Inkubatsioonniperiood (IP) Loom võib olla nakkuslik juba enne esimeste kliiniliste tunnuste avaldumist. Persisteeriv infektsioon ja latent infektsioon. “Jäämäe konseptsioon” Infektsiooni erinevad tulemid populatsioonis. Kliiniline haigus nähtav, subkliiniline nähtamatu. Nakkusallikas ei ole ilmtingimata reservuaar. Haigustekitaja tihti seotud kliiniliste tunnustega. NAKKUSE ÜLEKANDEVIISID Horisontaalne-loomalt loomale – otsene ülekanne – kaudne ülekanne-aerogeenne ülekanne Vertikaalne-Transovariaalne (sääsed nt järglastele)-in utero(emiste järglased)- kolostraalne(kolostrumi kaudu) Väga tähtis on läbi viia ANAMNEES, väga põhjaikult. Kõike uurida nii karjasiseselt, kui ka kontakte. Karjavisiit-lisainfo kogumine, lahanguleid, üldine farmi korraldus. Märkmed, salvestised, videod. Lahang tuleks teha kohe pärast surma, et vältida bakteri kadu, mis võivad kaasneda surmajärgsete muutustega. Nakkushaiguste tõrje ja ennetamine Odavam on ennetada
Tekitaja: Tuberkuloosi tekitaja on aeroobne happekindel mikroob (Mycobacterium tuberculosis, erandjuhtudel ka Mycobacterium bovis), mis on väliskeskkonnas püsiv. Tänavatolmus püsib 10 päeva, raamatulehtedel 3 kuud, vees 150 päeva. Keetmisel hävib 5 minutiga, 5% kloramiinis 5 tunniga ja päikesevalguses 1,5 tunniga, jahedas, niiskes ruumis – 2 kuud. Levikuteed: Tavaliselt on nakkusallikaks haige inimene. Kopsutuberkuloos levib köhides ja rögaga. Nakatumisvõimalused: Aerogeenne tee ehk levik õhu kaudu : Piisknakkus Tolmnakkus – röga satub põrandale, kus ta kuivab ja muutub tolmuks. Selline peen tolm püsib nakkusohtlikuna mitu päeva. Nakatumine seedetrakti kaudu (saastatud toit, piim) Platsenta kaudu emalt lapsele. Haigestumine sõltub: Immuunsüsteemi seisundist Sotsiaalsetest tingimustest Infektsiooni massiivsusest Kõrgenenud haigestumisrisk: Vaegtoitumus, stress, kõrge iga
Levik: Nakkuse looduslikud reservuaarid: kährikud, rebased, hundid, koerad, kassid, paljud nahkhiirte liigid (vampiirnahkhiired). Viirus levib süljega - viirus ei levi nakatunud looma uriini, rooja ja vere kaudu. Eristatakse metsa- ja asulamarutaudi. Marutaudile on vastuvõtlikud kõik soojaverelised loomad. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes hammustades eritavad süljega viirust. Karnivoorid võivad nakatuda viirust sisaldavat pea- ja seljaaju süües. Tõestatud on ka viiruse aerogeenne levik laboratooriumi tingimustes ja nahkhiirte koobastes. Raabiesele on äärmiselt vastuvõtlikud rebased, hundid, koiotid, šaakalid ja rotid. Kõrge vastuvõtlikkusega on hamstrid, kährikkoerad, kassid, nahkhiired, merisead, küülikud, veised. Mõõduka vastuvõtlikkusega loomaliigid on koer, lammas, kits, hobune. Nakatumine: Raabieseviirus on neurotroopne. Viiruse replikatsioon toimub neuronites, lihaskoes ja süljenäärmetes
Sageli nimetatakse nakkusallikaks ka eluta objekti, mille kaudu toimub peremeesorganismi nakatumine. Nakkuse ülekandemehhanism= ülekandetee + tegurid ülekandetee on haigusetekitajate levikutee nakkusallikast vastuvõtlikku organismi. Kontaktnakkus nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne nakkuse ülekanne paaritumisel. Aerogeenne ülekanne piisk-või tolmuinfektsioon hingamisteede kaudu pikema vahemaa taha. Transmissiivne ülekanne siirutamine nakkuse ülekanne verd imevate putukate vahendusel. Intrauteriinne ülekanne nakkuse vertikaalne ülekanne emalt lootele. 24. Infektsioonhaiguste ennetamise üldised abinõud Nakkuse karja toomise vältimine esmane ennetamine. Kliinilise haigestumise vältimine/vähendamine karjas teine ennetamine.
Nakkusallikas – kliiniliselt haige või haigusetekitajate kandja organism. Sageli nimetatakse nakkusallikaks ka eluta objekti, mille kaudu toimub peremeesorganismi nakatumine. Nakkuse ülekandemehhanism= ülekandetee + tegurid – ülekandetee on haigusetekitajate levikutee nakkusallikast vastuvõtlikku organismi. Kontaktnakkus – nakkuse ülekanne loomade vahetu kontakti läbi. Alimentaarne ülekanne – ülekanne sööda ja veega. Suguline ülekanne – nakkuse ülekanne paaritumisel. Aerogeenne ülekanne – piisk-või tolmuinfektsioon hingamisteede kaudu pikema vahemaa taha. Transmissiivne ülekanne – siirutamine – nakkuse ülekanne verd imevate putukate vahendusel. Intrauteriinne ülekanne – nakkuse vertikaalne ülekanne emalt lootele. 25. Infektsioonhaiguste ennetamise üldised abinõud Nakkuse karja toomise vältimine – esmane ennetamine. Kliinilise haigestumise vältimine/vähendamine karjas – teine ennetamine.
Veiste koronaviirus · Veiste talvist düsenteeriat kirjeldati esmakordselt 1931.a vastsündinud vasikatel. · Haigust iseloomustab kõhulahtisus ja respiratoorne haigestumine. · Kuni 10 päeva vanused vasikad haigestuvad äkki, tulemusi on andnud ravi elektrolüütidega. Nakkusallikad: Haiged loomad Viiruskandjad · Nakatumise teed: Fekaal oraalne Aerogeenne · Viirus kahjustab peensoolt, niudesoolt, mesenteriaalseid lümfisõlmi ja pärasoolt. Viirusega nakatunud rakud hävivad ja rakurusud satuvad soolevalendikku. Soolesina kahjustunud alad asenduvad ebaküpsete rakkudega, mille tagajärjel pidurdub hattude kasv ja kõrvuti asetsevad hatud liituvad. Sageli tekib soolehattude atroofia, mis põhjustab absorptsiooni vähenemise, samuti väheneb funktsioneeriv soolepind ja rakkude sekretoorne aktiivsus. Tekivad häired
mida saadab eosinofiilne infiltratsioon ning sidekoe pundumine. Reaktsioon fikseerib migreerivad parasiidivastsed läbitavates kudedes (nahas, sooleseinas, kopsukoes, bronhide ja sapikäikude seintes ning mujal). See põhjustab ka püsiparasiitide eluea lühenemist või nende hukkumist ja eemaldamist organismist. Hilistüüpi reaktsiooni tulemus on ka allergiliste granuloomide moodustumine. Vt. ka allergia, parasiidi patogeenne toime peremehesse. aerogeenne nakkustee (kr. aer -- õhk) -- õhukaudne nakkustee. Loomad nakatuvad sissehingatavas õhus vabalt või tolmukübemetel ja vedeliku piisakestes leiduvate parasiitide mikroskoopiliste arengujärkudega. See nakkustee on parasitooside puhul harvaesinev. ajutised parasiidid -- temporaarsed parasiidid. akaroloogia (kr. akares -- mitte lõigatav, väga väike; logos -- mõiste, käsitlus). Aranholoogia osa, mis uurib lestaliste (Acarida) seltsi lülijalgseid. Vt. ka
annaabi.ee 
