pehmed padjad mida togida selle asemel, et kedagi teist lööma läheks. Tuleb õpetada oma tundeid kontrollima ja tunnete väljaelamine toimuks sobivas ajas ja sobivas kohas. Kui keegi ajab meid vihale on tähtis suunata oma emotsoon hetkeks kuhugile mujale ning hiljem see kuskil kõrvalises kohas välja elada nii, et keegi viga ei saaks. Need aitavad emotsionaalselt pingelist olukorda leevendada ( Ljutova, Monina, 2002). 3. Empaatiavõime kujundamine Agressiivsetel laste on madal empaatialävi. Empaatia- see on võime tunnetada teise inimese seisukorda, osata seada ennast tema olukorda. Tihti ei häiri agressiivseid lapsi ümbritsevate inimeste kannatused- nad ei kujuta ette , et teisel inimesel on halb või ebamugav. Selleks võiks kasutada näiteks rollimängu, kus lapsed võivad olla teises rollis ja kogeda ning hinnata siis oma käitumist. Õppides tunnetama teist inimest, saab 8
Loodusliku populatsiooni isendid lahkuvad pesast, kui inimene on paarisaja meetri kaugusel, tõenäoliselt seetõttu, et nii on raskendatud pesa lokaliseerimine ja tõenäosus, et pesa rüüstatakse. Kui pesa ähvardab reaalne oht, võivad linnavaresed olla palju agressiivsemad. Vareste populatsiooni pidev ohjamine inimeste poolt on toiminud selektiivse või suunava tegurina, tingides diferentseeritud käitumismustrite tekke. Agressiivsetel paaridel esineb pesakaitsel sooti erinev ründeobjekti valik. Agressiivsed isased linnud ründavad ohutuid sissetungijaid märgatavalt tihedamini kui emased, kes kaitsevad pesa intensiivsemalt ajal, mil seal on pojad, rünnates harva inimesi, kuid olles agressiivsed potentsiaalsete pesarüüstajate suhtes. Agressiivsed isased kaitsevad pesi kogu sigimisperioodi vältel, kuid märgatavalt intensiivsemalt perioodil, mil pesas on sulistumata pojad. Ründeobjekt on spetsiifiline:
· Reeglite ja piiride tugi puudumine · Halvad õpetajatevahelised suhted · Autoritaarsed õpetajad · Eiravad õpetajad Sotsiaalne taju ja tunnetus · Interpreteerivad sündmusi ühekülgselt, negatiivsed atributsioonid · Seletused sotsiaalse infotöötlemise skeemi abil · Uurimused, kus võrreldakse agressiivseid jt lapsi, kas reaalselt, hüpoteetilisi situatsioone esitades · Leitud, et agressiivsetel lastel probleeme mitmel etapil · Dodge, Coie, Crick, Lohmann jt jt 4. Vastuse leidmine või konstrueerimine 5. Vastuse valimine (otsustamine) Vähe ennastkehtestavaid verbaalseid Hindavad agressiivseid strateegiaid teiste strateegiaid ja kompromisside otsingut vaenulikkust vähendavaks, positiivsete Otsene selge tegevus tulemusteni viivaks, enesekindlust
nagu näiteks klassi suurus, kasutada olevad mänguasjad ning õpetaja roll. Uurimused on leidnud, et tõrjutud lapsed erinesid oma käitumises raskestikohanduvate viiside poolest. Leiti tõrjutud lapsed on sageli ebaausad, impulsiivsed ja mitte eriti koostööaltid. Aga oli ka neid kes olid nö tõrjutud-allahetilikud lapsed, kes olid häbelikud. Paljud teadlased arvavad, et tõrjutud-agressiivsetel lastel on puudu sotsiaalsete oskustekomponentidest. Populaarsetel lastel on hea suhtlemisoskus, nad ei ole agressiivsed ega endasse tõmbunud. Noorukiea saabudes on olukord hoopis keerulisem ning mitu uurimust on tuvastanud, et just agressiivsed poisid võivad näida tugevate, pädevate ja populaarsetena. Isoleeritud laste seltsivus näib olevat vähene.Liigselt kaitsev või hoolitsev vanemlus võib kaasa aidata laste sotsiaalselt endassetõmbunud
), otsima sobivaid reaktsioone (joosta ära? ignoreerida? mängida kaklust?), valima parima tegevuse, ja siis seda tõhusalt tegema. Loomulikult toimub lapsel B samasugune protsess lapse A suhtes. 30% nendest lastest, kes olid uurimuse alguses tõrjutud, olid seda ka neli aastat hiljem. Need, kes olid uurimuse käigus ainult "isoleeritud", muutusid hiljem pigem "keskmiseks". Tõrjutud-agressiivsetel lastel oli probleeme koolis, samas kui tõrjutud-allaheitlikel lastel selliseid probleeme ei olnud. Newcombi metaanalüüs osutas, et populaarsetel lastel oli hea suhtlemisoskus, nad ei olnud väga agressiivsed ega endasse tõmbunud. Samas leidus ka lapsi, kes olid oma populaarsuse saavutanud just tänu agrssiivsusele ja sellega juhirolli võtmisel. Valimis, mis koosnes 11-13-aastastest isoleeritud lastest, leidsid Wentzel ja Asher, et õpetajatele meeldisid isoleeritud
käituda instrumentaalselt Käitumusliku pidurduse süsteem (KPS, BIS) ("Peatu, vaata ja kuula süsteem") aktiveerub uudsete stiimulite korral ja potentsiaalselt karistavate või hüvitusi lõpetavate stiimulite korral. Tähelepanu keskendub ähvardavatele stiimulitele · Inimesed erinevad oluliselt agressiivsuse püsiva määra alusel. Selle põhjuseks võib olla ülaltoodud süsteemide aktiveerimise lävede sünnipärane erinevus · Näiteks sõnaliselt agressiivsetel on madal KAS lävi, kõrge VVP lävi ja kõrge KPS lävi · Läve mõiste on teooriale oluline, aidates mõista, et isegi madala püsiagressiivsusega inimesed võivad sõnaliselt agressiivseks muutuda, kui keskkonnategurid käivitavad VVP süsteemi ja KAS süsteemi, kuid on ebapiisavad KPS käivitumiseks · Mandeltuum on üks peamisi VVP süsteemi elemente, olles tihedalt seotud emotsioonidega ning kogu limbilise süsteemiga. Ka
Dodge (1981, 1985) on Kyriacou on märkinud: „Kui käituda, justkui sul oleks autoriteet, on üllatav, millist mõju uurinud agressiivsete laste omistuskalduvust ja leidnud, et agressiivsed poisid pööravad oma selline hoiak avaldab parimate õpilaste käitumisele“ (1986: 132). keskkonnas ilmnevatele märkidele valikulist tähelepanu. Äärmuslikult agressiivsetel meestel Ma lisaksin, et ka täiskasvanud suudavad mõnedes avalikes paikades peeni vihjeid ja mär- näib olevat tajuline ja omistuslik kalduvus näha teisel osapoolel agressiivseid kavatsusi. guandeid (ka sõnalisi) taibata ning hoolivamalt käituda. Õpetajatena saame selliste õpilaste puhul tarbetult vaenulikke omistusi vältida, võttes arvesse
annaabi.ee 
