rongkäigus üle. Väiksem osa liikmetest läks mujale, näit. Kaarli kogudusse, mis oli taasasutatud 1862. a. ja kasutas Toomkirikut, niikaua kui Kaarli kirik valmis 1870. a. Püha Vaimu kirik jäi tühjaks 10aastaks (1867-1877). Ainult raehärrade jumalateenistused toimusid edasi. Koguduseliikmete arv kasvas pidevalt ja senised kirikud ei suutnud kõiki ära mahutada. Seepärast asutati 1877. a. Püha Vaimu kirikus uus eesti kogudus kahe mehe poolt - kingsepp Agasild ja kohtuteener Wender. See kogudus eksisteerib tänaseni ja tähistab 2012. a. jaanuaris oma 135. sünnipäeva.
.......................................................5 3.2 Euroinsenerid Eestis...................................................................................... 5 Leo Mõtus, Rein Haavel, Jüri Riives, Vello Reedik, Andres Laansoo, Priit Kulu, Riho Päärsoo, Jakob Kübarsepp, Andres Sarri, Kuno Peek, Toomas Peek, Igor Zukovets, Pavel Zukovets, Illar Varik, Enn Edusaar, Parbo Juhnevich, Andres Sarri, Rein Lõkene, Peep Sürje, Andres Keevallik, Andrus Aavik, Enno Agasild, Toomas Kutsar, Jüri Laving, Jüri Riimaa, Riho Sõrmus, Koit Tefels, Raimo Unt, Allan Aru, Ants Soon, Jüri Olt. (Eesti Inseneride Liit)............................................5 4.Kokkuvõte............................................................................................................ 6 Eestis Volitatud Inseneriks saamise miinimumnõuded on: neli aastat ülikooli, kusjuures tuleb omandada bakalaureuse kraad, veel tuleb õppida 2 aastat
Väiksem osa liikmetest läks mujale, näit. Kaarli kogudusse, mis oli taasasutatud 1862. a. ja kasutas Toomkirikut, niikaua kui Kaarli kirik valmis 1870. a. Püha Vaimu kirik jäi tühjaks 10aastaks (1867-1877). Ainult raehärrade jumalateenistused toimusid edasi. Koguduseliikmete arv kasvas pidevalt ja senised kirikud ei suutnud kõiki ära mahutada. Seepärast asutati 1877. a. Püha Vaimu kirikus uus eesti kogudus kahe mehe poolt - kingsepp Agasild ja kohtuteener Wender. See kogudus eksisteerib tänaseni ja tähistab 2007. a. jaanuaris oma 130. aastapäeva. Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow.Kes elas umbes 1536 24. november 1600.Ta oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Russowi tähtsus ja tuntus põhineb "Liivimaa kroonikal", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandil, olles oluline allikas Liivi sõja kohta koos Johann Renneri ülestähendustega Liivimaa ajaloost aastatel 15561561
raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a. Püha Johannese kirik valmis sai, siis mindi Püha Vaimust uude kirikusse piulikus rongkäigus üle. Väiksem osa liikmetest läks mujale. Koguduseliikmete arv kasvas pidevalt ja senised kirikud ei suutnud kõiki ära mahutada. Seepärast asutati 1877. a. Püha Vaimu kirikus uus eesti kogudus kahe mehe poolt kingsepp Agasild ja kohtuteener Wender. See kogudus eksisteerib tänaseni. Püha Vaimu kiriku alt tulid välja igivana hoone müürid Püha Vaimu kiriku hoovis tulid kiriku külje alt elektritrassi vedamisel välja 14.sajandil ehitatud, kirikust vanema hoone alusmüürid, mille uurimine võib anda uusi andmeid linna varasema arengu kohta. 14 Kasutatud kirjandus http://www
Tõlge: Tartu, OÜ Fontese kirjastus 2002. 201 lk 4. Scholtes, P.R., Juhi käsiraamat (Kuidas motiveerida meeskonda ja jõuda parima tulemuseni). Originaalteos: 1998. Tõlge: Tallinn, Tea 2001. 469 lk 5. Tamberg, J. Inimressursside juhtimine. Tallinn, TTÜ kirjastus 2000. 103 lk 6. Türk, K., Eestvedamine. Tartu, TÜ kirjastus 2001. 191 lk Artiklid ajakirjandusest 7. Aedla, M. Mitte raha, vaid loovuse puudus // Ärielu (2002) august, lk 40-41 8. Agasild, A. Reaalaja majandus: mõõtmine mänguliseks // Saldo (2003) märts 9. Iga viies unistab ülemuse või kolleegi löömisest // Saldo (2004) veebruar, lk 6 10. Ilison, A. Kaval strateegiaguru Rain Lõhmus // Saldo (2002) november, lk 4-9 11. Ligi pool miljardit krooni magamise eest // Saldo (2004) veebruar, lk 4 12. Maripuu, I. Pingevaba meeleolu meelitab parimaid // Saldo (2003) märts, lk 6-7 13. Meho, K., Raju, M. Sisemine turundus: seest ja pealt kullakarvaline // Saldo
Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik 2011 Toimetanud: ehitusinsener Targo Kalamees Projekti vastutav täitja: professor Roode Liias Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-127-0 2 Eessõna
finantseerimisel. Lisaks eelnimetatutele osales uuringus maa-arhitektuuri ja -maastike uurimise ja hoidmise riiklik programmi kaudu ka Eesti Vabaõhumuuseum. Tallinna Tehnikaülikoolist osalesid uurimistöös järgmised isikud: Ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetool: Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just. Kaasa töötasid: Kätlin Miilberg, Arli Toompuu, Tõnis Agasild, Georg Kodi, Karl Õiger; Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Täname Hannes Meisterit ja Kalle Pilti Eesti Maaülikoolist põrandaalustes ruumides mõõtmise tegemise ja mõõtmistel osalemise eest. Aruande sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Tallinn, jaanuar 2011 Tegijad Sisukord
annaabi.ee 
