MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL 17-19 SAJAND Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid ( e. Eramõisad ), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad ( e. Riigimõisad ). Kolmandaks olid pastoraadid ( e. Kirkikumõisad ). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arve...
hinnati külvatud vilja pinna järgi. Alates 15. sajandist on kasutatud ka ruutmõõdus adramaad ehk ruutadramaad Sõnastik. Viinapõletamine – производство спирта Metsaraie – лесoзаготовка Künniloom - пахотное животное Pearahamaks – подушный налог Valgustusliikumine – Просвещение Pagemine - побег Mõisahäärber – усадьба 1. Agraarolud varauusajal. 17. ja 18. sajandil võis eristada järgmisi mõisatüüpe: Rüütlimõis – kuulus peamiselt baltisaksa mõisnikele Kroonumõis – Riik rentis oma mõisad pikemaks või lühemaks ajaks välja neile riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisat ei olnud. Pastoraat – Rüütli- või kroonumõisatega võrreldes märksa väiksemad ning andsid elatist kirikuõpetajatele. Linnamõis – Mõisate tähtsamad majanduslikud tegevused: 1.Teraviljaeksport 2
Tunda kaarti: maakonnad, linnad, kubermangude piir. 3. Asehalduskorra positiivsed ja negatiivsed jooned. +: piirati keskajast pärit omavalitsusstruktuuri, tõi kaasa demokraatlikke elemente, laiendati inimeste õigusi ja vabadusi, tänu hingeloendustele saadi teada, kui palju rahvast on -: kõik impeeriumi äärealad sulatati Venemaaga ühte, omavalitsusorganid olid oma otsustes riigivõimu kontrolli all, kehtestati pearahamaks 4. Agraarolud 18. sajandil: mõisatüübid, peamised põllukultuurid, koduloomad ja -linnud, viinapõletamine ja sellega kaasnenud probleemid, talurahva varanduslik seisund, ilmastikuolud. Kuuluvuse järgi jagunesid mõisad neljaks: a) era- e. rüütlimõisad mõisad, mis olid eravalduses ja kuulusid põhiliselt baltisaksa aadlikele b) riigi- e. kroonumõisad mõisad, mis kuulusid riigile ja mida riik rentis mõisnikele c) pastoraadid e
kaasatoodud mõisate tagasivõtmist *Liivimaal langes 4/5 maadest reduktsiooni alla. Eestimaaloli vastav näitaja 54% ja Saaremaal 30% *Reduktsiooni tulemusena kasvasid riigi sissetulekud märkimisväärselt *Johann Reinhold Patkul õhutas mässu kuninga vastu, sest reduktsioon tekitas mõisnike hulgas äärmist pahameelt. Tema ja ta kaaslased anti mässu õhutamises süüdistatuna Stockholmis kohtu alla. Ta mõisteti surma, kuid tal õnnestus põgeneda välismaale Talupoegade olukord: Agraarolud: *Kõige enam oli Eestis era-ehk rüütlimõisaid, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele *Teise suurema mõisate rühma moodustasid riigi-ehk kroonumõisad, mis kuulusid aadlikele, kes rentisid riigilt mõisaid pikemaks või lühemaks ajaks, kuna neil polnud rüütlimõisaid *Kolmanda suurema rühma moodustasid kirikumõisad ehk pastoraadid, mis andsid kirikuõpetajatele elatist *Mõisaid omasid veel suuremad linnad, mõned mõisad oli rüütelkondade ühiskäsutuses
konfiskeerimisega, kuid põgenes välismaale ja sai põhjasõja eel vihaseks intriigitsejaks Rootsi vastu) - Aadli omavalitsuse piiramine (maapäev allutati kindralkubernerile) - Uus haldusjaotus (maakonnapiirid viidi kokku rahvuspiiridega(eesti-läti piir) ; valga linn jäi läti poolele) 3. Majanduslik areng ja talurahva õiguslik seisund a) Agraarolud: 17.-18. Saj. eestis u 1000 mõisat (rüütli ehk eramõisad (baltisakslased), kroonu ehk riigimõisad (rendimõisad), pastoraadid ehk väikesed kirikumõisad (kirikuõpetajad)). b) Eesti kui "Rootsi viljaait": põhjapoolseim vilja eksportiv maa (peamiselt talirukis ja oder; vähem kaer ja nisu; tollivabalt rootsi ja vene sõjaväele baltikumis) c) Talumajapidamine 17.-18.saj
A.T. Helle- oli 1713. aastast Jüri koguduse ja 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse koguduse õpetaja. George Browne- Iiri päristolu Riia kindralkuberner. Ta püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. G.H.Merkel- Liivimaa koduõpetaja- tema raamat- „Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise saj. Lõpul.“- milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. 16. Mõis ja talu Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid (e. Eramõisad), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad (e. Riigimõisad). Kolmandaks olid pastoraadid (e. Kirkikumõisad). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie
õigused, kuulusid nad siis rüütelkondadesse või mitte. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele, sõltumata rahvusest ja tegevusalast. Pearahamaksu, laiendati nüüd ka Eesti- ja Liivimaa alatele. Maksualuse elanikkonna arvele võtmiseks hakati korraldama perioodilisi hingeloendusi. Et vältida pingeid balti aadli ja riigivõimu vahel, taastati pärast Katariina II surma 1796. aastal põhijoontes varasem valitsemisviis. MÕIS JA TALU: AGRAAROLUD VARAUUSAJAL Kõige enam oli rüütelmõisasid, teise suurema rühma moodustasid kroonumõisad, kolmanda suurema rühma moodustasid pastoraadid. Mõisate majandamisel muutus tähtsaks juba keskaja lõpul alguse saanud teravilja eksport, mis varauusajal kahekordistus. Viinapõletamine ja sellega kauplemine oli talupoegadele keelatud. Kuna talumaa kuulus mõisnikule, tuli selle kasutamise est tasuda mõisnikule koormisi, mis seisnes peamiselt teotöös mõisapõllul
annaabi.ee 
