*impressionism *romantism : hilisromantism,ekspressionism *realism: naturalism, neoklassitsism, sümbolism,juugent Romantism muusikas- 1830a levis üle kogu Euroopa. Muutus helilooja mõtteviis-rõhk läheb mõistuselt üle tunnetusele. Vormi piirid muutusid hägusemaks , aga mõtlemine jäi samaks. Meloodiad muutusid pikemaks. Harmoonia- hakati rikastama kromantismiga. Rütm- muutus vaheldusrikkamaks, kasutati trioole.Tempo-armastati suuri äärmusi, palju juhuslikke kiirendusi ja aeglustusi. Huvi hakati tundma vanema muusika ja heliloojate vastu.Sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju. Uued pillid nt. Inglissarv, pikolo. 1835a sündis tuba ja 1840a sündis saksofon. Põhizanr oli ooper. Franz Schubert- 1792-1828. Ta oli esimene tõeline romantik , temaga saavad alguse kõik romantilised zanrid-laul,valss,marss jne. I romantiline sümfoonia-nr.7 h-moll "lõpetamata" .Andis ainult ühe kontserdi, 2 kuud enne ta surma. Tema looming pärineb saksa-austria folkloorist
Läbi sõnade ei kuule ühtegi korda s-häälikut, kuigi see on eesti keele üks levinuimaid kaashäälikuid. „Hakkame, mehed, minema“ on tõsise, raske, eestlasliku viisiga. Viis on mollis, vaheldub duuriga. Esineb väga palju huvitavaid kõrgendatud astmeid ja madaldatud astmeid ridade lõpus. Laul on enamasti 3-häälne ja partiide sisseastumised on seatud väga huvitavalt nii, et toimub rütmiga mängiv hüppamine. Rütm on aeglane, astuv. On aeglustusi. Meeleolu on samuti tõsine nagu viis ja rütm, enamasti kurb, kuid lootusrikaste vahedega. Lugu väljendab endas tõsiseid tundeid, mulle seostub üldpilt vana eestlasega, kes polnud veel pärisorjusest vabastatud ning elas oma elu võõra võimu all, samas leides elust piisavalt rõõmu. 3 „Helin“ Teos kirjutati 1973.aastal, seega jäi Ernesaksa loomingus lõpupoole. „Helin“ on Ernesaksa kirjutatud laul Juhan Liivi sõnadele
Tempo Tempo, meetrum ja rütm on muusika ajalise kulgemise 3 omadust. Enne kui me saame teada tantsude (liikumise) iseloomu, dünaamilist ülesehitust ja vormi, on meil teada pala tempo. Lastele piisab 3 jaotusest : kiire, aeglane, keskmine. Tempo on muusikalise teose esitamise kiirus, mille omavolilise muutmisega kiiremaks või aeglasemaks, muutub ka pala iseloom ja meeleolu, andes segeli sellele isegi karikatuurse ilme. Muusika, kui väljendav kunst, nõuab aga teinekord tempo kiirendusi ja aeglustusi, et suuremat väljendusrikkust saavutada. Selleks tuleb ka lastes arendada mõlemaid omadusi: oskust tempot säilitada ja oskust tempot muuta. · Tuleb leida sobiv ja mittesobiv tempo hällilaulule ja marsile. · Võrrelda käekella, äratuskella ja seinakella jmt. Tiksumist. · Tempo kiirenemise ja aeglustmise võrdluseks on sobiv tuua näiteid lastele tuttavatest nähtustest.
Tähtsamad esindajad:
Prantslane Delacroix (1789-1863) ahridektuuri näida Eestis - Sangaste loss. kirjanduses - Saksamaal Torm ja tung Goethe ja Schiller romantilise romaani esindaja - Victor hugo ja romantiline luule saavutas kõrgtaseme Byroni ja Shelley loomingus Romantism muusikas. vormid jäid muusikas samaks, kuid muutus mõtlemsviis, rõhk on tunnetel , mõistus ei ole nii oluline. romantismi ajastu muusikale on omased : on rohkem rahutust, tunglevust, tõuse ja mõõne, kiirendusi ja aeglustusi Rubato - vabas tempos rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust romantikute huviobjektiks sai rahvalooming ja tänu sellele mitmekesistus ka rütm (nt. triool ja kõik punteeritud rütmid) suurenesid orkestri kooseisud lemmik pilliks sai klaver, kuigi sümfoonia orkestri vaimustus oli kaa suur. dünaamika - helitugevus ja selle muutumine. on väga vaheldusrikas ja palju on kontraste. tähelepanu keskpuntis oli programmiline muusika . - see tähendab, et teosel on sisu
näiteid eestist, Sangaste loss. Romantistlik kirjandus, mis levis saksamaal Torm ja Tung. Sinna kuulusid tähtsad näod nagu, Schiller ja Goethe. Romantilise romaani esindaja Hugo. Romantiline luule saavutas oma kõrgtaseme Byroni loomingus. Romantism muusikas Kõik vormid mis olid klassitsismi ajastul jäid alles ja samaks. Kuid erinevus on mõtlemisviisis. Rõhu asetus on nihkunud mõistuselt tunnetele. Võrreldes klassitsismiga on romantismi ajastu muusikas rohkem kiirendusi ja aeglustusi (tempomäärang rubaato)(vabas tempos või vahelduvas tempos). Uuendused. 1. Rõhutati meloodia tundelisust ja laululisust. 2. Romantikute huviobjektiks sai rahva looming, tänu sellele muutus rütm mitmekesisemaks. 3. Suurenesid orkestri koosseisud 4. Lemmikpilliks sai klaver, jätkuva sümfooniaorkestri vaimustuse kõrval. Dünaamika (ehk helitugevuse muutmine) on väga kontrastne, väga palju äärmusi 5. Tähelepanu keskmeks muutus programmiline muusika
Muusikas tähendab see vähem reeglitest hoolimist. Romantism muusikas Kui baroki ja klassitsismi vahel on selge üleminekuaeg, siis pole sellist üleminekuaega klassitsismi ja romantismi vahel. Teose ülesehitus jäi samaks, vormid ka. Sümfoonias jääb sonaat-allegro vorm aluseks. Rõhuasetus on läinud üle mõistuselt tunnetele. · Võrreldes klassitsismiga on romantismiajastu muusikas rohkem rahutust, tõusu ja mõõna, kiirendusi, aeglustusi. · Romantikute huviobjektiks sai rahvalooming. · Suurenesid orkestrite koosseisud. Eriti suured hilisromantismi ajal. · Lemmik pilliks sai klaver, jätkus sümfooniaorkestri vaimustus. · Dünaamika on helitugevus ja selle muutumine. Romantismiajastul kontrastne, äärmuslik. · Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika (muusika, millel on sisu). Aluseks muusiku enda elu, mõni kirjandusteos, kunstiteos või ajaloosündmus.
.. ajakirjeldusterminind, kui ajadimensioon eksisteerib, eelduseks sündmuste järgnevus analepsis -prolepsis (anakrooniad) - sündmusest ajaliselt ette või tahapoole "hüppamine"; analepsis - loo sündmuse jutustamine siis, kui hilisemad sündmused räägitud (hüpe ettepoole, varem toimunule; "flashback"); prolepsis - loo mingite sündumuste jutustamine enne eelnevate sündmuste jutustamist kiirendus-aeglustus (tempo) - tajutav teksti tempo, kui tempo eksisteerib, võib tekitada kiirendusi-aeglustusi (1 lk = 10 min ajast; ent siis 1 lk =10 a) sagedus (rütm) - vt. luulekonsp; ei allu meetrumile, tuleb kasutada muud .., igal juhul, kui rütmi kirjeldada, eelduseks see, et teatavad tekstiükstused korduvad mingi intervalliga. etc Fokusseerimine (tajumise küsimus, ei ole jutustamine) fokus. & loo suhe: väline / sisene (kes & kuidas, kelle silmade läbi) fokus
annaabi.ee 
