kehtestasid Kuubale sõjalise karantiini USA teatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale USA nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehitatavad ja valminud raketibaasid, eemaldades saarelt kõik ründerelvad President Kennedy valitsus lootis, et Kreml nõustub nende nõudmistega ning ootas sõjalist vastasseisu Nõukogude Liidu peaminister Nikita Hrustsov kirjutas Kennedyle, et "rahvusvaheliste vete ja õhuruumi" karantiin on "agressiooniakt, mis pidavat tuumasõja kuristikku ajama" Kuuba kriisi lõpp Avalikult hakkas NSV Liit USA nõudmistele vastu, kuid salajaste suhtluskanalite kaudu tehti ettepanek kriisi lahendamiseks Vastasseis lõppes 28. oktoobril 1962, mil USA president John F. Kennedy ja ÜRO peasekretär U Thant jõudsid Hrustsoviga nii avalikule kui ka salajasele kokkuleppele Avalikult lammutas NSV Liit pool oma ründerelvad Kuubal ja viis need tagasi Nõukogude Liitu, kui ÜRO
o Pessimistlik – tegevusetus - Alates 60ndate keskpaigast – aktiviseerumine ning konkreetsete õiguste kaitse Peamised organid - Julgeolekunõukogu - Peaassamblee - Peasekretär - ECOSOC - Inimõiguste komisjon/nõukogu (alamkomisjon) - Inimõiguste ülemkomissar - Lepingupõhised organid Julgeolekunõukogu Kuidas siduda inimõigusi RV rahu ja julgeolekuga? - Rahu ohustamine - Rahu rikkumine - Agressiooniakt Külma sõja mõju ja lõpp Vastutus kaitsta (R2P) Peaassamblee ja ECOSOC Peaassamblee - Edendamine – ülddeklaratsioon - Inimõiguste nõukogu ülemus - 3. komitee ECOSOC - Komisjoni ülemus - ’postkontor’ Peasekretär - Seosed üldise ÜRO tegevusega - Rahu ja julgeoleku seosed inimõigustega Inimõiguste komisjon ja alamkomisjon 1946-2006 – peamine inimõiguste alane organ - Liikmelisus - Resolutsioon 1235
7 Joonis 5. USA luurelennuk Kriisi algul hakkasid Kuuba ja Nõukogude Liit kiiruga rajama Kuubale baase(joonis 7), kus hoiti tuumarakette, mis oleks lendu lasts hävitanud suurema osa USA mandriosast. Samas kaalus USA Kuuba ründamist mööda merd ning ka õhu kaudu. Kennedy kehtestas Kuubale sõjalise karantiini ning sellele vastas omapoolselt Nikita Hrustsov, öeldes, et selline karantiin on agressiooniakt, mis heidab kogu maailma hõlmava tuumasõja kuristikku. 7https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=9&cad=rja&uact=8&ved=0CFMQFjAI&url=http %3A%2F%2Fwww.polvayg.edu.ee%2Fwp-content%2Fuploads %2F2011%2F09%2FAjalugu12kl.Kahe-maailma-vastasseis.-Kariibi-kriis.-Vitenami-s %25C3%25B5da..ppt&ei=lWO5VPPYHoPxao6ZgbAB&usg=AFQjCNG4hj2hjySv8HiPXRPJ1JPlh3 uJ1Q&sig2=XYGLcFl9rkeg7mP0m0x7CA&bvm=bv.83829542,d.d2s 8
Ühendriigid kaalusid Kuuba ründamist õhu ja mere kaudu ning kehtestasid Kuubale sõjalise karantiini. USA teatas, et ei luba ründerelvade paigutamist Kuubale, ning nõudis, et Nõukogude Liit lammutaks Kuubal ehitatavad ja valminud raketibaasid, eemaldades saarelt kõik ründerelvad. Kennedy valitsus lootis, et Kreml nõustub nende nõudmistega. Nõukogude Liidu peaminister Nikita Hrustsov kirjutas Kennedyle, et "rahvusvaheliste vete ja õhuruumi" karantiin on "agressiooniakt, mis heidab inimkonna kogu maailma hõlmava tuumasõja kuristikku". Valitses reaalne tuumasõja oht. See oli nende riikide vaheliste suhete kõige pingelisem moment. Kummagi väed (tuumarelvadega) olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. Avalikult hakkas NSV Liit USA nõudmistele vastu, kuid salajaste suhtluskanalite kaudu tehti ettepanek kriisi lahendamiseks. Vastasseis lõppes 28. oktoobril 1962, mil Kennedy ja ÜRO peasekretär U
Pinge tõusis, mõlema poole suursaadikud püüdsid seda küll hajutada, aga oktoobris sai Tokyos valitsusjuhiks kindral Hideki Tojo, kes oli igasuguste kompromisside vastu. Tojo algatas ka Jaapani sõjaplaanid Ühendriikide ja Euroopa kolooniate vastu. Silmitsi USA nõudmistega tõmbuda tagasi Hiinast ja Indo-Hiinast, ei näinud Tojo sõjale mingit muud alternatiivi. Ennetav löök Ette hoiatamata toime pandud agressiooniakt Pearl Harboris asuva USA laevastiku baasi vastu polnud Jaapani strateegias midagi uut. Jaapan andis esimese löögi ka sõjas Venemaaga 1904.aastal, kui torpeedopaadid hävitasid Port Arthuri sadamas Vene laevastiku juba enne formaalset sõja kuulutamist. 1941.aastal toimetati torpeedod kohale aga lennukitega. Rünnaku üksikasjad töötas välja Minoru Genda, kes võttis eeskujuks Suurbritannia operatsiooni Tarantos 1940.aasta novembris, kui lennukikandjatelt õhku tõusnud
esindatud New Yorgis, et oleks võimalik iga kell kokku saada. ❏ Riigid panid Julgeolekunõukogule esmase vastutuse rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest ❏ Julgeolekunõukogu peaksÜRO harta peatüki VIIalusel: - Esmalt tutvustama ohu rahule, rahu rikkumise või agressiooniakti (annab olukorrale hinnangut, siis kvalifitseerib koosseisu - mis see on (oht rahule, rahu rikkumine või agressiooniakt). Need mõisted pole defineeritud, on otsustatud, et Julgeolekunõukogu ise defineerib kumb on kumb). - Seejärel lahendama probleemi rakendades asjakohaseid meetmeid: 1. esialgsed meetmed 2. mittesõjalised meetmed 3. sõjalised meetmed ❏ Artikkel 39 - tuvastatakse oht rahule, rahu rikkumine või agressiooniakt ning otsustatakse edasised sammud rahu ja julgeoleku tagamiseks või taastamiseks.
Tegevus tülide korral ● VI ptk - rahumeelne lahendamine - Tüli või olukord - Soovitused -> JN otsused ei ole kohustuslikud?? peaksid ikka olema? ● VII ptk - tegevus - Kindlakstegemine: ** Rahu ohustamine -> pmst kõik konfliktid jne lähevad selle alla, ka nt Korea sõda. Rahu negatiivne(postiivne ikka??) definitsioon on see, kui pole sõda. Rahu positiivne definitsioon on keeruline, sellel pole kindlat definitsiooni. ** Rahu rikkumine ** Agressiooniakt -> meelega defineerimata, UK ja USA survel. Mitte ühtegi juhtumit pole peetud agressiooniaktiks, seega on aktide number 0. - Meetmed ** Mittesõjalised ** Sõjalised -> JN on seda teinud mõned korrad, nt Korea sõda, I Lahesõda. An Agenda for Peace ● Boutros Boutros-Ghali, 1992 ● Julgeolekunõukogu palvel ● Olulisemad punktid: - Ennetav diplomaatia - Peace enforcement (võiks tagada) -> peace making, peace keeping - Konfliktijärgne ülesehitus
annaabi.ee 
