Ekskursioon Kivisaare Ratsatalusse Juhendaja: E.Pärn Üliõpilane: T. Koltsova KS-31 Tallinn 2016 Ekskursioonid koolidele, lasteaedadele ja perele. Pakume Teile võimalust tulla kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses! Aegviidus on Teil võimalik õppida ratsutamist, sooritada lühemaid jalgsi-, jalgratta- ja ratsaretki kaunisse männimetsa, võtta osa kogu päeva kestvast matkast Kõrvemaale. I. ERINEVAD PROGRAMMID Kivisaare Ratsatalu Aegviidus pakub ratsutamiseks ja meelelahutuseks vabas looduses erinevaid programme: Kuni 2-tunnine programm 5 €/inimene Sisaldab: hobuste tutvustamine, harjamine, varustuse tutvustamine, saduldamine ja ratsutamine (10 min/in).
Mari Jüssi - juhatuse liige (välissuhtlus) Mattias Luha - juhatuse liige (avalikud suhted) Eva Sula - liige (finantsid) Maie Peetri - planeeringute jälgimine Riina Kuusik - õiglase kaubanduse projekti juht Meeli Laane - maailmahariduse projektijuht Enda Pärisma - Loodussõbraliku toote kampaania juht Jaanus Välja - tegevjuht 8.Tegevus 2008 10. jaanuar Seminar ,,Lõhilaste olukorrast Eestis" Tallinnas 26.-27. aprill Eesti Roheliste Liikumise aastakoosolek (Roheline Foorum) Aegviidus 8. mai Baltimaade säästva energeetika strateegia mustandversiooni tutvustus ümarlaual SEI- Tallinnas 9.-11. mai Roheliste kaheksateistkümnes rattaretk ,,Kuidas elad, Lämmijärv?" 1.-3. juuni Õiglast kaubandust tutvustanud purjelaeva tutvustamine Tallinna vanasadamas 8.-10. juuni Õiglast kaubandust tutvustanud purjelaeva tutvustamine Pärnu sadamas 9. juuni Jäätmepõletuse teemaline arutelu Tallinna Ülikoolis
· PÕHJAPOOLSED JÕED · Väikse vooluga, hästi loogelised, sootide rikkad, tihti üleujutatud ning ümbrus soine. · Suur- ja Väike-Emajõgi + Narva lisajõed Eesti siseveekogud toituvad lumesulamisveest, vihmaveest ning põhjaveest. Enamus Eesti jugadest asuvad põhjarannikul kuna siin asub paepank kust vesi alla kukub. Eestis on umbes 1200 järve mis moodustab 15% Eesti kogupindalast. Järvi on rohkem : Kirde-Eestis Kurtna järvistus, Aegviidus, Lõuna- ja Kagu-Eestis, Saaremaa loode rannik. Järvi on vähem : Pandivere kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul, Harju lavamaal. Seal on järvi vähe sest seal on lubjakivi pinnas. · Järvenõgude teke: · Mandrijää tekkelised ( Pühajärv ) · Jäänuk e. Rannajärved meretekkelised ( Suttlepameri ) · Sootekkelised ( Rabajärv ) · Meteoriidi tekkelised ( Kaali Järv ) · Tehisjärved ( Narva ja Paunküla veehoidla )
29 oktoober 1991 loodi Kõrvemaa kaitseala eesmärgiga, piirkonnale iseloomuliku liustikutekkeliste pinnavormisega maastiku, inimtegevusest mõhemõjustatud ulatuslike rabamassiivide, eriilmeliste järvede nind teiste mitmekesiste looduslike ja poollooduslike kosluste ja haruldaste liikide kaitseks. Kõrvemaa ilme kujundavad metsad, rabad, salapärased metsajärved ja nõmmed. Põhja- Kõrvemaa maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist nõukogude sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa maastikukaitseala keskusega Simisalus tagavad siin looduse püsimise kõigi matkajate ja lihtsalt omaette oleku nautijate rõõmuks. Kõrvemaal pesitseb rida kaitsealuseid linnuliike, sealhulgas kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning leidub hulganisti põnevaid taimi. Põhja-Kõrvemaal saab matkata mööda Paukjärve, Jussi ja Uuejärve looduse õpperada, Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid
Kuid nad asustavad ka kord kasutatud pesasid. Märtsikuus on kaljukotka pesas kaks muna, kuid enamasti koorub poeg ainult ühest. Teine muna ei pruugi olla viljastatud ning esineb ka vennatappe ja muid õnnetusi, mis ühele poegadest saatuslikuks saab. Ta on üpriski haruldane lind, keda arvatakse Eestis olevat 30-35 haudepaari. Ta on levinud põhjapoolkera metsades ja metsasteppides, kuid teda on nähtud ka mägedes. Eesti paikadest on ta levinud Alutagusel, Aegviidus ja Alam-Pedja loodusmassiivides. Kanakull (Accipiter gentilis) Kanakulli peetakse maarahva kõige vihatumaks linnuks. Ta on umbes ronga suurune lind, kelle kehapikkus on 50-60 cm, millele lisandub veel 30-80cm tiivapikkust. Kanakulli kehakaaluks on 700-1500g ning emane on isasest tunduvalt suurem. Linnu keha alumine pool hele või kreemjas koos tumedate ristvöötide või- triipudega. Ta keha ülemine pool on pruunikashallide või helepruunide sulgedega.
(Vakmann 11. novembril 1937, Anvelt 10. detsembril 1937, Rästas 27. jaanuaril 1938, Rimm 22. augustil 1938 ja Tummeltau 4. oktoobril 1938). Riigipöördekatse ei olnud kindlalt ainult eestlaste organiseeritud Tummeltau töötas Punaarmee staabi luureosakonnas, Rimm oli Vene kodusõja veteran ning Rästas ja Vakmann osalesid Kominterni töös. Anvelti sõjaline nõuandja August Lillakas tabati koos adjutandi Richard Kääriga 6. detsembril 1924 Aegviidus põgenemiskatsel Eesti valitsusvägede poolt, ning kõigest kaks päeva hiljem hukati Tapa lähedal Männimäe soos mahalaskmise läbi. Rudolf Vakmanni nooremad vennad Richard ja Erich lasti koos ema Paulinega maha juba 2. detsembril. Erich ja Richard tabati 1. detsembril koos Maritoviga Tondil, kui nad Anvelti käsul Tondi sõjakooli relvade järele sõitsid. Sidepidajaid oli teadaolevalt 24, kellest langes üks, maha lasti seitse (kaasa arvatud Maritov
Valmimas on kaitsekorralduskava Hiiumaa laidude maastikukaitsealale. Hanerahu 10 PÕHJA- KÕRVEMAA MAASTIKUKAITSEALA 1. Asustamise aeg. 29. oktoobril 1991, moodustati Harju maavalitsuse otsusega Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala. Loodushoiuks ja külastajate paremaks teenindamiseks on loodud kaks maastikukaitseala: Põhja-Kõrvemaa Maastikukaitseala keskusega Aegviidus, mis hõlmab endist sõjaväepolügooni ja Kõrvemaa Maastikukaitseala lõunas keskusega Simisalus. Praeguse Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu kuuluvatest loodusobjektidest võeti esimesena 1957. aastal kaitse alla Aegviidu-Nelijärve piirkond.1971. aastal laiendati kaitseala piire ning nimetati ümber Kõrvemaa maastikukaitsealaks. 2. Asukoht. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala asub Harjumaal Kuusalu, Anija ja Loksa vallas. Varem asus seal sõjaväepolügon
Koolis annab J Liisale räsitud vihiku ja sokolaadi- püüdes seletada mis oli juhtunud. Liisa on väga vihane, sest enne seda on ta juba piisvalt närvis kuna ei leia garderoobist oma vahetusjalanõusid. J ei meeldi kehalise tunnid, sest poistele meeldib tavaliselt korvpalli mängida tema aga ei tunne selles ennest üldse hästi, õnneks on tunnis täna saalihoki. Selgub, et ka J-s palju ootust tekitanud klassi nädalavahetuseks plaanitud olemine Aegviidus on ära jäämas, sest klassijuhataja sai teada ja ei luba. Bianka küsib kas J ei ole vanemat venda või õde kes saaks kaasa tulla, et sõit saaks ikkagi toimuda. J lubab asja uurida, sest tal on isiklikult suur huvi sinns koos teistega jõuda, et siis vastupidi koolis juhtunud äpardustele ikkagi tõestada, et ta on lahe kutt. -13. Reelika ja J söövad Kompressoris pannkooke ja korraga tetab J et tema vanemad on nädalavahetusel kodust ära. Reelika ütleb, et siis on asi
aasta otsestele agentidele kogusid julgeolekuorganid märtsi alguses keeldusid välja astumast rahva informatsiooni ka usaldusisikute käest. vastu, kes oli tulnud tänavatele, pro Tegemist oli inimestega, keda ei olnud otseselt testeerimaks Stalini hukkamõistmise vastu. Kaardiväelippude kätteandmine Eesti laskurkorpuses Aegviidus värvatud, kuid kes kas vabatahtlikult või Küsimust arutati 18. märtsil 1956 Moskvas sunniviisiliselt jagasid infot või jälgisid inimesi. Poliitbüroos, ning otsustati kõik rahvus vabariikide Kohtumisi agentide julgeolekuorganitesse suunati ka poleks. Käesoleva kohustuse mittetäitmise, samuti ja usaldusisikutega diviisid laiali saata
annaabi.ee 
