Aglutinatsioon, nt edetabeli(om) + s (lõpp), inimese(om) + ed (lõpp). Analüütiline väljendusviis, nt on avaldatud, kõige õnnelikumad. Supletiivsus, nt kohal (koht). Domineerib aglutinatsioon. MORFOLOOGILINE TÜPOLOOGIA JA KEELE EVOLUTSIOON 19. sajandil täheldasid keeleteadlased, et keeled ei kasuta grammatilise tähenduse väljenduse võimalusi ühtlases ulatuses. Keeleteadlane August von Schlegel liigitas maailma keeled 3 tüüpi: Isoleerivateks Aglutineerivateks Flekteerivateks KORDAMISEKS: GRAMMATILISE TÄHENDUSE VÄLJENDAMISE VIISID Morfoloogiline süntees on vormimoodustusviis, grammatilise tähenduse väljendamise viis või vormimoodustus? Vormimoodustus Supletiivsus on tüvevaheldus? tüveteisendus? tüvekordus? Tüveteisendus Ilusamatele sõnavormi moodustamisel on kasutatud aglutinatsiooni? fleksiooni? Reduplikatsiooni? Polüsünteetilist vormimoodustust? Aglutinatsioon
lauses mitmest morfeemist tüvimorfeemist ja muutemorfeemidest.) Kuidas neid elemente liidetakse (nt kas sõna ette või sisse jne) Polüsünteetilised väga palju morfeeme sõna küljes, Nt Gröönimaal kõneldav kalaalisuuti k e inuiti k tusaa+nngit+su+usaar+tuaannar+sinnaa+nngi+vip+putit - `sa lihtsalt ei saa ennast uskuma panna, et sa kunagi ei kuule' Sünteetilist väljendusviisi kasutavaid keeli nimetatakse aglutineerivateks keelteks. Liitumisviisid:- fusioon morfeemide piirid on hajusad, nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) - kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST)- muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra
seotud morfeeme (üle kümne ühes sõnas) ning nende tähendus sisaldab tavaliselt rohkemat kui tavaline muutelõpp või liide. Polüsünteetilises keeles ei ole sõna ja lause vahe järelikult sugugi selge. Inkorporatsioon - leksikaalsete morfeemide ühendamisega (eriti seoses muutmisega). Selline ühendamine on tavaliselt seotud adverbiaalide ja objektidega. Keelte klassikaline morfoloogilis-tüpoloogiline jaotamine isoleerivateks, aglutineerivateks, fusiivseteks ja polüsünteetilisteks keelteks ei kehti tänapäeval enam nii üheselt. Vähesed keeled kuuluvad puhtalt ühte tüüpi. Tänapäeval (Comrie 1989) ollakse seisukohal, et ühe nelikjaotuse asemel on kaks sõltumatut, astmelist morfoloogilise tüpoloogia muutujat, süntees ja fusioon. Süntees väljendab morfeemide hulka sõna kohta. Fusiooni aste väljendab morfide segmenteeritust, eriti seda, mil määral morfeemid ja morfid on üksüheses vastavuses
,,Keel on loov energia, mitte grammatikute kirjeldatud produkt" . ,,Igal keelel on oma sisene vorm" määrab foneetilise, grammatikalise, leksikaalse vormi. Igas keeles elab ta ajalugu. Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. Eri keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, arenenuim on sanskriti k. Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks. Herder oli juba 1770 postuleerinud selle, et keel ja mõte on lahutamatud. Keele ja rahvusliku eripära seos oli üks 19. sajandi põhilisi keeleteoreetilisi oletusi. 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri (1821-68) käsitluses Uuris indoeuroopa keeli, sh leedu keelt. Arendas välja keelepuu teooria. Keeled moodustavad rühmi, millel on sama algkeel ja algkeelel omakorda algkeel. Keelepuu teooria on vahend
-hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) 22.09.2010 Morfeem on väikseim tähendusega keeleüksus Nt majades = 3 morfeemi: 1. maja + 2. mitmus: -de- + 3. kohta märkiv seesütlev kääne ehk inessiiv: -s Morfeeminde liitmise viisid: 1. sünteetiline väljendusviis (afiksatsioon e aglutinatsioon; fusioon; muutumine); 2. abisõnad e analüütiline väljendusviis; 3. reduplikatsioon , vt http://wals.info/feature/27 Sünteetilist väljendusviisi kasutavaid keeli nimetatakse aglutineerivateks keelteks. Liitumisviisid: - fusioon morfeemide piirid on hajusad nt murda, surra (tegevusnime tunnust ei saa tüvest eraldada) - kumulatsioon ühes morfeemis mitu tähendust, nt vete (PL-GEN vesi), sang (sing PST) - muutumine sama tähendusega morfeemi kuju erinevates ümbrustes muutub (sõltuvalt ümbritsevatest häälikutest), nt hixkarya k eitussufiks: -hira (amryekihira - jahtimata), -hra (yonohra söömata), -pira (timpira andmata) Keeleuniversaalid
tüvimorfeemist ja muutemorfeemidest) ja polüsünteetilisteks keelteks ( ühes sõnas võib olla väga palju morfeeme; ei tehta vahet sõnal ja lausel, ühes sõnas antaksegi edasi kogu lause info. NT eskimo keel). Morfoloogilise tehnika järgi jagunevad keeled isoleerivateks (grammatika ja süntatika väljendatud sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on muutumatud, selgelt eristatavad tervikud. N: vietnami ja hiina keel) , aglutineerivateks (morfeemid ise ei muutu ja neist igaühel säilib üks kindel tähendus, Tüvesid ja lõppe kokku liimiv keel. Nt Türgi) ja flekteerivateks (Rohkesti tüvesiseseid, tähendust mõjutavaid häälikuvariatsioone. Tunnuste ja lõppude eristamine on seetõttu raske. Samal grammatilisel tähendusel võib olla mitmeid avaldumisvorme.Nt ladina keel). Süntaktiline tüpoloogia J. Greenberg Keele liigitamine sõnajärje alusel, keele omadused, mis tulenevad sõnajärjest
• Keelevõime on omane inimesele kui liigile, kuid igal keelel on oma iseloom. • Igas keeles elab tema ajalugu. • Erinevad keeled sobivad erineval määral abstraktseks mõtlemiseks, kõige arenenum on sanskrit. • Erinevad keeled põhjustavad erineva maailmavaate → Sapiri ja Whorfi keelelise relatiivsuse hüpotees 20. saj. • Alles 19. saj eristas tüpoloogia ja etümoloogia omavahel. • Kõige tuntum on Humboldti jaotus isoleerivateks, aglutineerivateks ja flekteerivateks keelteks, kuid sama tüüpi jaotust on ka teistel 19. saj keeleteadlastel. Keele arengut nähti isoleeriv → aglutineeriv → flekteeriv (nagu kreeka, ladina, sanskrit) 11. Keel kui bioloogiline olend Schleicheri käsitluses. TERMIN: Schleicher- saksa keeleteadlane August Schleicher 1821-68 • Uuris indoeuroopa keeli, mh leedu keelt. • Arendas välja keelepuu teooria (kuigi keelepuid oli ka varem joonistatud). Keeled moodustavad rühmi,