teised riigid ja mida teostatakse suurelt osalt ka nende jõududega( ettevõtted, tehnoloogia, kapital) · Koloonia e asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa mille mingi teine harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult enam arenenud riik (emamaa e monopol) on allutanud ning mille loodusrikkusi ja tööjõudu ta oma huvides kasutab. · Tööstusühiskonna ja koloniaalimpeeriumi tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõunariigid varustasid emamaid toormega ja vastu said tehnoloogiat ja tarbekaupu. · Maailma kaubandusvood jagunesid kolmeks: 1. kaubavahetus emamaa ja oma koloonia vahel 2. tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3.emamaa ja võõraste kolooniate kaubavahetus(nõrk) ning kolooniate omavaheline kaubavahetus oli peaaegu olematu. · Hiliseindustriaalse tootmisviisi tunnuseks on järkjärguline üleminek masinalisele
Lääne-Euroopast alguse saanud industrialiseerumine levis üle kogu maailma. Kiiresti kujunes välja see, et maailmamajandus on suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele. Vastavalt sellele on praegugi Põhjamaad paremini arenenud. Koloniseerimise mõju riikide majandusele sõltus ümberasujatest ja sellest millised tootmisviisid nad kaasa tõid. Näiteks Inglismaalt ümberasunud USA ja Austraalia, kes on praegu väga edukad. ; Püreneedelt Ladina-Ameerika, mis jäigi agraarseks maaks. 7. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20 saj. algul Põhjariigid omavahel (masinad, seadmed, tehnoloogia) Põhjariigid ja Lõunariigid (P masinad, seadmed , esmatarbekaup. L tooraine, puuviljad jne) 8. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 1) kodusõjad, 2) Industrialiseerumine , kas iseseisev või sõltuv.
19. sajandil hakkasid tekkima mari kirjakeeled ning sündis mari haritlaskond ja rahvuslik mõte. See on oluline samm oma kultuuri ja keele säilitamise poole. Loodi ka oma haridussüsteem ja ajakirjandus ning arendati edasi professionaalset kultuuri. Põllumajanduse kollektiviseerimisel oli venekeelse tööjõu sissevool hoopis madalam, kui teistes soome-ugri kultuurides. Samuti oli ka industrialiseerimine hoopis väiksema mõjuga ja vähem ulatuslik. Marimaa jäi eelkõige agraarseks piirkonnaks ning maaelanike seas domineeris põlisrahvas. Nõukogude liidu lagunemise taustal toimunud maride rahvuslik ärkamine oli teiste idapoolsete soomeugrilastega võrreldes tohutult kiire ja võimas. Nüüdseks on maridel Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik. (ERM, 2002) Sarnaselt maridele sattus ka udmurtide asuala Volga-Kaama Bulgaaria mõju alla. 13. sajandil allutati udmurdid Kuldhordile, selle lagunedes läks aga suurem osa Udmurtiast Kaasani khaaniriigi koosseisus
laiendada Balkani poolsaare lõunaosas. 9. Milline oli Itaalia majanduslik areng ja elatustase võrreldes teiste Euroopa riikidega (Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa)? Millest oli ajendatud Itaalia astumine Kolmikliitu? Milles avaldus Itaalia imperialistlik poliitika? - Kuni 19.sajandi lõpuni oli Itaalia vähearenenud agraarne riik. 20.sajandi alguses tööstuslik areng kiirenes. Itaalia eripäraks oli see, et põhjas tööstus arenes kiiremini, Lõuna-Itaalia jäi agraarseks. Tugevad positsioonid ühiskonnas olid katoliku kirikul (Vatikan kui katoliku kiriku keskus) ja maffial. Vaesuse ja ülerahvastatuse tõttu toimus ulatuslik väljaränne (eriti USA-sse ja Prantsusmaale). Kolmikliidu kõige nõrgimaks osaliseks oli Itaalia, kes oli sinna sattunud mõnevõrra juhuslikult. Itaalia oli end sidunud Saksamaa ja Austria-Ungari kaitseks Prantsusmaa vastu. Soovis vallutada Türgilt Tripolitaania ja Küreneika. Kuulutas selle oma kolooniaks nimega Liibüa. 10
oma mõju laiendada Balkani poolsaare lõunaosas); rivaliteet Venemaaga viis Austria-Ungari lähenemiseni Saksamaaga. 3.5. ITAALIA (lk.31-32): · Riigikorralt konstitutsiooniline monarhia (Vittorio Emanuele III 1900-1946). · 1870.aastaks viidi Sardiinia eestvedamisel Itaalia ühendamine lõpule. · 19.sajandi lõpuni oli vähearenenud agraarne riik. · 20.sajandi alguses tööstuslik areng kiirenes. · Itaalia eripära- põhjas tööstus areneb kiiremini, Lõuna-Itaalia jääb agraarseks. (NB! Olukord säilinud tänaseni, küll mitte nii drastiliselt). · Tugevad positsioonid ühiskonnas olid katoliku kirikul (Vatikan kui katoliku kiriku keskus) ja maffial. · Vaesuse ja ülerahvastatuse tõttu toimus ulatuslik väljaränne (eriti USA-sse ja Prantsusmaale). · Ühiskonnas kasvas kiiresti vasakpoolsus (1892.a. rajati Sotsialistlik Partei; erinevalt teistes Euroopa suurriikide vasakpoolsetest toetasid nad Itaalia koloniaalvallutusi- "vähendamaks vaesust Itaalias")
7. Väliskaubanduse suurus ja struktuur 8. Elatus ja kultuuritaseme üldnäitajad 9. Inimarengu indeks (IAI) riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal) 37. Arenenud ja arengumaad Tööstus ühiskonna ja koloniaalimpeeriumite mitte tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toorainega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Põhi Lõuna Iseseisvad riigid impeeriumid Poolkolooniad Neist suurimad olid USA, Suurbritannia, Prantsusmaa. Industriaalne Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne tootmisviis levisvaid nendes
1920.-1930. aastate vahetusel kollektiviseeriti põllumajandus. Järgnesid repressioonid rahvusliku haritlaskonna vastu. 1930. aastate lõpul alanud industrialiseerimine polnud Marimaal nii ulatuslik kui näiteks sürjakomide asualal. Maavarade poolest suhteliselt vaesel Marimaal tähendas see eelkõige metsa-, puidu- ja paberitööstuse arendamist ning venekeelse tööjõu sissevool polnud nii massiivne kui Komimaal. Marimaa jäi eelkõige agraarseks piirkonnaks ning maaelanike seas domineeris põlisrahvas. Nõukogude aja viimaste kümnendite vältel tõrjuti siiski ka mari keel kohalikus ühiskondlikus elus tagaplaanile ning selle positsioonid halvenesid ka hariduselus. Nõukogude liidu lagunemisprotsesside taustal toimunud maride rahvuslik ärkamine oli teiste idapoolsete soomeugrilastega võrreldes suhteliselt kiire ja võimas. Esimene sõltumatu mari organisatsioon, noorteühing U Vij (Uus Võim) loodi juba 1987
annaabi.ee 
