15. Karl Marxi (18181883) elu ja isik Juudi päritolu filosoof. Kõigepealt õppis õigusteadust ning siis filosoofiat Berliinis. 1 Mõtlejana süsteemilooja ning väga ratsionaalne. Filosoofiliseks suunaks on materialism, mis oli suunatud Hegeli vastu. 2 Töötas ajakirjanikuna, poliitilise agitaatorina ning kirjanikuna. Peateoseks on Kapital. 3 15.1. Materialism Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega. 4 Ta väidab, et: · materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; · inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat;
pooled hävitatud ja sõda on samahästi kui võidetud. Tegelikult hävitasid Br järjekindlalt Sks väge, rohkem kui ise kaotas. joon. lk 367. Kõiki germaani rahvaid, keda Sks hõivas, peeti ,,eluväärtuslikuks", ja neid ei tapetud, v.a. juudid. Idapoolseid rahvad (Poola), peeti aga rassiliselt alamaks. Sks ilmutasid kohutavat julmust sealsete inimeste vastu. Prantsusmaa, 1940 -> II raamat. ,,Õitsegu kaos" H oli istunud vangis vähetuntud poliitilise agitaatorina. Vabanes 1926. aastal ja hakkas siis vallutusplaane tegema ning lõpetas ,,Mein Kampf'i" teise osa. 1933. sai H riigikantsleriks. H on öelnud, et tema eesmärk pole viia Poolasse korda, vaid tekitada õitsvat kaost. Alamad rassid tuli tappa või välja saata. Lihtsamad inimesed võisid jääda, kuid mitte aadlikud, preestrid ja juudid. Alaljäänud taandada ,,helootrassi" tasandile e pmslt orjastaatusesse. H siht oli kogu Euroopa etnilise kaardi ümberkujundamine.
arhiiviandmetel pole leidnud kinnitust. Kas reakoosseisule haruldane I järgu Raudrist omistati talle selle teo või lihtsalt vapruse eest, ei kahandanud autasu väärtust. I maailmasõja lõpetas Hitler Ypres'i all saadud ipriidimürgitusega hospitalis 14.oktoobril 1918.a.Sõda andis Hitlerile juurde kindlust ja väärikust. Sakslasena ei pidanud ta oma vereohvrit asjatuks. Pärast mürgitusest paranemist värvati Hitler sõjavangide laagrisse valvuriks. Järgnev teenistus Reichswehri agitaatorina andis tema tegevusele poliitilise värvingu. Uus Saksa armee oli väikesearvuline, kuid tugev võitlusarmee, milles jälgiti hoolikalt, et marksistlikud meeleolud ei pääseks armee ridadesse. 12.septembril 1919.a. viibis Hitler seoses tööülesannetega Saksa Töölispartei koosolekul, millega ta liitus kõhklusega. Edasist Hitleri tegevust tulebki käsitleda ainult seoses selle partei arenguga, tema tõusude ja mõõnadega.
oli 555, sest DAP numbriarvestus algas numbriga 501. Samal ajal sai Hitler kontakti ka Thule Ühingust pärit antisemiitliku kirjaniku Dietrich Eckartiga. Eckart otsis parasjagu rahvalik- rahvusliku idee jaoks agitaatorit. Ühe esimesena nägi ta Hitlerit selle mehena ja oli talle nõu ja jõuga abiks. 1920. sai Eckartist ajalehe Völkischer Beobachter väljaandja. Kuna Hitler meelitas oma miitingutega üha enam kuulajaid kohale , muutus ta väikse partei jaoks asendamatuks. Esialgu oli ta agitaatorina tegev ja kevadel 1920 oli ta DAP 25-punkti- programmi väljatöötamises osaline. Hitleri eestvedamisel nimetas partei end ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei (NSDAP)). 31. märtsil 1920 vabastati ta armeeteenistusest. Ülestõus ja vangistus Pärast nõukogude vabariigi mahasurumist valitses Baierimaad rahvuslikult ja monarhistlikult meelestatud kindralriigikomissar Gustav Ritter von Kahr, kes ei varjanud oma põlgust
halvenes iga päevaga. Viini-perioodi lõpetas ta vaeste varjupaiku ja supikööke külastades, teenides elatist tänavakunstnikuna ja juhutöölisena. Alatine ebaõnn muutis ta õelaks kogu maailma vastu. Ta hakkas igal pool nägema vaid ebavõrdsust, vihkamist ja vaenu. Hitler tunnistas, et Viin muutis ta veendunud antisemiidiks. Algpõhjust pole ta nimetanud. Pärast mürgitusest paranemist värvati Hitler sõjavangide laagrisse valvuriks. Järgnev teenistus Reichswehri agitaatorina andis tema tegevusele poliitilise värvingu. Uus Saksa armee oli väikesearvuline, kuid tugev võitlusarmee, milles jälgiti hoolikalt, et marksistlikud meeleolud ei pääseks armee ridadesse. 12.septembril 1919.a. viibis Hitler seoses tööülesannetega Saksa Töölispartei koosolekul, millega ta liitus kõhklusega. Edasist Hitleri tegevust tulebki käsitleda ainult seoses selle partei arenguga, tema tõusude ja mõõnadega.
ega raha, madal kaprali auaste, katoliku päritoluga. Eelised: Suurepärane poliitiline vaist, veenev fanaatik ja oskuslik manipulaator, karismaatiline esineja, hea organisaator, kaval jõhkard. Pole mingi eriline ideoloog (oportunism), vaid ,,tegude mees". Eripära: I Maailmasõja lahingud olid tema jaoks positiivne kogemus (sai kaks raudristi). Vihkas erakordse andumusega juute. I. Algus kriisiaastatel (1919-24): - Tegutses Münchenis militaarse agitaatorina, kes veenis rahvast tegutsema vasakpoolsete parteide vastu. Pooldas natsionalismi ja vasturevolutsiooni. 1919 astus Saksa Töölisparteisse. 1920 nimetati ümber (NSDAP). - Eesmärgid: mh Versailles' rahulepingu tühistamine ja kollektiivne rahvuslik heaolu. - Vaenlased: juutlus, suurkapitalism, rahvuslikud äraandjad (sotsdem jt poliitikud), vasakpoolsed (hiljem ütles, et on ,,ehtsa Saksa kapitalismi
KARL MARX (1818 - 1883) võttis omaks Hegeli dialektika ja idee ajaloofilosoofiast, lisas sellele ontoloogilises plaanis materialismi ning sotsiaalses plaanis sotsialismi. Ta väitis, et eraomand põhjustab ekspluateerimist ning sellest tuleb loobuda (lisaväärtuse teooria). Marx püstitas teesi, et sotsiaalsed nähtused ja ajaloo üldkäik on suures osas põhjuslikult määratud. See on mõistlik idee, kuid põhjuste leidmine on keerukas. Marxi hinnatakse tänapäeval filosoofina, mitte agitaatorina. (L11) ROMANTISM (XVIII-XIX sajand) Romantikud väitsid, et mõistus on vaid sekundaarne võltsvõimekus, mille abil me leiame looduses üha peenemaid. Need klassifitseerimised on kunstlikud, loodusele inimese poolt peale sunnitud. Nad jaotavad, ja jaotades hävitavad arusaama reaalsusest kui alustervikust. Reaalsuse mõistmiseks tuleb loobuda õppimisest ja teadusest, tuleb muutuda laste või harimatute loodusinimeste sarnaseks. Tuleb püüelda looduse poole, mitte inimkätega tehtu poole