õpilased, kes oma koolidest olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus ta Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. Karjääriastmed: Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ja Eesti töölisliikumise juht. 1906. aastal astus ta VSDTP ridadesse. Peagi liitus Viktor Eesti agitaatorite kollektiiviga, kes tegi poliitilist selgitustööd Peterburi eesti tööliste hulgas. Pärast Veebruarirevolutsiooni astus ta bolsevike parteisse. Partei ülesandel töötas ta 1917. aasta juulis-augustis Narvas, kus organiseeris kohalike nõukogude ja linnavolikogu ümbervalimisi. Valimiste tulemused näitasid, et bolsevike mõju rahvahulkades kasvas. Väsimatult paljastas Viktor Kingissepp eesti kodanlust, kes
Hea võimaluse revolutsiooniks andis Vene-Jaapani sõda. Radikaalid nõudsid konstitutsioonilise monarhia kehtestamist ning päris äärmuslased nõudsid lausa monarhia kukutamist. Manifesti väljaandmine Nikolai II poolt, millega anti rahvale soovitud vabadusi. Lubati moodustada poliitilisi parteisid, kutsuti kokku ülevenemaaline rahvaesindus. Detsember, 1905 oli suur mõisade põletamislaine talupoegade poolt, keda olid õhutanud mässule sotsialistlikud agitaatorid. Peale agitaatorite lahkumist ning mässu vaibumist hakkasid mõisnikud talusid läbi kammima. Varastatud esemed eksti talupoegade endi ees puruks, tagasi asju ei tahtnud. Maale saabusid karistussalgad, mille käigus karistati mõisaid põletanud talupoegi, karistati ka lihtsalt talupoegi, kellega mõisnikel oli mingi kana kitkuda. Hiljem võeti manifestiga antud vabadused tagasi ning rahvas suruti inimeste poliitiline tegevust uuesti maha. 1905. aasta revolutsiooni tähtsus
Kui Euroopa ei jaksa sellise põgenike arvuga hakkama saada, siis minimaalselt, peab arvu vähendama. Riik, kes võttis vastu põgenike, tal on suur vastutus. Ta peab tegema keskkonna heaolu põgenikele, peab aitama adapteeruma uute keskkonda ja kultuuri, kuid teha seda kahjuga oma kodanikele – see ei ole õige. Tõsta esile põgenike nii kõvasti – ma arvan ka, et ei ole õige. Silma kinni panna nende käitumisest ja kuriteost on suur viga, nii riigi poolt, kui ka agitaatorite poolt, kes võttavad vastu põgenike. Võib viia läbi paralleeli põgenike ja laste vahel: väiksest peale õpetatakse last mis on hea ja mis on halb. Kui lapsele pole seda keegi rääkinud, et varastada, põletada ja tappa see pole hea, siis tulevikus lapse jaoks on see norm. Nii ka põgenikega. Kui alguses peale neile ei seletata, mida ei tohi teha, siis nad teevad seda. Jah, keeruline on jälgida põgenike, ja raske töö on järk järgult neile seletada, mida ei tohi teha. Kui
olid poliitilise tegevuse tõttu välja visatud. Kingissepp oli 1906. aasta õpilasstreigi üks algatajatest. Gümnaasium suleti mitmeks nädalaks. 1906 astus ta Peterburi ülikooli füüsika-matemaatika teaduskonna loodusteaduse osakonda. Karjääriastmed: Viktor Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige ja Eesti töölisliikumise juht. 1906. aastal astus ta VSDTP ridadesse. Peagi liitus Viktor Eesti agitaatorite kollektiiviga, kes tegi poliitilist selgitustööd Peterburi eesti tööliste hulgas. Pärast Veebruarirevolutsiooni astus ta bolevike parteisse. Partei ülesandel töötas ta 1917... Viktor Kingissepp on ilmselt kurikuulsaim Eesti kommunist. Tema tegevusaeg langeb Eesti Vabariigi loomisaastatesse ja vanuselt oli ta peaaegu üheealine ühe iseseisvuse looja Jüri Vilmsiga. Kuid Kingissepp tegutses hoopis teisel poolel ja püüdis koos ülejäänud eesti
Peale Nürnbergi protsessi korrutasid kommunistlik propaganda, kõik sõjaeksperdid ja ajaloolased- kindralid ning nende järel ka miljonid inimesed, et Saksamaa tungis Nõukogude Liidule kallale röövellikult ja ilma sõda kuulutamata. Ja siis loevad needsamad miljonid inimesed marssal Zukovi memuaaridest: "Saksamaa valitsus kuulutas meile sõja." Zukovi memuaarid anti välja sadades keeltes. Kuid millegi pärast keegi lugejaist ei taipa, et kommunistlike agitaatorite poolt kuulutatud tõde ei lähe ots-otsaga kokku. Ka ei vaevunud läänemaailm seda "väikest viga" märkama. Nürnbergi protsessil mõisteti kaks kohtualust õigeks, kaheksa erinevateks tähtaegadeks kuni eluks ajaks vangi ning üksteist surma poomise läbi. Viimaste hulka kuulus ka Göring, kes lõpetas elu enne hukkamist enesetapuga. Järgnevatel väiksematel kohtuprotsessidel mõisteti veel 24 kohtualust surma, 35 õigeks ja 114 erinevateks tähtaegadeks vangi
suhtumisest oma riiki vaimustatud. Kuna salajastel kohtumistel enamlaste liidritega saadi enam- vähem kindel lubadus pärast Vm kodusõja puhkemist sõlmida separaatrahu Sm-ga, Sm asus enamlasi toetama, salajaste fondide rahakraanid keerati lahti, laekusid Sm välismin, luureteenistusest, kindralstaabist jm-lt suured summad, mida oli vaja ennekõike kihutuskirjanduse välja andmiseks. Saksa sõjaväevõimud andsid abi kihutuskirjanduse ja enamlike agitaatorite saatmiseks Vm-le läbi rinde. Tänu sellele õnnestus üsna kiiresti enamlike liidrite tagasipöördumine kodumaale. Vene enamlased ei tohtinud Sm-le minna, nende rongil oli dipl puutumatus. 3.apr 1917 jõudis rongitäis juhtivaid enamlasi Petr-i. 3.loeng- 19.veebruar Petrogradi Soome vaksalis võeti neid väga pidulikult vastu, olid Petr Täitevkomitee juhid kohal, ka Tšheidze, tervitati suure vaimustusega, kui revolutsiooni jätkajaid. Sooviti ka, et aidataks kaasa