6) Digitaalne tööjaam 7) Ortofotod DTM Kaardid Ortofotod DTM Kaardid 14. Tsentraalprojektsioon, ortogonaalprojektsioon ja nende erinevus. Tsentraalprojektsioon kiired lähtuvad ühest punktist Ortogonaalprojektsioon kiired lähtuvad erinevatest punktidest ja on omavahel paralleelsed ning ristuvad maapinnaga (erinevus puudu) 15. Aerofoto tasapinnaline ristkoordinaatide süsteem Aerofotol on koordinaatmärgid , mis määravad foto koordinaatteljed. Vastastikku asuvate koordinaatide märkide ühendamisjoonte lõikepunkt on aerofoto tsentriks O'. Koordinaatide süsteemi algpunktiks on aerofoto tsenter. X-telg on suunatud kas läbi külgmiste koordinaatide märkide või poolitab jooni, mis ühendavad pildi nurkades asuvaid koordinaatide märke. Y- telg on x-teljega risti. 5
Laboratoorne töö nr. 1: "Aerofotode kvaliteedi ja fotogramm-meetriliste karakteristikute määramine" 1.1 Koordinaatide mõõtmine aerofotol ja pildistamise baasi arvutamine Valin aerofotol kolm situatsioonipunkti (plaanilist). Määran antud punktide koordinaadid ja arvutan pildistamise baasi. Baasi arvutamise valem: , kus on vastavalt vasaku aerofoto koordinaat, parema aerofoto koordinaat ja on baas. Tabel 2.. Aerofotodel valitud punktide koordinaadid ja baasid Punkt [mm] [mm] [mm] [mm] [mm] a +32 -89 -89 -90 121
MONTENEGRO Marek Künnapas ASEND *Naaberriigid *Paikneb *Pindala Montenegro kaardil. *Podgorica *Suuremad linnad *Rahvaarv Podgorica kesklinn. *Looduskaitsealad *Pinnamood *Maavarad Durmitori mäemassiiv ja Bobotov Kuk aerofotol. Montenegro lipp. Montenegro vapp. *Riigikord *Valuuta *Ajavöönd *Riigikeel Euro. SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG *Skt *Skt elaniku kohta *Tuntud brändid Montenegro Airlines logo. Faktid Montenegrost. *Hümn *President *Peaminister *Eesti *Kotori laht President Filip Vujanović Peaminister Milo Đukanović
............................................................................. 3 LABORATOORNE TÖÖ NR 2- PLAANILISE AEROPILDISTAMISE ARVUTAMINE .............................................. 6 LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA FOTOGRAMM-MEETRILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE Kasutatud töövahendid: Joonlaud, mall, snipping ja paint Töö eesmärk: Koordinaatide mõõtmine ning pildistamise baasi, lennukiiruse ja pikikattuvuse arvutamine. Töö tulemus: Esmalt valisin aerofotol kaks situatsioonipunkti (nimetame A ja B-ks), mis olid plaanilised. Plaanilisteks koordinaatideks valisin teede ristumise kohad. Järgmisena määrasin antud punktide koordinaadid ja arvutan pildistamise baasi. Koordinaatide määramiseks esmalt otsisin aerofotol üles tsentri. Järgmisena määrasin punktide (X ja Y) kauguse aerofoto tsentri suhtes (vaata joonist 1.1.) Nii mõlematel aerofotodel ja kandsin töö tulemused tabelisse 1.1. Töö tulemused kandsin tabelisse millimeetri täpsusega
inimesed rääkisid raamatutest, mis neis on mõtteid tekitanud. Osad inimesed ütlesid, et antud raamat on seetõttu huvitav, et seal on müstilised pildid ja lugeda seda polegi vaja. Teised toovad näiteks kogemusi oma elust,milliseid müstilis paiku nad on külastanud. Seega on raamat ühest küljest oma eesmärgi ka saavutanud. Minu arvates on tegemist sellise uurimusega, mille õigsust on teistel teadlastel raske üle kontrollid. Iga teadlane võib ju ühel ja samal aerofotol näha hoopis teistsugust kujutist kuinäiteks luike. Tegemist on väga subjektiivse meetodiga. Teine uurija ei pruugi isegi täpselt samade meetoditega sellist tulemust saada. Antud uurimine toimib ainult ühe uurija peas. Näiteks võin ma taevatähtedest luua uusi kujundeid lisaks suurele ja väiksele vankrile. Nii võin ka väita, et sellised kujutised on seal olemas, samas kui keegi ei saa seda tõestada ega ümber lükata.
Pildistamistsükli juhtimiseks on lennukil spetsiaalne juhtimisseade, mis töötab koos arvutiga (piloodiliides). Kaasajal fikseeritakse pildistamispunkti asukohad GPs mõõtmistega. Kaasajal on konstrueeritud digitaalsed aerofotokaamerad, mis talletavad info magnetkandjale kust see edastatakse arvutisse. 15. Aerofoto moonutuste põhjused ja moonutuste iseloom - Kontuuripunktide reljeefi nihe Olgu joonisel A maapinna punkt ja Ao tema projektsioon nivoo pinnal. Vastavad punktid aerofotol a ja a o. Jooniselt on näha, et nadiirpunkti lähedal asuvate maastikupunktide nihe on väga väike (joonis 11). Punktide reljeefist tingitud nihkumised asetuvad piki nadiirpunktist väljuvat kiirt. Selliste nihkumiste suurused saab sarnastest kolmnurkadest ja see suurus oleks: n: ha=(ra*ha)/Ho Kus: ha reljeefi nihke suurus, ra punkti kaugus nadiirpunktist; ha antud punkti ja maapinna keskmise
3.3.2 Välitööd, andmete kontroll ja täiendamine Stereokaardistusest saadud elemente ei tohi uuesti digida ega nihutada. Vajaduse korral tuleb neid parandada ning üleliigsed elemendid kustutada. Välitööde käigus määratakse pildistamise toimumise ajast muutunud alad. Maastikul kaardistatakse uued objektid tahhümeetrilise või GPS mõõtmiste teel kas punkt-, joon- või pindobjektidena. Välimõõtmisi teostavad kaardistajad või geodeedid. Välitöödel võrreldakse aerofotol 22 olevat situatsiooni tööde teostamise hetkel olevaga. Määratakse objektide iseloomulikud karakteristikud ja olemus. 3.4 Põhikaardistamise koosseis, ajakulu ja eelarve Põhikaardistamise juurde kuuluvad tööd jagunevad viide etappi: 1. Ettevalmistustööd- marsruutide ja aerofotode tsentrite soovitavad asukohad, aeropildistamise tehnilised näitajad ja täiendavate tugipunktide asukohad.
Vanemad topograafilised kaardid Endise Nõukogude Liidu aegsed topograafilised kaardid 1. 1963.a. koordinaatide süsteem – M 1 : 100 000 – M 1 : 25 000 – M 1 : 10 000 Vene 1 verstaline kart Linnaplaanid Mõõtkava: 1:2 000. Asulate vektorkaartide lähtematerjalideks on aerofotod, milledelt on stereofotogramm-meetriliselt kaardistatud stereos nähtav info. Stereofotogramm-meetriline kaardistus tagab info täpsuse, kuid mitte kaasaegsuse, sest kaardistada saab vaid neid objekte, mida on aerofotol näha (näiteks on puude varjus olevaid maju raske stereos kaardistada, samuti on kaardistamisel kasutatud fotod 1-6 aastat vanad). Linnade vektorkaardistuse käigus finantsvahendite nappusest tingituna välitöid tehtud EI OLE. Linnade vektorkaarte lehtedeks jaotatud ei ole. Kogu info on ühes failis. Digitaalne mullastiku kaart ja andmebaas Mõõtkava: 1 : 10 000. Kaardi koostamisel kehtisid samad sisulised nõuded, nagu käsitsi tehtud töö puhul, sama oli ka muldade
Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 42. Trass, trassi piketeerimine. Liiniehitiste telge nimet. trassiks. Trassi projekteerimiseks on vaja topograafilist kaarti, piki trassi kulgeva maariba suuremõõtkavalist topograafilist plaani, piki ja ristprofiile ja teisi andmeid. Trassi uurimistööd koosnevad: Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol Trassi mõõdistamine maastikul Trassi graafiliste dokumentide koostamine Rajatise projekteerimine Rajatise välja märkimine loodusesse Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised. Trass koosneb enamasti sirgetest, mis on omavahel sujuvate kõveratega ühendatud. Kõige lihtsamal juhul ringi kõveratega. Suurema sujuvuse saamiseks paigutatakse sirge ja ringi kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõver klotoid
Täismeetreid tähistavatele horisontaalidele tehakse katkestus, kuhu nõlva tõusu suunas kirjut. kõrgusarv. 42. Trass, trassi piketeerimine. Liiniehitiste telge nimet. trassiks. Trassi projekteerimiseks on vaja topograafilist kaarti, piki trassi kulgeva maariba suuremõõtkavalist topograafilist plaani, piki ja ristprofiile ja teisi andmeid. Trassi uurimistööd koosnevad: · Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol · Trassi mõõdistamine maastikul · Trassi graafiliste dokumentide koostamine · Rajatise projekteerimine · Rajatise välja märkimine loodusesse · Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised. Trass koosneb enamasti sirgetest, mis on omavahel sujuvate kõveratega ühendatud. Kõige lihtsamal juhul ringi kõveratega. Suurema sujuvuse saamiseks paigutatakse sirge ja ringi kõvera vahele muutuva raadiusega üleminekukõver klotoid
kõrgusarv. 70. Trass, trassi piketeerimine. Trassiks nimetatakse projekteeritava joonelise rajatise telge, mis on kantud topograafilisele kaardile või ortofotoplaanile ja märgitud maastikule. Trassi põhielemendid on: · Plaan trassi projektsioon rõhttasandil; · Pikiprofiil maapinna püstlõige piki projekteeritava rajatise telge. Trassi uurimistööd koosnevad: · Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol · Trassi mõõdistamine maastikul · Trassi graafiliste dokumentide koostamine · Rajatise projekteerimine · Rajatise välja märkimine loodusesse · Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised. Trass koosneb enamasti sirgetest, mis on omavahel sujuvate kõveratega ühendatud. Kõige lihtsamal juhul ringi kõveratega.
kõrgusarv. 67. Trass, trassi piketeerimine. Trassiks nimetatakse projekteeritava joonelise rajatise telge, mis on kantud topograafilisele kaardile või ortofotoplaanile ja märgitud maastikule. Trassi põhielemendid on: Plaan – trassi projektsioon rõhttasandil; Pikiprofiil – maapinna püstlõige piki projekteeritava rajatise telge. Trassi uurimistööd koosnevad: Trassi suuna ja kalde valik topograafilisel või ka aerofotol Trassi mõõdistamine maastikul Trassi graafiliste dokumentide koostamine Rajatise projekteerimine Rajatise välja märkimine loodusesse Ehitusaegsed märkimis- ja kontrollmõõtmised. Trass koosneb enamasti sirgetest, mis on omavahel sujuvate kõveratega ühendatud. Kõige lihtsamal juhul ringi kõveratega. Suurema sujuvuse saamiseks paigutatakse sirge ja ringi kõvera
• Aerofotomõõdistamine maapinna pildistamine õhust ning saadud aerofotode fotogramm-meetriline töötlemine kaardistatavate elementide määratlemiseks. Asulate vektorkaartide lähtematerjalideks on aerofotod, milledelt on stereofotogramm- meetriliselt kaardistatud stereos nähtav info. Stereofotogramm-meetriline kaardistus tagab info täpsuse, kuid mitte kaasaegsuse, sest kaardistada saab vaid neid objekte, mida on aerofotol näha (näiteks on puude varjus olevaid maju raske stereos kaardistada, samuti on kaardistamisel kasutatud fotod 1-6 aastat vanad). Aerofoto ehk õhufoto on maapinna foto, mis on saadud õhust pildistamisel. Aerofotosid tehakse lennukitelt, kopteritelt või kuumaõhupallidelt. Neid kasutatakse kartograafia, arheoloogia, filmitootmise ning keskkonnauuringute otstarbel. Liigitus ¨ ülelennu laadi järgi: · ühekordne · marsruut-