Taga-Euroopa (Albaania, endise Jugoslaavia jagunemisel tekkinud riigid, v.a Sloveenia, Bulgaaria, Rumeenia Ida-Euroopa (Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova) 9. Teraviljakasvatus (peamised kultuurid, päritolu ja kasvatuspiirkonnad) Hankiv majandus: Põllumajandus, kalandus, metsandus Põllumajanduse osatähtsuse muutumune ajas: •1950 – 15,4% •1980 – 9,1% •1990 – 9,4% •2003 – 7,7% •2012 – 6% Põllumajanduse areng: Esimene agraarrevolutsioon: Inimese paigastumine, üleminek koriluselt ja küttimiselt maaviljelusele ja loomade kodustamisega karjakasvatusele. Esmane tööjaotus ja linnade teke (9000 a tagasi). Teine agraarrevolutsioon: Intensiivistuv tootmine, mille eelduseks sa kõigepealt manufaktuurne tootmine (~1700 Inglismaal) – hobuste rautamine, härgade asendamine hobustega, pöördader, hiljem traktor, mitmeväljasüsteemid. Kolmas Agraarrevolutsioon: Põllumajanduse mehhaniseerimine ja kemiseerimine
• Austria • Belgia • Holland • Liechtenstein • Luksemburg • Monaco • Prantsusmaa • Saksamaa • Šveits Majanduse areng • Juhtivaks said töösturiigid, mida hakati kutsuma heaoluriikideks (Saksamaa, Itaalia) • Esmatarbekaupade valik suurenes ja need said kättesaadavaks • Sotsiaalhoolekande väljaarenemine (vanaduspension, töötu abiraha) • Inflatsiooni kahandati emissiooniga (raha juurdetrükk, väärtpaberid, krediit) • Agraarrevolutsioon- sordiaretus, tootmise mehhaniseerimine, väetised (ületootmine) • Tööstusriikide majandusstruktuur muutus tänu teadusele ja tehnika arengule (tootmine laienes, tööjõult hoiti kokku) • Rohkem inimesi siirdus teenindus- ja kaubandussfääri tööle • Kasvas riikidevaheline kaubandus, millega liitus aina uusi riike, ent välja jäid sotsialistlikud riigid. Kasvas lõhe kaubanduslike ja sotsialistlike riikide vahel Demokraatlike Lääneriikide tunnused
UUS MAJANDUS (1997) Rääkides uuest majandusest, räägime uuest maailmast Inimesed töötavad peaga, mitte kätega Kommunikatsioonitehnoloogia loob globaalset konkurentsi Innovatsioon tähtsam kui masstoodang Investeeringud mitte uutesse masinatesse, vaid uutesse kontseptsioonidesse, meetoditesse Kiired muutused on konstantsed (revolutsioon) Tehnoloogilised revolutsioonid läbi ajaloo (tootlikkus ja efektiivsus) Inglise agraarrevolutsioon (17. saj lõpp) tootlikkus põllumajanduses vabastas inimesed, kes siirdusid linna tööotsinguteks - manufaktuurid) I industriaalrevolutsioon (1750-1840) (murrang tekstiilitööstuses, aurujõud, raudtee, alus "lääne tsivilisatsiooni" tekkele ei osale Hiina ega India) II industriaalrevolutsioon (alates 1870-ndatest aastatest) terase ja elektri ajastu Masstootmise ajastu (1940-1980-ndad) arvuti IT revolutsioon (alates 1990-ndad) põhiline vara on
50ndatel algas kõigis arenenud riikides majanduslik tõus. Põhjuseks II ms. Majandusliku kasvu tempo keskmiselt 5- 8%. Enne II ms 1,5-3% - oli hea. Teadlikult rakendati kensianistlikku majanduspoliitikat - katteta paberraha juurde trükkimine, teadlikult inflatsiooni tekitamine. 60ndateks kujunesid välja heaoluriigid - riik jagab maksupoliitika kaudu raha ümber nii, et kaob drastiline vaesus. Tööpuudus on madalal tasemel - enim arenenud teenindussfäär ja sõjatööstus. 60ndatel agraarrevolutsioon - heaoluühiskonnas - kasutusele tuleb järjest parem tehnika, sordid, tõud, väetised. Põllumajandusega tegelevate inimeste arv väheneb, saagikus suureneb. 50-60 - kuldsed aastad nii majanduslikult kui ka kultuuriliselt. Majandus 7080ndatel. 1971. valuutakriis - USA teatas, et tühistati seos dollari ja kulla vahel. Mindi üle ujuvale valuutakursile. Valuuta kurss sõltub nõudmisest ja pakkumisest. 1979. loodi EÜ maades oma arveldusühik ECU. Naftakriis
Colberti juhtimisel likvideeriti Prantsusmaal praktiliselt riigiametnike korruptsioon, ta reorganiseeris maksusüsteemi selliselt, et riigitulude kasv ennetas kulusid. Üheaegselt majanduse arenguga tugevnes Prantsusmaal ka riigivõim, mis andis kuberneridele kohtadel suuremad õigused. Inglise merkantilism William Stafford, John Hales „Meie kaasmaalaste mõningate kaebuste kriitiline esitus“ (1581) Inglismaal toimus agraarrevolutsioon, talurahvas jäi massiliselt mast ilma, mindi üle lambakasvatusele (tarastamine). Hales peab kaupade hinna tõusu põhjuseks mittetäisväärtusliku raha tekkimist (müntide võltsimine). Müntide võltsimisel on kaks tagajärge hindade tõus ning täisväärtusliku raha maalt väljavoolamine. Kaupade import on kahjulik, eriti kui neid kaupu on võimalik toota omal maal (kasvõi kallimate hindadega). Igasugune kaupade sissevedu toob kaasa raha väljaveo. Olid(d) selle vastu, et Inglismaa veab
ära(mida Snow plnud suutnud, sest mikroope ei tuntud). 2) Sotsiaalmajanduslikud põhjused elatustaseme paranemine, üha enam hakati otseselt tegelema vaesuse vastu võitlemisega. 19.saj tekkis halvustav mõiste ,,pauperism", kus rahvastiku kiire juurdekasv ja linnastumine tekitas juurde vaest elanikkonna kihti, aga teisalt hakati sellele rohkem ka tähelepanu pöörama. Kui paremad elamistingimused jõudsid vaesteni, siis hakkas vähenema ka nende suremus. 3) toimus agraarrevolutsioon põllumajanduse tootlikkus kasvas. 4)välised tegurid. Sõdade kadumine: 19.saj oli väga rahulik sajand võrreldes varasema(ja ka tulevaga). Praktiliselt viimasteks väga suurte ohvritega sõdadeks olid jäänud Napoleoni sõjad, kus hinnanguliselt hukkus u 4mlj(?) inimest, 1 mlj tsiviilelanikke. Samuti oli 19.saj juba prii suurematest näljahädadest suuremas osas Euroopas. Nüüd saavutas Inglismaa essa riigina maailma ajaloos, kus pärast 17.saj pole suurt näljahäda polnud
põõsaid, surudes loodusele peale oma tahtmist - niisamuti kui Prantsusmaa kuningas oma alamatele. Uus inglise stiil seevastu ülistas, imetles ja jäljendas loodust. Inglise tolerantsi ja vabadust vastandati prantsuse autokraatiale. Poliitika ja esteetika - siin peitusid osaliselt maastikupargi populaarsuse põhjused. 1700. aastate alguse revolutsioon Inglismaal sillutas teed tööstuslikule progressile, see oli nn agraarrevolutsioon, mis sundis inimesi uut moodi lähenema maakasutusele. Industriaalrevolutsioon. Esteetikas mõiste "paiga vaim". 18. sajandi Inglismaal oli aiakunst võrreldav maali ja luulega, seega kuulus ta kaunite kunstide hulka. Filosoofiline kirjandus 18. sajandil käsitles eriti esteetika probleeme ja aiakujundus oli tänuväärne väitlusobjekt. Antiik on endiselt aktuaalne, aga vaatenurk on muutunud. 18. sajandi alguse Inglismaal oli rooma poeesia väga moes