Ensüümide abil veres saab mõõta veresuhkrut ja alkoholisisaldust ning avastada haiguseid ( probleeme organismis) VERE GRUPID AB0 SÜSTEEM Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal asetsevad A- ja B- antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiniinid). Kui A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku ehk aglutineeruvad. See aga toob kaasa hemolüüsi ja seega ei saa täita nad enam oma põhiülesannet gaaside transportijatena. Lisaks ummistaksid nad ära väiksemad veresooned, mille tõttu elutähtsate organite talitlus häirub ja organism võib hukkuda või saada püsivad kahjustusi. REESUSFAKTOR Kui punasel vererakud esineb D-antigeen, siis on veri reesuspositiivne ja kui puudub, siis reesusnegatiivne. VEREKOMPONENTIDE KASUTAMINE
Kui aglutinatsiooni ei teki, jääb testseerum seal olevate erütrotsüütide tõttu ühtlaselt häguseks. Aglutinatsiooni tekkimise või mittetekkimise järgi saab veregrupi kindlaks teha. AB0 süsteem. Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal asetsevad A- ja B-antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiniinid). Kui A- antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku ehk aglutineeruvad. See aga toob kaasa hemolüüsi ja seega ei saa täita nad enam oma põhiülesannet gaaside transportijatena. Lisaks ummistaksid nad ära väiksemad veresooned, mille tõttu elutähtsate organite talitlus häirub ja organism võib hukkuda või saada püsivad kahjustusi. Inimese veres punalibledel võivad esineda nn. aglutinogeenid, mis oma iseloomult on antigeenid. Vereplasmas võivad esineda teatud antikehad, mida nim. aglutiniinideks.
· ABO- ja Rh-veregrupi süsteeme tuleb arvestada vere ülekandel, mittearvestamine võib põhjustada sobimatu veregrupi erütrotsüütide hävimise. ABO-veregrupi süsteem: · Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal esinevad A- ja B-antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiinid; IgM tüüpi antikehad). · Kui A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku e aglutineeruvad ja hemolüüsuvad. Selle tagajärjel inimene haigestub raskelt. Veregrupi nimetus Genotüüp Aglutinogeenid Aglutiniinid (fenotüüp) (erütrotsüütide (seerumis) pinnal) 0 00 H (praktiliselt Anti-A mõjutu) Anti-B
· ABO- ja Rh-veregrupi süsteeme tuleb arvestada vere ülekandel, mittearvestamine võib põhjustada sobimatu veregrupi erütrotsüütide hävimise. ABO-veregrupi süsteem: · Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal esinevad A- ja B-antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiinid; IgM tüüpi antikehad). · Kui A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku e aglutineeruvad ja hemolüüsuvad. Selle tagajärjel inimene haigestub raskelt. Veregrupi nimetus Genotüüp Aglutinogeenid Aglutiniinid (fenotüüp) (erütrotsüütide (seerumis) pinnal) 0 00 H (praktiliselt Anti-A mõjutu) Anti-B
~5 miljonit/mm3 s.o. Naistel 4,0-5,5*1012/liitris; meestel 4,5-6,0*1012/liitris Lapikud kaksiknõgusad rakud, kuju muutub kergesti Tarvitavad toitaineid, nt glükoosi Ei paljune, pole tuuma Transpordivad kopsudest hapnikku kudedesse ja kudedest süsihappegaasi kopsudesse Keskmine eluiga u 4 kuud Nende pinnal olevad süsivesikud sisaldavaid valkaineid - glükoproteiine, mis määravad veregrupi; vastuained- antikehad; võõras veregrupp on antigeeniks Aglutineeruvad (kleepuvad kokku) hemolüüsuvad 2) Leukotsüüdid ehk valgeverelibled Täiskasvanu veres on 4000-10000mm3 s.o. 4,0-8,8 (10)*109/liitris Kuuluvad granulotsüüdid, monotsüüdid (need 2 sünnivad punases luuüdis) ja lümfotsüüdid (lümfoidses koes) Ea suurenedes hulk väheneb; muutub ka füsioloogilistest põhjustest tingituna Eluiga erinev; mõnest ööpäevast mitme aastani Granulotsüüt - granuloosne leukotsüüt
B-lümfotsüüte jaotatakse plasmarakkudeks ja B-mälurakkudeks. VEREGRUPID ABO-süsteem: ·1901. a kirjeldas Karl Landsteiner nelja põhilist veregruppi, mis moodustavad ABO-süsteemi. Jaotuse aluseks on erütrotsüütide pinnal esinevad A-ja B-antigeenid (aglutinogeenid) ning vereplasmas olevad anti-A ja anti-B antikehad (aglutiinid; IgM tüüpi antikehad). ·Kui A-antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku e aglutineeruvad. Punalibled ei saa kokkukleepumise ja sellega kaasuva hemolüüsi tõttu täita oma põhiülesannet hingamisgaaside transportijana, lisaks sellele võivad ummistuda väiksemad veresooned, mille tagajärjeks on elutähtsate organite talitlusehäired ja organism võib hukkuda. ·Praegu tunnistatakse 30 põhiveregruppi ja sadade erinavate allgruppidega. VERE ÜLEKANNE EHK HEMOTRANSFUSIOON ·Kui retsipiendil ei ole olnud suurt verekaotust, siis on väikeste verehulkade (kuni200 ml)
annaabi.ee 
