TOIDUAINETE TAIMNE TOORE Kordamisküsimused I (IIII loeng) 1. Taimekasvatustoodangu suurendamise võimalused. Taimekasvatustoodangut saab suurendada: - kasvupinna laiendamise või - saagikuse tõstmise teel. Külvipinda ei saa lõpmatuseni laiendada (suured kapitaalmahutused). 2. Eestis enamkasvatatavad teraviljad. Oder, kaer, rukis,( nisu) 3. Milleks tarvitatakse teraviljatooteid? Teraviljatooteid tarvitatakse: - toiduks, - loomasöödaks, - tehniliseks otstarbeks. Teraviljast valmistatakse jahu, tangu, kruupe, helbeid jm. Tähtsaim toit, mida jahust valmistatakse, on leib. Tööstustoorainena kasutatakse teravilja: - tärklise-, - piirituse-, - õlle-,
Kogutoodang-1 kohal maailmas mais 599,97 milj t, siis riis, siis nisu. Eestis kasvupind oli 80-ndatel 450 000 ha. 2000 a 333000 ha. Praegu rukist 28000ha. Talinisu vähenes ja suvinisu suurenes. Odrapind on vähenenud. Saagikus on 2000a keskmiselt 2t/ha. Kogutoodang oli 80-tel üle milj t. 90-te II poolel aga 426-741000 t. Piisav on kui toodetakse 1 t teravilja in toidux ja loomadle. 1999 a oli aga 281 kg. 11) Kõrreliste teraviljade morfoloogilised iseärasused. Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre hargnemine ja võrsumine.Leht-kinnitub igale kõrresõlmele
Eestis kasvupind oli 80-ndatel 450 000 ha. 2000 a 333000 ha. Praegu rukist 28000ha. Talinisu vähenes ja suvinisu suurenes. Odrapind on vähenenud. Saagikus on 2000a keskmiselt 2t/ha. Kogutoodang oli 80-tel üle milj t. 90-te II poolel aga 426-741000 t. Piisav on kui toodetakse 1 t teravilja in toidux ja loomadle. 1999 a oli aga 281 kg. 11) Kõrreliste teraviljade morfoloogilised iseärasused. Jaotatakse 2 rühma: I kuuluvad rukis, nisu , oder, kaer, II kuuluvad mais, hirss, riis, sorgo.Juured-kõrreliste teraviljade eos on 1- mitu idujuurealget.Juurestiku moodustavad lisajuured, neist narmasjuurestik.Juurte põhimass paikneb huumushorisondis, kust omastatakse suurem osa toitaineid. Kõrs(vars)- koosneb lühikestest jäikadest paksenenud kõrresõlmedest ja õõnsatest torujatest sõlmevahedest. Kasvuajal ümbritseb kõrt lehetupp. II rühma teraviljadel on varre
· Mulla veevarusid täiendab paremini ühtlasem laussadu · Äikesevihm ei täienda mulla veevaru, sest vesi voolab reljeefi madalamatesse kohtadesse või põllult minema · Sademetevaesem ala on läänerannik ja Saaremaa, sademeterikkam aga Lõuna-Eesti 8. Teraviljade morfoloogilised iseärasused, kasvufaasid, nende määramine Morfoloogiliste, bioloogiliste ja majanduslike omaduste alusel jaotatakse nad kahte rühma: · I rühm - nisu, rukis, oder, kaer · II rühm - mais , hirss , sorgo ja riis Juur Kõrrelistel teraviljadel puudub peajuur · Juurestik on peen narmasjuurestik · Terade idanemisel arenevad kõigepealt esmased idujuured · Idujuurte arv on teraviljadel erinev (3-8) ja võivad tungida kuni 60 cm sügavusele · Mulla pindmises kihis asetsevast võrsumissõlmest arenevad hiljem teised pärisjuured nn. lisajuured · Lisajuured on tihedalt kaetud rohkete juurekarvakestega, mille
kasvatada tetrapoidseid taimi siis võiks lisada 80 100 kg lämmastikku lisada. Heinasaak põldheinal on tavaliselt 4-6 tonni hektaril. Põldheina võib külvata kattevilja alla, kuna ta on lühiajaline kultuur (kattevili oder). Pikaajalisi ei tohiks rajada kattevilja alla. Külvid tuleks teha võimalikult vara, siis saab taimiku vabastada kattevilja alt varem. Otstarbekas on kattevili koristada haljassöödaks, siloks või viliseks tervik koristusena, (viliseks koristatakse vili siis, kui terad on piimvaha küpsusespe, meenutab silo kuid on teradega), tulemuseks saadud sööt on hästi tervislik. Kattevilja teraks kasvatamisel koristada taimik 15-20 cm kõrguselt ja koheselt põld vabastda põhu hunnikutest ja ka sinna kukkunud või pudenenud heina jäänused. Kui vili saab varakult ära koristada, siis võib juba külviaastal saada 10-15 tonni haljasmassi saada ühelt hektarilt. Haljasmass tuleks niita augusti lõpus või septembris. Kasutus aastatel tuleks taimik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
