Aeneas - pidi aga edasi minema, tal oli tõelise rahvuskangelase missioon rajada oma riik. Mahajäänud ilus kuninganna Dido tappis end. Kangelane seab isiklikud tunded madalamale missioonist luua uus rahvus. Edasi läks sangar allilma, kus Elüüsiumi väljadel kohtas teiste tulevaste suurte roomlaste kõrval isa, kes tutvustas pojale rahvuse võimu, kes rajab tulevikus tõelise maailmariigi. Edasi võitles sangar Itaalia põliselanikega, kusjuures etruskid tulid Aeneasele appi. Eepose lõpuks on tavalisest mehest Kartaagos saanud roomalaste riigi rajaja, kellega võidelda sama kaval kui kõuega. Vergilius annab aga mõista, et tegemist pole mingi tühisele rahvusele vaid pigem ,,maailma isandaile" alusepanijaga. Rahvuskangelane on Aenease võitluste eesmärgiks on panna alus roomlastele. Lucius Quinctius Cincinnatus oli üks kõige tagasihoidlikumaid rooma kangelasi ning Rooma ausameelsuse ere näide
Niimoodi võiks mauri (või koguni vastiku väimehe?) laiba peal seisva Cidi taha uhkete rüütlite asemel kujutada tema naise koos lastega. Selline kujutlus ei seostu küll eriti rahvuskangelasega, kuid annab edasi õige idee perekond peaks olema olulisem ning vahest just nii tulekski mõista hispaania eepose sõnumit oma rahvale. Pealegi pole see ju mingi mees, kes kõige lähedasemad hätta jätab. Siin saab tõmmata paralleeli Odysseusega ning omakorda vastandada mõlemad Aeneasele, kes hülgas Dido (kuigi tuleb arvestada, et roomlaste kangelane oleks astunud jumalate tahte vastu). Prantsuse kangelaseepos ,,Rolandi laul" jutustab frankide võimsa kuninga Karl Suure truu vasalli Rolandi võitlusest mauridega. Kangelane koos teiste kuninga parimate rüütlitega oli määratud järelväkke varustusvoori kaitsma. Vaenu tõttu Rolandi ja Ganeloni vahel reetis viimane prantslased araablaste kuningale. Nii seisiski käputäis parimaid prantsuse rüütleid
Laukon Trooja preester. Ta hoiatas hobuse sisse toomise eest. Ta ütles, et hobust ei toodaks sisse. Maod tapsid ta ja tema poja. Rooma rahvuseepos on Aeneas. Armastusjumala poeg oli Aeneas. Armastusjumalanna palus oma pojale sõjariistu, et too saaks leekidest haaratud Troojast põgenema. Anchises Venuse mees, Aenease isa. Ta on halvatud, sest ta lobises välja, et on Aenease isa. Kui Aeneasel oli valik kas päästa oma isa või ei, siis ta tegi seda. Kuninganna Dido pakub Aeneasele, et ta võib ta naiseks võtta. Aeneas- prints-abikaasa. Dido tapab ennast, sest Aeneas läheb ära, kuigi Dido palus tal jääda. Aeneas läheb Apenniini poolsaarele. Leiab uue naise ja saab rooma rahva alusepanijaks. Flora Kuningriik Flora taimeriik. Aias kukutab end mõõga otsa sünnib nelk. Ta tahtis saada Achilleuse sõjarüüd, mille sai parim sõdalane. Mõõga otsa kukutamine oli aumeeste surm.
Penelope tundis Odysseuse ära ja kõik olid õnnelikud. PILET NR 20 AENEASE SEIKLUSED: TROOJAST ITAALIASSE Aeneas (kreeka Aineias) oli Venuse poeg. Ta oli peale Hectori üks kuulsamaid, kes võitles Trooja all. Troojast pääses ta oma ema abiga. Pärast pikki eksirännakuid jõudis Aeneas lõpuks Itaaliasse. Kui Aeneas Trooja alt teele asus, liitusid temaga teisedki troojalased. Kõik tahtsid leida uut elupaika, kui kellelgi polnud aimu, kust seda otsida. Viimaks teatati Aeneasele unenäos, et neile määratud maa asetses kaugel läänes, Itaalias. Aeneas jõudis oma meestega harpüiade juurde, kelle eest nad põgenesid. Järgmises peatumispaigas kohtasid nad Hectori naist Andromachet. Pärast Trooja sõda oli Andromache läinud Achilleuse pojale Neoptolemusele meheks. Neoptolemuse oli Andromache peagi hüljanud ja võtnud endale Hermione, Helena tütre, kuid Neoptolemus suri ja pärast seda läks Andromache mehele Trooja ennustustargale Helenosele
võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimu alla ühendamise eest (,,Ilias") Kangelaseks Rooma, mille tulevasele kuulsusele ja vägevusele eepose tegevuse käigus alus rajatakse. Esimene nn rahvuseepos IV laul: Aeneas on Kartaago linnas, kus elab kuninganna Dido, kes on lesk (andnud truudustõotuse surnud mehele). Dido armub aga Aeneasesse. Jahil koopas saab alguse nende armulugu, Aeneas unustab oma plaanid ja armub samuti naisesse. Siiski saadab Jupiter talle teate, mis tuletab Aeneasele meelde tema eesmärki rajada riik Itaalias. Aeneas justkui ärkab armuuimast ja seab ennast teele. Dido on aga meeleheitel ning plaanitseb oma enesetappu, mis tal ka lõpuks mõõga läbi korda läheb. See ennustab ette tulevast Kartaago ja Rooma vahelist vaenu. 43. Milline teos rooma kirjanduses algab alljärgnevate ridadega? Relvade ning mehe auks seda laulan, mismoodi ta Troojast saatusest aetuna lahkus ja muiste Lavinia rannal maabus Itaalias. Maid pidi, merd pidi vintsutas kaua
Alles Aeneas, toetatuna Veenusest ja Cupidost, suutis võita Dido südame. Dido pani kartaagolasi Aeneast kummardama, soosis ta kaaslasi, korraldas jahiretki ja pidusööke, kuulas väsimatult Aenease jutte oma seiklustest. Aeneaselt nõudis Dido üht - et Aeneas teda armastaks. Ent Dido ja Aenease armulugu hakkas häirima Jupiteri plaane. Peajumal oli otsustanud, et Aeneas peab Itaaliasse seilama, nind Aenease viivitamine oli talle vastumeelt. Seetõttu saatis ta Mercuriuse Kartaagosse Aeneasele lahkumiskäsku andma. Troojalastel tuli Jupiterile kuuletuda. Aeneas lootis lahkuda salaja, kuid Dido sai ta kavatsustest teada. Hoolimata Dido kibedatest etteheidetest purjetas Aeneas koos kaaslastega juba samal ööl merele. Dido tappis enda Aenease mõõgaga, tema surnukeha põletati tuleriidal. Dido ja Aenease loo lõpplahendus põhjustas vaenu Kartaago ja Rooma vahel. Tegelased: Dido e. Elissa Dido (Elissa), Kartaago kuninganna; sopran Belinda Belinda, Dido õuedaam; sopran
annaabi.ee 
