1. Iseloomusta olukorda NSV Liidus 1970ndatel aastatel. NSV majandusmudel oli end ammendanud. Majanduskrahhist päästis suurte nafatvarude leidmine ja müük. Süvenes stagnatsioon ehk seisak, oli puudus tarbekaupadest. Kriitikat tegid teisitimõtlejad (Aleksander Solzenitsõv ja Andrei Sahharov). 2. Milliste probleemidega puutus kokku NSV Liidu välispoliitika? 27.detsembril 1979 tungis NSVL Afganistani, vastuseks boikoteerisid lääneriigid Moskva olümpiamänge. Afgaanid hakkasid koostööd tegema ja unustasid omavahelised tülid. 1978. aastal sai paavstiks Karol Wojtyla (Johannes Paulus II). Augustis 1980 algas Gdanski laevatehases streik, mida asus juhtima Lech Walesa. 3. Millised uuendused iseloomustasid Ronald Reagani poliitikat? 1)Võitlus kommunismi vastu kogu maailmas. 2)Piirata NSV Liidu tulusid nafta ja gaasi müügist ning relvakaubandusest. 3)Kõrgtehnoloogiline võidurelvastumine. 4. Kas see poliitika oli edukas? Oli edukas
moodustasid 4% kõikidest 1539 aastaste eurooplaste surmadest, kusjuures kolmveerand juhtudest olid seotud opioididega · Peamine narkootikum umbes 50%-l kõikidest narkomaaniaravi taotlejatest · 2010. aastal sai võõrutusravi ligikaudu 710 000 opioiditarbijat 25.5.13 10 Oopiumi tootmine · Oopiumirikkaid unimaguna sorte kasvatatakse peamiselt Kagu-Aasias ja Ees-Aasias · UNODC teatel toodavad afgaanid 90 protsenti kogu maailmas müüdavast oopiumist · Nüüd kasvatatakse neid ka piirkondades, mis varem olid kuulutatud «moonivabaks». ÜRO raporti järgi suurenes oopiumi tootmine mullu 2010. aastaga võrreldes 133 protsenti 25.5.13 11 Seadus ütleb · Unimaguna kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil on Eestis keelatud · Unimaguna (v.a Euroopa Liidu ühtsesse
Afganistani ida ja lõunanaabri Pakistani rahvastiku keskmine tihedus on 202 inimest/ km². Afganistani läänenaabri Iraani rahvastiku keskmine tihedus on 41,4 inimest/ km². RAHVUSLIK KOOSSEIS Afganistaani riigiusk on islami usk. Enamus afganistaanlastest on moslemid. Nad jagunevad veel omakorda kaheks : sunniidid ja siidid. Muuusklike, näiteks hinduiste ja sikhe on väga vähe, umbes 1-2%. Peamisteks Afganistaanis elavateks rahvusteks on afgaanid ( 38-40%), tadzikid(25%), hazarad(15-19%), usbekid(6-9%). SOOLIS-VANUSELINE KOOSSEIS Afganistani sündimus on umbes 47 promilli. Väikelaste suremus on kõrge, 163 promilli. Oodatav keskmine eluiga on 43,3. Lapsed ( 0-14a) moodustavad riigi rahvastikust suure osatähtsuse. Umbes 44.5%. Tööealised (15-65a) moodustava riigi rahvastikust 53%. Tööealisi mehi on rohkem. Vanemaealised(+65 a) moodustavad riigi rahvastikust 2,4%. Naisi rohkem kui mehi.
Nii ta otsides leidis ühe kohaliku, kes ta viis külasse. Sõdur oli väga närviline. Vahetades konservid kahe tikutoosi vastu ning lahkus seejärel kiirelt. Olles jõudnud tagasi laagrisse, sai ta sõimata, et niimoodi üksinda oli läinud ning kellelegi teatamata. Rünnatakse kolonni, palju tehnikast hävib, kuid lõpuks suudetakse saada asi siiski oma kontrolli alla. Mida aeg edasi, seda sagedamaks muutusd rünnakud, kuniks paljudele meestele viimaseks jääva lahinguni. Afgaanid ründasid, neid oli palju. Väga paljud mehed said surma. Vahepeal oli katkenud ka side ning ei saadudu abi kutsuda. Talismani saanud sõdur oli vähestest kes ellu jäi. Sõda oldi kaotatud.
1976, kommunistlik režiim kehtestataks e Afganistani 1979 - 1989 NSVL + Sissisõda 1989 tõi sõda afgaanid – 1988 Genfis NSVL oma modžaheed kokkulepetele väed (vastupanuvõitl alla kirjutamine Afganistanist ejad) + USA välja Pingelõdvendus (millal, põhjused, suhete soojenemine) Millal: 1960 II pool – 1979 Põhjused: Lääs pidi külmas sõjas tagasi tõmbama NSVL ja sotsialismimaad olid tugevamad
august 1919 Rahaühik afgaani (AFN) Rahvaarv (miljonites): * 1979: 17 * 1996: 18,6 * 1999: 25,8 * 2009: 33,6 * 2025 (prognoos): 48. 2009 1995 2005 2015 2025 Sünnid(tuhandetes) 1,090 1,029 1,031 1,198 1,222 Surmad(tuhandates): 506 425 485 536 547 Ränne(1000 in.kohta): 5 3 10 0 0 Rahvuslik koosseis Peamised Afganistanis elavad rahvused: * pustud ehk afgaanid (umbes 3840%, 56 miljonit): idas ja lõunas. * tadzikid (25%, 34 miljonit). * hesaarid (1519%, 23 miljonit): riigi keskosas ja Kabulis. * usbekid (umbes 69%, 2 miljonit). * türkmeenid * aimakid * nuristanlased: idas * belutsid: lõunas * kirgiisid: Pamiiris. Keeled Levinumad keeled on pustu keel ja dari keel (riigikeeled); peale selle veel umbes 30 keelt ja murret. * dari keel (seda kõneleb umbes 50% elanikest) * pustu keel (umbes 35%) * usbeki keel
Sadestunud kaseiin filtreeritakse läbi marli, eemaldatakse pressimisega vedelik ja vormidakse pallid.Toode on seega väga hapu, kodujuustu taoline. Quroot on rammus ja seda võib süüa toorelt. Jook Doogh (tuntud afgaanidele kui Shomleh / Shlombeh) on külm jook tehtud segades vesi ja jogurt, seejärel lisada värsket või kuivatatud piparmünt. See on kõige laialdasemalt tarbitav jook Afganistanis, eriti lõuna ajal suvehooajal. Afgaanid tavaliselt restoranides söömas ei käi, kuid pererajoonides on mõned üksikud kodused söögikohad, kus on söömiseks eraldi boksid või söögitoad. 11 Kultuur Afganistani kultuur hakkas juba välja kujunema üle kahe tuhande aasta takasi, umbes 500 eKr. Nende traditsioonid ja tavad on üsna sarnased, välja arvatud keel, kuna osad räägivad puštu keelt ning teised dari keelt. Nende traditsioonid on isegi nõnda sarnased, et nad
aasta kriisi, kuid ta jättis valitsuse väga nõrka positsiooni, et selle üldse vastu hakata. Sarnaselt Reagan´ga tegi ka Bush vea, vähendades makse hästiteenivatel, surudes keskklassi sügavale maasse, finantsturgude sissetulek aina vähenes ning see kõik viis buumini. George Bushi valearvestused Lähis-Idas ei söönud mitte ainult sadu miljardeid maksumaksja raha, vaid kahandas ka USA usaldatavust. Obama väitis, et Bush eksis. Inimesed, kes neid ründasid, ei olnud iraaklased vaid afgaanid. Al Qaeda ei eksisteerinud Iraagis enne kui USA alustas sissetungi. Kui tuli otsustada, kas minna sõtta või mitte, oli selgelt näha poliitikute kartust ja hirmu näida nõrgana, nii anti Bush´le voli minna sõtta. Sõja tõttu oli USA sõjavägi suurima pinge all kui kunagi varem, varustust ei olnud koha peal. Nii USA diplomaatia, välispoliitika, usaldatus ja tõrjumisvõime oli rikutud tänu sõjale. Iraagi sõda viis selleni, et USA tundis ennast veel ebaturvalisemana kui enne sõda
Pakistani hõimude sissetung oktoobris 1947, mis viis ta otsusele ühineda Indiaga, kuigi valdav osa Kashmiri elanikest olid muslimid. Oma pika ajaloo jooksul on Kashmir, mille nimi arvatakse tulenevat müütilise mõttetarga Kashyapa nimest, olnud seotud hindude, budistide, sikhide ja muslimite ning samuti inglaste tegevusega. Muslimite tulek algas 8. sajandil. Maa islamiseerimisega olid tegevad nii kohalikud sultanid kui ka neile järgnenud mogulid ja afgaanid. Aastal 1819 hõivasid Kashmiri sikhid, kelle valitseja andis talle osutatud abi eest Gulab Singhile, ühele dogra radzpuudile Jammu radza tiitli. Läinud üle inglaste poolele, sai ta Inglise-Sikhi sõdade ajal Amritsari lepinguga (1846) ostu teel endale inglaste poolt vallutatud Kashmiri ja võttis endale Jammu ja Kashmiri maharadza tiitli. Jammu ja Kashmiri riik koosnes mitmest osast: 1) viljakas Kashmiri org, kus
annaabi.ee 
