KOKKUVÕTE FILOSOOFIA KUI LOOMING Filosoof loob kontsepte (mõisteid). Ta loob neid nagu maalikunstnik loob jooni ja värve. Jooned ja värvid ei ole kunstnikule ette antud, vaid nad sünnivad loomingu tulemusena. Ette antud on vaid mingid ,,raamistikud" vood. Looming seisnebki nende voogude eraldamises, korraldamises ja ühendamises. Seega kontsept ise ei ole midagi etteantut ja ei ole ka sama, mis mõtlemine mõtelda saab edukalt ka ilma kontseptita. Aga vaid filosoof mõtleb kontseptitedes ning kontsept sünnib filosoofi tegevuse, algupärase loomingu tulemusena. Gilles Deluze ütleb, et kontsept on singulaarsuste süsteem, mis on eraldatud mõttevoost. Näiteks helilooja eraldab akustilisest voost (mis hõlmab endas kogu maailma ja isegi vaikust) midagi, näiteks noote või veel midagi muud. Sama kehtib ka filosoofia puhul, ainult siin pole küsimus mitte kõlade, vaid kontseptide loomises. Filosoofiat ei saa määratleda mingisuguse tõe otsingun...
ükski seebimull piiramatult ega lõhke lõplikult. Samamoodi on lillede kasvamisega, aastaaegadega ja tegelikult ka inimestega. Keegi meist ei ela lõputult ja peale meie surma sünnivad uued inimesed. See lause on ERLE MAIDO 8 04.11.2014 justkui üks paljudest motivatsiooni aforismidest, mis annavad jõudu pingutamiseks. Teine tsitaat on samuti tõde. Me vajame enda meeleolu, elu rahuldamiseks väga palju ja kõik neist ei ole hädavajalikud. Tundub, et paljude inimeste põhiidee on rikkaks, mitte õnnelikuks saada. Me ei vaja palju, kui me oleme leidnud oma tõelise õnne, mitte materiaalse.
luulefraasidega. Huvitavalt on sisse põimitud ka piiblimotiiv vaala kõhus viibimisest ja nagu 5 kogu Alliksaare loominguski, jääb kõlama lõpurepliik: „Kõik on veel võimalik“. Esimest korda lavastati näidendit 1987. aastal Tudengiteatris. (Kalda, 1991) 2.2. „Luule“ „Luule“ on 1976. aastal ilmunud ja Paul-Eerik Rummo koostatud luulekogu, mis kubiseb aforismidest. Selle tõttu muutus Alliksaare looming eriliselt suureks ning sügavaks. 2.3. „Päikesepillaja“ Kronoloogilist printsiipi on mõningal määral arvestatud „Päikesepillaja” esimeses ja viimases tsüklis; täies ulatuses on sellest loobutud. Luuletused jagunevad tsükliteks „Kahe ääretuse vahel“, „Ärev on ärkamine äikesesse“, „Hetkede surematus“, „Aduvik“ ja „Kõik on kõige peegeldus“
füüsiline tugevud ja psüühiline nõrkus. Keskseks teemaks on armastajate sunnitud lahkuminek ja teineteise taasleidmine (tegevus Väike-Aasias või Aafrika aladel). Romaanid olid mõeldud pigem lugemiseks naistele (Longos ,,Daphnis ja Chloe", Heliodoros ,,Etioopia lood" ehk ,,Aithiopika"). 52. Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius? Marcus Aurelius (121 180) on kirja pannud oma Doonau sõjakäikudel aforismidest ja monoloogidest koosneva teose ,,Iseendale". 53. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Kes olid enamasti valmide tegelasteks? Valmiszanri rajajaks peetakse Aisopost (elas arvatavasti 6. sajandil eKr). Aisopose lugudes olid tegelasteks peamiselt loomad, kuid võisid olla ka inimesed ja taimed (,,Zeus ja rebane"). Valmizanri tõi rooma kirjandusse Phaedrus (I sajandi 1. pool), kasutades Aisopose ainestikku, kuid kirjutades värssides. 54
saj. lõpp pKr) ,,Leukippe ja Kleitophon"; · Longos (2. saj. lõpp3. saj. algus pKr) ,,Daphnis ja Chloe"; · Heliodoros (Süüria) ,,Etioopia lood" e ,,Aithiopika" (3. saj. keskpaik või 4. saj. lõpp pKr). 52. Millise teose on kirja pannud keiser Marcus Aurelius? Filosoof keisritroonil. Põlvnes Hispaania senatoride prekonnast. Tema filosoofia oli enesearmastus ja enesetäiustus.Pidas inimesi võrdseks, kuid igaüks pidi täitma oma rolli ühiskonnas. Sõjakäikudel kirjutas aforismidest ja monoloogidest koosneva teose ,,Iseendale" 53. Kes on antiikajal kirjutanud valme? Kes olid enamasti valmide tegelasteks? 54. Millal tekkis rooma kirjandus ja mis oli sellele tekkeajal iseloomulik? Rooma kirjanduse sünd a 240 eKr Vanarooma ladinakeelne kirjandus. Rooma kirjandus oli laenuline ning selle eesmärgiks oli luua kuulsusrikas ajalugu. Rooma kirjandus tekkis 3 saj. eKr. Kirjanduseelne ajalugu (sõjad, vallutused) olid sellele oluloseks taustaks
Erasmuse olulisemad tööd : ,,Panegüürika Philipp Ilusale" 1504 ; ,,Kristliku printsi kasvatamine" 1516 põhiteos valitseja voorustest ; ,,Narruse kiitus" 1509 pilab euroopa inimesi, satiirline teos. Kreekakeelne ,,Uus Testament" koos uue ladina tõlkega. Mõjutas Lutherit, kes püüdis ka Kristuse alguseni jõuda. Konflikt Lutheriga, sest Erasmus pooldas siiski katoliiklust. ,,Kristliku printsi kasvatamine" Kirjutatud Karl V-le Aragoni troonile astumise puhul. Raamat koosnes aforismidest. Ideaaliks absoluutne võim rahva nõusolekul. Rahva ,,konsensus" saavutatav kui valitseja on armastatud. Raamatus annab juhiseid nii rahvale kui ka kuningale. Juhised rahvale : kui valida ei saa, siis peab tagama valitseja kasvatatus. Juhised valitsejale. Erasmuse valitsejaideaal : valitseja peab arusaama, et tema positsioon ei ole mitte kingitus, vaid võimalus teenida oma rahvast, rakendada end kogukonna teenistusse. See on raske koorem, mis nõuab absoluutset ja täielikku pühendust
kopsupõletikku. Veel üks teema on andekdootlikud lood, sellised novellid, kus on mindudki välja puändi peale. ,,Surmamõistetu". Tegevus toimub ühes Euroopa väikeriigis. Mõistetakse surma üks kurjategija, seal riigis on timukad. Pannakse vanglasse ja määratakse eluaegne vangistus. Hakkab riigi raha sööma. Kuidas vabaneda sellisest tülikast vangist, sellele on üles ehitatud kogu see novell. 3. O. Wilde elu ja looming 1854-1900. Aforismidest võib kasutada kindlasti midagi oma kirjandites. Omalaadne kalliskivi Inglise kirjanduses. Tal omapärased mõtted, meeldis oma teostes väga palju paradokse pilduda ja oma elus väga palju ütleda sellist, mis sokeeris ja epateeris. Kui Ameerikasse sõitis ja tolliametnik küsis, et kas on midagi deklareerida. Wilde vaatas ülevalt alla ja ültes, et pole midagi muud delkareerida peale oma geniaalsuse. Tema on öelnud, et elu mõte on kunstis ja kõige olulisem maailmas on ilu. Elab 19
Põhjustas seda meditsiinikutse institutsionaliseerumine arstidelt nõuti üha enam vastavat ülikooliharidust, kuid ülikoolid olid naistele suletud.) Keskaja alguseks, 7. sajandiks, oli Euroopas ununenud ja kadunud kõik varasem (Rooma) traditsioon linnaarstid, haridus vastavas vallas jne. Uus areng algas eelmise aastatuhande vahetusel. Arstihariduse keskus 12. sajandil oli Salerno. Pandi klassikute tekstidest kokku kogumik, mida tuntakse Ars medica nime all, mis koosnes Hippokratese Aforismidest ja Prognostikast, Galenose Ars parvast, mõnede araablaste ja bütsantslaste teostest (viimased mh rõhuga uriini vaatlemisel ja pulsi katsumisel). 13.-14. sajandil kujunevad meditsiinhariduse keskusteks Pariis ja Montpellier. Olemasoleva kirjanduse valik täienes, juurde tõlgiti Galenost ja araablasi, lisaks tuleb Avicenna. Hakkavad tõusma ka Itaalia uued keskused Bologna ja Padova. Meditsiin hakkab muutuma scientia-ks ning oluliseks muutuvad loodusteadused (Aristoteles).
annaabi.ee 
