Tsükloni lähenedes pilvisus tiheneb, läheb sajule, tsükloni tagalas, laussadu asendub hoogsajuga või lõpeb hoopiski. Teisendage: -40°C = 233.15 K (288,15); 0°C = 32 °F; 760 mmHg = 1013, 25 hPa= mb K on 273,15 Mis on: stratopaus atmosfäärikiht stratrosfääri ja mesosfääri vahel isobaar samarõhujooned kaardil · õhumasside advektsioon Soe õhumass liigub horisontaalselt (advektsioon) külmemale aluspinnale ja jahtub alla kastepunkti. Näit kevadel soe õhk maismaalt merele merekohal advektiivne udu (advection fog at sea sea fog) · isotermiline kiht Kui mingis õhukihis temperatuur kõrgusega ei muutu nimetatakse seda isotermiliseks kihiks termohaliinne tsirkulatsioon Pooluse poole liikuvad veemassid jahtuvad, omandades suurema tiheduse ning liiguvad sügavates kihtides tagasi
Sünoptiline meteoroloogia molekulilt molekulile, soojemalt Aastaaegade teke. kiirguse lainepikkusest – Rayleigh’ Agrometeoroloogia külmemale Aastaaegade vaheldumist ja Päikeselt hajumine. Violetset kiirgust hajutatakse 16 Lennunudusmeteoroloogia Advektsioon – õhu ja vedelike liikumine saadava soojushulga muutumist korda enam punasest/ Meremeteoroloogia Konvektsioon – sooojuse ülekanne põhjustavad 3 asjaolu koos: OOsakesed samas suurusjärgus Biometeoroloogia, vedelikes (vesi,õhk) pealelangeva kiirguse lainepikkusega –
tuhanded km Lühilained atmosfääris liiguvad tavaliselt läänest itta, kiiremini kui pikad lained. Väike, liikuv häiritus, mis on sängitatud pikka lainesse, on: lainetsüklon Barokliinse häirituse korral: lainetsüklonid võivad instensiivistuda suurteks tormisüsteemideks, aluspinnast kuni 500 hPa kõrguseni on tugev tuulenihe, leiavad aset üles ja allaliikuvad õhuvoolud, toimub temperatuuri advektsioon Tuulealused madalrõhkkonnad on: tormid (kesklaiuste tsüklonid), mis tekivad mäeaheliku (tuulealusel) idaküljel.
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia III vihik 2008/09 õppeaasta Atmosfääri soojusrežiim 1. millised on olulisemad soojuse ülekande protsessid aluspinna ja õhu vahel? a) molekulaarne soojusjuhtuvus b) konvektsioonivoolud c) turbulentne õhu segunemine d) maa pikalaineline kiirgus e) vee auramine maapinnalt f) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine 2. mida mõistetakse adiabaatilise protsessina? Üldiselt mõistetakse adiabaatilise protsessi all sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. 3. milliseid suuruseid seob omavahel Poissoni võrrand? Adiabaatilise protsessi korral valitseb absoluutse temperatuuri ja rõhu vahel järgmine seos:
o Turbulentse segunemise intensiivsus ei sõltu kõrgusest o Vaadeldakse ainult ühte punktallikat · Temp tõuseb kõrgusega stabiilne e inversiooniga · Temp langeb kõrgusega aeglaselt või ei muutu oluliselt neutraalne piirkiht · Temp langeb kõrgusega kiiresti labiilne e konvektiivne piirikiht · Õhu keeriseline liikumine - turbulents · Õhu voolujoonte hajumine koos liikumise aeglustumisega - divergents · Õhu lisandite levik koos õhumassiga - advektsioon · Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude vaheldumine sooja aluspinna kohal - konvektsioon · Keskkonnaparameetri lühiajaline juhuslik muutus - fluktuatsioon · Õhu voolujoonte koondumine koos liikumise kiirenemisega- konvergents · Milles seisneb turbulentne hajumine ehk difusioon? Millised on erinevused võrreldes molekulaarse difusiooniga? Kuidas eineb turbulentne hajumine õhutemp erinevate kõrguskäikude korral? · Keerised segavad õhku
molekulide hulk troposfääris, mis liigub vastavalt atmosfääri üldisele tsirkulatsioonile. Soojusvahetus naaberõhumassidega ja kosmilise ruumiga praktiliselt puudub. Temperatuuri määrab eeskätt aluspinna ja õhumassi soojusvahetus. Õhumassi temperatuuri määrab oluliselt ka aluspind mille kohal ta on. Õhumassi individuaalne temperatuuri muutus on aeglane. Muutust võib põhjustada õhumasside vahetumine või õhumasside vertikaalne ümberpaiknemine ehk advektsioon. Advektiivsed muutused on järsud, hüppelised (mõne tunni jooksul mitme kraadi võrra). Kohaliku temperatuuri muutuse võib põhjustada: 1) õhumassis endas toimuv temperatuuri muutumine, soojusvahetus aluspinna tõttu temperatuur muutub. Saab toimuda ainult siis, kui õhk on pikemat aega ühel kohal seisnud. Soojusvahetuses on temperatuuri muutsed aeglasemda. 2) õhumasside ümberpaiknemine (üks õhumass asendub teisega, õhumasside horisontaalne liikumine)
õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud kastepunkt õhutemp. Mida madalam on kastepunkt ülemistes kihtides vähem. Atmosf valguskiirgus- soojuse näol, auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, võrreldes temp seda kuivem ün õhk. *Eriniiskus (r)- õhus maakiirguse näol maapind kaotab, atmosf valguskiirguse soojendades ümbritsevat õhku. *Advektsioon- e oleva veeauru hulk g 1 kg niiske õhu kohta. Albeedo- isel näol saab aga juurde energiat. Maapinna(tegevpinna) õhumasside horisontaalne liikumine. Pikalaine kiirgus pinna peegeldumise võimet, see arv näitab kui suure osa efekt kiirgus-Maalt lahkunud ja maale juurdetulnud atm- avaldub atmosf maakiirguse ja atmosf kiirguse näol. moodustab tagasi peegeldunud kiirgusvoog pinnale pikalaineliste kiirguste vahe
päikesekiirgust, kuna päike tõuseb päeval kõrgemale horisondi kohale). Suvel on õhk kõige soojem mõni tund pärast keskpäeva (14 v 15), kõige külmen päikesetõusu ajal või natuke pärast päiksetõusu. Inversioon. Olukord, kus õhutemperatuur tõuseb kõrgusega maapinnalähedases õhukihis. Tekib kiirgusliku jahtumise tõttu, suvisel ajal öösel selge ja vaikse ilma korral, talvisel ajal võib esineda ka päeval ning kesta mitu päeva. Teine tekkeviis advektsioon: 1) soe õhk liigub külma aluspinna kohale 2) külm õhk (nt ookeanilt külma hoovuse mõjupiirkonnast) liigub maapinna lähedal sooja õhu alla. Päeva pikkuse muutused. Põhjus- maakera pöörlemistelje kalle ja selle muutus aasta jooksul (kuna Maa tiirleb ümber päikese). Ekvaatori lähedal muutub päeva pikkus aasta jooksul vähe, mida rohkem pooluse poole, seda rohkem. Eestis on päeva pikkuse erinevus suvise ja talvise pääripäeva vahel 3-korde (18 tundi ja 6tundi).
õhukiht.2)konvektsioonivoolud,mis tekivad aluspinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel.Alumine,rohkem soojenenud õhk muutub hõredamaks ja seega kergemaks ning tõuseb ülespoole.Asemele voolab kõrvalt jahedamat õhku.Nii tekivad tõusvad ja laskuvad õhuvoolud,mis kannavad soojust edasi.3)turbulentne segunemine.4)maa pikalaineline kiirgus,mida neelavad tugevasti õhus leiduv süsehappegaas,veeaur jt gaasid.5)vee aurumine maapinnal,6)advektsioon,s.o. õhumasside horisontaalne liikumine.Soojuse levimine õhus:Gaasi temp võib muutuda ka siis kui tal puudub soojusvahetus ümbrusega.N.gaasi kokkusurumisel tema temp.tõuseb,paisumisel aga langeb.Sel korral öeldakse,et gaas soojeneb v jahtub adiabaatiliselt.Reeglina temp.kahaneb atmosfääris kõrgusega.inversioonikihiks nim.atmosfääri kihti,milles temp.kasvab kõrgusega. Temperatuuri mõõtmine on kaudne mõõtmine. Mitmete ainete omadused sõltuvad oluliselt temperatuurist (näit
..100%.Hajuskiirgus: päikesekiirgus, mis 0,378e/RT ,e= õhus oleva veeauru rõhk. võib olla kuni ±17 minutit. Erinevus tekib S ühe ajaühiku jooksul läinud kiirgusenergia jõuab maapinnale pärast hajumist Advektsioon õhu horisontaalsuunaline Maa ebaühtlasest tiirlemiskiirusest hulk. =E/t ühikuks cal/min või W. atmosfääris. Hajuskiirguse intensiivsus liikumine, Konvektsioon õhu ümber Päikese
käigus molekulid jaotuvad ruumis ühtlaselt. Ei nõua lisaenergiat. Näide: lõhnaõli lõhna levimine ruumis, värvi laiali minemine vette sattudes. Liikumine toimub suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga ala poole. Aeglane protsess, kuid organismides peamine, mille abil keha saab ja jagab laiali eluks vajalike ühendeid. Difusioon on aeglasem kui molekulide keskmine kiirus (õhus 500 m/s) lubaks. Veel massi edasikandmise viise: Advektsioon – nt õhu horisontaalne liikumine (tuul) Konvektsioon – vertikaalne liikumine raskusjõu mõjul erineva tiheduse tõttu (konvektiivsete pilvede teke) Turbulents – gaasi või vedeliku korrapäratu liikumine, toimub keeriste ja jugadena. Nimetatud mehhanismid on efektiivsemad kui difusioon. Soojusjuhtivus (konduktsioon): Kannab edasi energiat. Toimub tänu aatomite võnkumisele – mida soojem keha, seda intensiivsemalt võnkumine toimub
atmosfääri üldisele tsirkulatsioonile. Soojusvahetus naaberõhumassidega ja kosmilise ruumiga praktiliselt puudub. Temperatuuri määrab eeskätt aluspinna ja õhumassi soojusvahetus. Õhumassi temperatuuri määrab oluliselt ka aluspind mille kohal ta on. Õhumassi individuaalne temperatuuri muutus on aeglane. Muutust võib põhjustada õhumasside vahetumine või õhumasside vertikaalne ümberpaiknemine ehk advektsioon. Advektiivsed muutused on järsud, hüppelised (mõne tunni jooksul mitme kraadi võrra). 18) Soojuse ülekanne aluspinna ja õhu vahel. - Molekulaarne soojusjuhtivus soojus antakse edasi molekulide kaootilise liikumise kaudu. Et õhu soojusjuhtivus on väga väike, siis soojeneb sel teel ainult aluspinna kohal väha õhuke õhukiht - Konvektsioonivoolud tekivad aluspinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Alumine, rohkem
(mõõdetakse sealt, kus lõppeb maalähedane kiht, sest maalähedases kihis toimub palju protsesse ning kindlat näitajat on päris raske saada) kõrgusel maapinnast. Termomeeter peab olema kaitstud otsese päikesekiirguse eest ning peab olema kaitstud ka vihma/sademete eest ning õhk peab saama vabalt liikuda termomeetri ümbruses. Õhutemperatuuri määrab: 1. Õhu soojusvahetus aluspinnaga 2. Vahetub õhumass ehk advektsioon (õhk, mis praegu on läheb ära ning asemele tuleb uus) Dünaamiline ja termiline turbulents MÕISTE OTSIDA! Temperatuuri vertikaalne gradient gradient näitab mingisuguse suuruse muutust ühiku kohta ning ta näitab seda suunda, kus muutus on maksimaalne. Antud juhul on vertikaalses suunas. Sellega me iseloomustame, kuidas temperatuur kõrgusega muutub. Inversioon tõusev õhuvool peatatakse selles kihis. Näiteks talvel korstnatest tulev suits
kannavad soojust edasi. 3)Turbulentne õhusegamine turbulentsiks nimetatakse õhuhulkade ebakorrapärast pööriselist liikumist igas suunas. Õhu turbulents on seda intensiivsem, mida tugevam on tuul, konarlikum aluspind ja suurem temperatuuride erinevus püstsihis, 4)Maa pikalaine kiirgus seda neelavad tugevasti õhus leiduv veeaur ja CO2. 5)Vee auramine maapin nalt koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust, auru kondenseerumisel soojus eraldub, soojendades ümbritsevat õhku, 6)Advektsioon ehk õhumasside horisontaalne liikumine. Pilet nr. 13 Pikalainekiirgus atmosfääris, st. Boltzmanni seadus. Pilvede klassifitseerimine. Pikalainekiirgus see avaldub atmosfääris maakiirguse ja atmosfääri kiirguse näol. atmosfääri kiirguse see osa, mis suundub maa poole tagasi nim atmosfääri vastukiirguseks. Osa sellest peegeldub tagasi maapinnalt, mida nim peegeldunud pikalaineliseks kiirguseks. Atmosfääri vastukiirgus on seda intensiivsem, mida paksemad ja madalamad on pilved
on pidevas liikumises. Aurumisel lahkuvad veest või jääst kiiremad molekulid, sellega väheneb ülejäänud molekulide keskmine kiirus. Seda CO2. 5)Vee auramine maapin nalt– koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust, auru kondenseerumisel soojus eraldub, soojendades mõjutab tugevalt õhuniiskus. Looduses aurab vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt jne. Mida kõrgem on ümbritsevat õhku, 6)Advektsioon ehk õhumasside horisontaalne liikumine. temperatuur seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Potentsiaalne aurumine – see näitab maksimaalset aurumist antud ilmastikus (tegelik aurustumine on väiksem). Selle määravad : aurustumise pinna temperatuur, aurustuva pinna kohal õhus oleva veeauru hulk, õhuvoolu kiirus Pilet nr. 13 Pikalainekiirgus atmosfääris, st. Boltzmanni seadus. Pilvede klassifitseerimine. auruva pinna kohal ja õhurõhk
Erisoojus on soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga ainekoguse temperatuuri tõstmiseks ühe temperatuuri ühiku võrra. Soojusmahtuvus Keha soojusmahtuvus näitab, kui suur soojushulk tuleb sellele kehale anda, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. Soojusjuhtivus on nähtus, kus soojusenergia kandub ühelt kehalt teisele (kuumemalt külmemale). Konvektsioon on suurte ainehulkade liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis, tekib raskusjõu toimel. Advektsioon on õhu horisontaalne ümberpaigutumine atmosfääris. Absoluutselt must keha on keha, mille neelamisvõime on 1 (neelab kogu langenud valguse). Albeedo on mingi pinna valguse peegeldumise näitaj. Kujutab endast suhet pinnalt peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Päikesetuul madala tihedusega laetud osakeste vool (enamasti elektronid ja prootonid), mida Päike välja paiskab. Liigub umbes 450km/sek läbi Päikesesüsteemi.
annaabi.ee 
