Agregaatolek JUHENDAJA: AIN TOOM ÕPILANE: JANNO MARIPUU Sisukord Agregaatolek Olekutevahelised erinevused Oleku muutus Mitu olekut kõrvuti Agregaatolek Agregaatolek ehk aine olek on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks.
Anorgaanilised ained Orgaanilised ühendid on iseloomulikud elusloodusele. ka orgaanilistest ainetest koosnevad maavarad on alguse saanud Maad asustanud organismidest. Kõige rohkem on organismides hapnikku, süsinikku, lämmastikku, fosforit ja väävlit. (CHNOPS=98%) Orgaanilisi aineid on organismides 18% ja anorgaanilisi 82%, peamiselt vesi. Anorgaanilised ained: Vesi 65%-95%. Vesi on 0-100oC juures kolme agregaatolekuga. Moodustab vesiniksidemeid. Vedelas olekus tihedam kui tahkes. Ülesanded: 1. On hea lahusti 2. Veemolekulid osalevad paljudes rakus toimuvates keemilistes reaktsioonides, nt FS 3. Veel on suur soojusmahtuvus ja see aitab säilitada organismisisest püsivat temp., ka seda alandada (nt higistamine) 4. Transpordib aineid raku sees ja rakust sisse/välja 5. Tagab raku siserõhu ehk turgori stabiilsuse (on reguleeritud Na- ja K- ioonidega) 6. Elukeskkond 7
annab jehale kindla kuju. Kaitsefunktsioon : 1. H2O lahustunud kujul eraldab jääkained (uriin, higi jm); 2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3. Loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju); 4. H2O sisalduvas keskkonnas leiab aset viljastamine. Funktsioonid ökosüsteemi tasandil: Peamine kliimat kujundav faktor oma 3 agregaatolekuga. 1. Nt. jää tihedus on väiksem kui vee. Seetõttu jää veekogu põhja ei vaju ja tagab elu võimalikkuse põhja piirkonnas. 2. Vee aur on maa energiabilanssi reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti. Kliima reguleerimisel on oluline osa nii veeringel kui hoovustel; Paljudele organismidele elu, leviku ja paljunemise keskkonnaks. 6
annab jehale kindla kuju. Kaitsefunktsioon : 1. H2O lahustunud kujul eraldab jääkained (uriin, higi jm); 2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3. Loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju); 4. H2O sisalduvas keskkonnas leiab aset viljastamine. Funktsioonid ökosüsteemi tasandil: Peamine kliimat kujundav faktor oma 3 agregaatolekuga. 1. Nt. jää tihedus on väiksem kui vee. Seetõttu jää veekogu põhja ei vaju ja tagab elu võimalikkuse põhja piirkonnas. 2. Vee aur on maa energiabilanssi reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti. Kliima reguleerimisel on oluline osa nii veeringel kui hoovustel; Paljudele organismidele elu, leviku ja paljunemise keskkonnaks. 6
annab jehale kindla kuju. · Kaitsefunktsioon : 1. H2O lahustunud kujul eraldab jääkained (uriin, higi jm); 2. H2O kuulub nõrede koostisesse (pisaravedelik, liigesvõie jne); 3. Loote areng toimub vees (tagatakse stabiilne keskkond, kompenseerib üleslükke jõuga raskusjõu mõju); 4. H2O sisalduvas keskkonnas leiab aset viljastamine. Funktsioonid ökosüsteemi tasandil: · Peamine kliimat kujundav faktor oma 3 agregaatolekuga. 1. Nt. jää tihedus on väiksem kui vee. Seetõttu jää veekogu põhja ei vaju ja tagab elu võimalikkuse põhja piirkonnas. 2. Vee aur on maa energiabilanssi reguleeriv faktor, kutsudes esile nn kasvuhooneefekti. · Kliima reguleerimisel on oluline osa nii veeringel kui hoovustel; 6 Keemilised elemendid ja anorgaanilised ühendid organismides · Paljudele organismidele elu, leviku ja paljunemise keskkonnaks.
lahustuvus aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (Hl) soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): Hl = H1 + H2 , H1 > 0 lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia, H2 < 0 lahustiga seostumisel (solvaatumisel, hüdraatumisel) vabanev energia. 2. Erineva agregaatolekuga ainete lahustuvus vedelikes Tahkete ainete lahustuvus vedelikes: tahkete ainete lahustumisel enamasti Hl > 0, Sl < 0; temperatuuri tõstmisel tahkete ainete lahustuvus enamasti kasvab. Jaotusseadus lahustunud aine jaotub kahe tasakaalus oleva vedeliku (lahusti) vahel kindlas c1 suhtes: K= , c2
lahustuvus – aine maksimaalne sisaldus lahuses (või lahustis) ehk küllastunud lahuse kontsentratsioon (g/100g lahustis vms.) antud tingimustes. Lahustumisentalpia (∆Hl) – soojusefekt 1 mol aine lahustumisel (lõpmata suures hulgas lahustis, p = const.): ∆Hl = ∆H1 + ∆H2 , ∆H1 > 0 – lahustumisel sidemete lõhkumiseks kuluv energia, ∆H2 < 0 – lahustiga seostumisel (solvaatumisel, hüdraatumisel) vabanev energia. 2. Erineva agregaatolekuga ainete lahustuvus vedelikes Tahkete ainete lahustuvus vedelikes: tahkete ainete lahustumisel enamasti ∆Hl > 0, ∆Sl < 0; temperatuuri tõstmisel tahkete ainete lahustuvus enamasti kasvab. Jaotusseadus – lahustunud aine jaotub kahe tasakaalus oleva vedeliku (lahusti) vahel kindlas c1 suhtes: K= , c2
Lahus on aluseline kui pH > 7. · Vastavaid keskkonnaolekuid nimetatakse aluselisuseks (pH > 7) ja happesuseks ehk happelisuseks (pH < 7). Ph määramine. ???????? Kasutakse lakmus, metüüloranzi või universaalindikaatorit. 13. Mis on aine olek? Nimeta aine põhiolekud ja iseloomusta igaüht lühidalt! Millest aine olekumuutus sõltub? · Agregaatolek ehk olek on aine vorm, mille maarab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tuubi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku moiste abil kirjeldatakse aine voimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. · Aine pohiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (monikord tuuakse eraldi valja Bose- Einsteini kondensaat). Naiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jaaks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks. Põhiolekud ja erinevused:
Fotosünteesivõimelised on samuti mõned vibur- ning ripsloomad. Fotosünteesi läbiviivaid organisme nimetatakse fotoautotroofideks. Üldjuhul eraldub fotosünteesi käigus kõrvalsaadusena hapnik (oksügeenne fotosüntees), kuid osadel fotosünteetilistel bakteritel esineb ka ilma hapniku tekkimiseta fotosüntees (anoksügeenne fotosüntees). Aine agregaatolekud. Agregaatolek ehk aine olek (ka lihtsalt: olek) on aine vorm, mille määrab tema molekulide soojusliikumise iseloom. Eri agregaatolekuga ained erinevad oma osakeste vaheliste seoste tüübi ning nendevaheliste ruumiliste ja ajaliste suhete poolest. Agregaatoleku mõiste abil kirjeldatakse aine võimalikke olekuid lihtsustatult ja kvalitatiivselt. Aine põhiolekud on tahke, vedel, gaasiline ja plasmaolek (mõnikord tuuakse eraldi välja Bose-Einsteini kondensaat). Näiteks vett (H2O) nimetatakse tahkes olekus jääks, vedelas olekus veeks ja gaasilises olekus veeauruks.
annaabi.ee 
