Naturaliseerinud on harilik lumikelluke, harilik silla, habenelk, roomav metsvits ja harilik kitseenelas. Peahoone koos kõrvalhoonete ja pargiga on muinsuskaitse all. Park on looduskaitse all aastast 1959, selle pindala on 8,45 hektarit (Keskkonnaamet). Mõisaansambel aastal 2013-03-31 Mõisakompleks koos parkidega on terviklikult säilinud. Räpina mõisa muinsuskaitsealused objektid on Räpina mõisa peahoone, park, vesiveski, tall-tõllakuur, pargipaviljon ning aednikumaja. Kõik mälestised kuuluvad ehitismälestiste hulka. Räpina mõisa peahoone Räpina mõisa peahoone on ükssuurejoonelisemaid hilisklassitsistlikke hooneid Eestis. Mälestise üldseisukord on rahuldav. Hoone pargiküljel asuvat rõdu restaureeriti 90-ndate lõpus. Kondensveest
sajandi keskpaigas, kasutades võib-olla ära säilinud vasallilinnuse osi. 19. sajandil pikendati hoonet mõlemast otsast, muutes samas ka tema välimust. Ka 20. sajandi algul on hoonet taas veidi muudetud. Mõisa peahoone sai tugevalt vigastada 1919. aastal vabadussõjas, kuid taastati 1920te alguses kooli käsutuses olevana enam-vähem endisel kujul. Mõisas asus hulk kõrvalhooneid, millest paljud on ka säilinud. Neist esinduslikemana tuleks mainida ümara põhiplaaniga kahekorruselist aednikumaja, pikka tallihoonet mõisat läbiva tee ääres ja viie kaaravaga aita teisel pool teed. Peahoone esist väljakut kaunistas historitsistlik väravahoone, mis on kaasajal aga hävinud. Ei ole välistatud, et väravahoone püstitati keskaegse vasallilinnuse väravaehitise kohale. Mõisakeskusest ca kilomeetri jagu loodes, põldude keskel looduskaunil kohal nn Matussaares asus Löwensternide perekonnakalmistu. Kalmistu on ringitaoliselt piiratud kõrge
11 7. Anija looduskaitsealad. Ortofoto Mõõtkava 1:24871 Leppemärgid Tee lühike ülevade looduskaitseobjektidest Vaata linke EELIS 12 8. Anija küla kultuurimälestised Mõõtkava 1:10154 Kultusekivid - 4 Anija mõis 18-19.saj Anija mõisa karjakastell 18-19.saj Anija mõisa peahoone 18-19.saj Anija mõisa kuivati 18-19.saj Anija mõisa ait 18-19.saj Anija mõisa aednikumaja 18-19.saj Anija mõisa park 18-19.saj.Anija mõisa pargi piirdemüür, 18-19.saj. 13 9. Anija küla mullakaart Mõõtkava 1:20308 Koosta mullatüüpide seletus (üldista mullatüübid) http://www.maaamet.ee/docs/kaardid/muldade_tabel.pdf Anija külas on ülekaalus järgmised mullad: M - madalsoomullad R rabamullad K - rähkmullad Go- leostunud gleimuld
kahekümnenda sajandi algul valminud maakivist ja punastest tellistest kolmekorruseline meierei.(vt.foto 6) (foto 6) 4. MÕISA PARK 9 Kui mõisahoone esiküljel domineeris majanduslik pool-hooned läbisegi teedega, sekka ka pargipuid jms, siis hoone tagaküljel paiknes suur mõisapark. Majandushooneid seal ei olnud; ainsateks ehitisteks olid seal,aednikumaja, lehtlad, tiigid.Kui mõisahoone ringi poole avanev sissepääs oli kujundatud tavaliselt piduliku välisukse või portikusena, siis pargi poole avanes lai trepp ja veranda. Peahoone taga asetseb väga suur ja liigirikas park. Park sai oma lõplikud mõõtmed kahekümnenda sajandi algul von Wahlide omanduses. Park on vabakujuline. Puud paiknevad vabades gruppides. Kogu mõisakompleks-nii majandus, kui ka pargipool oli aiaga ümbritsetud: ca meetrikõrgune piirdemüür
Aitkuivati (rohujahu veski juures) pikk ja massiivne krohvimata maakiviseintega ehitus, kus m üürid laotud lõhutud maakividest, avad ääristatud tellistega. Hoonet katab viilkatus üleulatuvate räästastega, mis otsaviiludes raamitud tulem üüridega. Hoone ühes otsafassaadis on hoonest kitsam ja madalam viilkatusega kaetud k ütteruum. Hoone võib pärineda XIX saj viimasest verandist. Meijerei ja teenijatemaja,K üün ,Laut ,Rehi ,Aednikumaja,Moonakamaja ,T ööhoboste tall ,Valitsejamaja. Tõõ mõisas. Mõisas kestis töö kella viiest hommikul kaheksani õhtul. Kell 89 oli keskhommik, kell 1416 oli l õuna. 11 Pickwa vana töökoja otsas oli post, kus oli m õisa kell, mida löödi alati töö algul, keskhommikul, l õuna ajal ning õhtul. Kui kell lõi, siis jäid hobused seisma, ei
kiriku ehitamist oli seal ohverduspaik, kus neljapäeviti täkkisid inimesed üksteist nii, et veri voolas. Seejärel kulgeb sõit Suuremõisa lossi juurde. Loss on ehitatud barokkstiilis, murdkelpkatusega aastatel 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel. Mõisal on palju kõrvalhooneid. Tänapäevani on säilinud nendest tall, tallmeistri maja, tõllakuur, ait, jääkelder, sepikoda, kasvuhoone, küün, tüdrukutemaja, teenijatemaja, aednikumaja, juustukoda, meierei, masinarehi, väike laut. Suuremõisa mõisa on esimest korda mainitud 1519. aastal ordumõisana. Suuremõisa oli Liivi ordu Hiiumaa-valduste majanduskeskuseks. 1620. aastal kuulus mõis De La Gardie'de omandisse. 1750. aastal lasi Ebba Margaretha Stenbock ehitada mõisa peahoone Suuremõisa lossi. Lossi peasissekäigu ees on 10 meetri laiune kivitrepp. Seal olevat veel sada aastat tagasi seisnud tagantlaetavad suurtükid
hoone, mida kasutati aidana". Lähtun sellest, et tegu võis olla juba keskajast pärit elamisaidaga (fatbur Lundi nimistus). Kui oletada, et Põhjasõja-nimistu puust elumaja asus praeguse teenijatemaja kohal ja puust valitsejamaja valitsejamaja kohal (või ka vastupidi), siis kuhu jäi kivist 19 ait? 1700ndate lõpu nimistus kivist aita aga enam ei mainita, on aga kivist aiamaja (aednikumaja?). *** Kui nüüd pargiservalt leitud paksu müüri juurde tagasi tulla, siis tornelamu asukohana oleks see väga kohane tsistertslaste jaoks - kohe kõrval on veerohked allikad ja kalatiigid, koht ise asub mäenõlval ehituse jaoks piisavalt kõrgel ja kuival kohal. Allikas, mida tänapäevastel kaartidel näidatakse voolavat välja tõllakuuri juurdeehituse läänemüüri alt, saab alguse hoopiski selle juurdeehituse seest
ebaharilikes seostes. Suurepäraseks näiteks on siin Chaux linna kavatis, kus esmakodselt on püütud ellu rakendada Rousseau utoopilist ideed ideaalsest, loomulikust ja harmoonilisest elukorraldusest. Senise stiihiliselt kasvanud ja laienenud feodaalse linnaruumi asemele pakkus Ledoux hästiorganiseeritud, uutele ideaalidele vastava linna. Põhiplaanilt radiaalsete tänavatega hiigelsõõrina kavandatud linna ühiskondlikud hooned pidi kujundatama nende iseloomule vastavas vormis: aednikumaja projekt oli võimas akendeta kera, soolakaevanduse direktori maja meenutas kõrgele soklile tõstetud lamavat silindrit. jne. Uuele elukorraldusele vastasid ka hoonete nimetused: Vendluse maja, Heategevuse maja, Kasvatuse maja ( neis nimetustes väljenduvad loomulikult ka revolutsiooniideed ). Kuigi Ledoux uuenduslikud arhitektuuriideed jäid enamasti eskiisidele ja valmisehitatud hoonete kujunduses domineerisid
annaabi.ee 
