seisus, 3.seisus 3. Kes kuulusid nimetatud seisustesse ja millised olid nende privileegid ja ülesanded? vaimulikud(1.seisus), aadlikud,mantliaadel(2.seisus), ülejäänud rahvas nt: talupojas,töölised jne (3.seisus) 4.miks oli kuningas sunnitud 1789.a kokku kutsuma generaalstaadid? Finantskriis, rahvaolekuolematus 5.Millal ja millise sündmusega algas Prantsuse revolutsioon? 14.07.1789 ja algas Bastille vallutamisega 6. Nimeta 5 muudatust, mis viidi ellu 1789. juulisündmuste järel. Agraarseadusandlus, inimese ja kodanikuõiguste deklaratsiooni vastuvõtmine 7. Millised oli Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed? Võimude lahutamise teooria seadusandlik,täidesaatev ja kohutvõim, peavad olema lahutatud. 8.Millised rühmitused kujunesid Rahvuskonvendis? Mille poolest nad üksteisest erinesid? zirodiinid,montanjaarid,jakobiinid. Zirodiinid pooldasid vabariiki, jakobiinid pooldasid diktaktuuri. 9.Kas kuninga hukkamine oli vajalik? Põhjenda. Jah , kuna ta oli türann ja riigireetur.
Kritiseeriti valgustusajastut. Prantsusmaa seisused enne revolutsiooni Vaimulikud I seisus. Aadlikud, mantliaadel II seisus. käsitöömeistrid, sellid töölised, teenijad. Suurkodanlus ja kõrgharitlased III seisus. talupojad, väiksekaupmehed, intelligentsi madalamad kihid III seisus. · Kuningas kutsus kokku 1789a. generaalstaadid maksude kehtestamiseks. 1789. juulisündmus 1) Munitsipaliteedid 2) Pariisi Kommuun 3) Agraarseadusandlus 4) Isiklikud eesõigused 5) Kirikumaade võõrandamine Prantsuse I põhiseaduse peamised ideed Vanad riigiametnikud tagandati ametist uued nimetati uuest seisukorrast. Töötatakse välja Prantsuse põhiseadus e. konstitutsioon Moodustati Prantsuse rahvuslik sõjavägi Rahvuskonvent Zirondiinid pooldasid vabariiki Montanjaarid ettevõtluse vabadus Miks hukati kuningas? Sest tal olid salasepitsused revolutsiooni vastu Rahva rahulolematus zirondiinide vastu
torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraaf, allveelaev, olid ka rindefotograafid, sõjapidamine raudteede abil I moodne sõda. 48.Riik ja ühiskond Prantsuse revolutsiooni ajal 1789-1799 17.juunil 1789 kuulutas III seisuse esindus end Rahvuskoguks abt Sieyesi ettepanekul, sellega ühinesid ka teised seisused. 9.juulil 1789 nimetas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14.juuli 1789 Bastille` kindlusvangla ründamine, kuningas jäi troonile, kuid ametnikud tagandati. Agraarseadusandlus aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted 1790 aadliseisuse kaotamine keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine Põhiseadus 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus: Seadusandlik 2.a
vastavalt perekonna suurusele kogukonna elanike vahel. See oli kasulik vaesematele, kes said maaomanikeks, kahjulik aga jõukamatele talupoegadele, kellel oli ühiskarjamaadel rohkem kariloomi. Kõige tähtsam jakobiinide ajal vastu võetud seadustest oli dekreet kõigi feodaalkohustuste kaotamisest, millega talupojad vabanesid kõigist maksudest ja rentidest, mis olid seotud maade kasutamisega. See tähendas feodaalsuhete täielikku ja lõplikku hävitamist. Jakobiinide agraarseadusandlus andis prantsuse talupoegadele käegakatsutavat kasu ja aitas jakobiinidel saada võitu mässajatest. Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu ehk diktatuuri kehtestamist. 1793. aasta juulis tapeti revolutsiooni üks populaarsemaid juhte Jean Paul Marat. Tema mõrva kasutasid jakobiinid ära, kutsudes oma poolehoidjaid üles kätte maksma. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma
Asutav Kogu 1791 vaimulike ja aadliseisuse kaotamine (ühiskonna Seadusandlik konstitutsioon aadlikega liikmed muutusid ühtsemaks), Kogu iline monarhia tsunftisundluse kaotamine (see polnud siis enam arengul teepeal ees), agraarseadusandlus ( tühistati feodaalide isiklikud privileegid ja nendest tulenevad talupoegade kohustused) 1792-1793 Konvent Vabariik Kodanlus Kuningavõimu kaotamine, kuningas (zirondiinid hukati, tööpuudus, raha väärtuse
ka üldpoliitiliste küsimuste lahendamisel. Asutav kogu kaotas 11.august feodaalide eesõigused. Võeti vastu kirikumaade võõrandamise seadus. 26.august 1789 võttis Asutav kogu vastu Munitsipaalne revolutsioon peale seda tagandati kõik kuninga ametnikud ja hukati, linnadesse pandi ametisse linna poolt valitud linnapead ja muud valitud esindajad. Seadusandlik organ kannab nime asutav kogu-koostab põhiseaduse ja rajab uue riigikorra.(1789-1791) 1) Agraarseadusandlus(4.august) - Kaotati feodaalkord ja feodaalide privileegid - Tunnistati õigeks kõigi inimeste maksustamine - Tagati kõigi õigus pääseda riigiametisse - Igasugused koormised kaotatakse 2) Inimeste ja kodanikuõiguste deklaratsioon(26.august) - Inimeste vabadus ja võrdsus 3) Põhiseadus ehk I konstitutsioon 3.sept 1791 - 1792-1792 on prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia - Valitseb seadusandlik kogu-rahvaesindusorgan
torpeedod, tagantlaetavad püssid, telegraaf, allveelaev, olid ka rindefotograafid, sõjapidamine raudteede abil I moodne sõda. 48.Riik ja ühiskond Prantsuse revolutsiooni ajal 1789-1799 17.juunil 1789 kuulutas III seisuse esindus end Rahvuskoguks abt Sieyesi ettepanekul, sellega ühinesid ka teised seisused. 9.juulil 1789 nimetas Rahvuskogu end Asutavaks Koguks. 14.juuli 1789 Bastille` kindlusvangla ründamine, kuningas jäi troonile, kuid ametnikud tagandati. Agraarseadusandlus aadlikest saadikud loobusid oma eesõigustest 4.augustil; kaotati feodaalide eesõigused, talupoegade kohustused, kirikukümnis, toimus kirikumaade võõrandamine Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon 26.august 1789, põhilised inimõigused, kodanike turvalisuse põhimõtted 1790 aadliseisuse kaotamine keelati aadlitiitlite, -vappide kasutamine Põhiseadus 3.september 1791, võttis vastu Asutav Kogu, Prantsusmaa I põhiseadus, võimude lahusus: Seadusandlik 2.a
annaabi.ee 
