Ülajäseme liigutusi teostavad lihased: Õlavarre liigutused õlaliigeses: Õlavarre fleksiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. deltoideus (eesmine osa) · M. coracobrachialis · M. biceps brachii Õlavarre ekstensiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. deltoideus (tagumine osa) Õlavarre aduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. teres major · M. coracobrachialis Õlavarre abduktsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. supraspinatus · M. deltoideus Õlavarre siserotatsiooni e. mediaalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. subscapularis · M. teres major · M. deltoideus (eesmine osa) Õlavarre välisrotatsiooni e. lateraalset rotatsiooni õlaliigeses teostavad lihased · M. infraspinatus · M. teres minor · M
64. Õlavöötme lihased: Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Vahelmine rühm: a) Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale. b) Suur ümarlihas - Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale. c) Seljalailihas (pindmine kiht) - Algab: viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmelt,
Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Vahelmine rühm: a) Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale. b) Suur ümarlihas - Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale. c) Seljalailihas (pindmine kiht) - Algab: viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-
64. Õlavöötme lihased: Esmine rühm: a) Kaarnajätke-õlavarre lihas (süva kiht) - Algab: abaluu kaarnajätkelt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harjast distaalsemalt. b) Suur rinnalihas (pindmine kiht) - Algab: rangluult, rinnakult, 2.-6. roidekõhrelt ja kõhu sirglihase eesmiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu suurkõbrukese harjale. Eesmise rühma lihased, toimides õlaliigesele, teostavad õlavarre anteversiooni, aduktsiooni ja siserotatsiooni. Vahelmine rühm: a) Abaluualune lihas - Algab: abaluualuselt augult. Kinnitub: õlavarreluu väikesele kõbrukesele ja selle harja ülemisele otsale. b) Suur ümarlihas - Algab: abaluu alumise nurga tagumiselt pinnalt. Kinnitub: õlavarreluu väikese kõbrukese harja alumisele osale. c) Seljalailihas (pindmine kiht) - Algab: viie alumise rinnalüli ogajätkelt, rindkere-nimme sidekirmelt,
eesmine osa rangluu Deltalihase eesmine osa teostab Õlavöötm allapoole ja kinnituvad Deltalihas lateraalselt kolmandikult, õlavarre anteversiooni, elihased õlavarreluu keskne osa õlanukilt, aduktsiooni ja siserotatsiooni. deltalihasmisele köprusele. tagumine osa abaluuharjalt. Algab kahe peana: pikk pea algab abaluu liigeseüliselt köbrukeselt pika kõõlusega, Lihase lõpposa kinnitub Teostab väikeses ulatuses Õlavarreli Õlavarre
· Reie ekstensiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus maximus o M. gluteus minimus o M. adductor magnus (tagumised kiud) o M. biceps femoris o M. semitendinosus o M. gluteus medius o M. semimembranosus (tagumised kiud) · Reie aduktsiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus maximus o M. adductor longus (alumine 2/3) o M. adductor magnus o M. pectineus o M. gracilis o M. adductor brevis · Reie abduktsiooni puusaliigeses teostavad lihased o M. gluteus medius o M. tensor fasciae latae
Ülemises hüppeliigeses on ulatuslikumaks liigutuseks (nim liigutus ja telg) Deltaside asub (nim liiges ja luud mida ta ühendab) Eesmine pikiside asub (nim luude osad ja kas ta on nendest ees- või tagapool) Sümfüüs on (selgita ehitust ja nimeta luud mida ta ühendab) Nimeta liiges mis moodustub kõrvalestjatest pindadest Diatroos on Fondiculus posterior on sidekoeline vahekiht (nim luud) Randmeliigeses takistab aduktsiooni (nim jätke) Ülemises kuklaliigeses on võimalikud järgmised liigutuses (nim liigutus ja teljed, mille ümber need liigutused toimuvad) Diske leidub ülajäsemes (nimeta liigesed), lülisambas (kus ja mitu täiskasvanul), koljuluude vahel küünarliigeses on ……… -teljeline liiges, supinatsioon toimub……………………………………………..telje ümber (nim telg) Küünarliigest moodustavad luude osad on:
Liigesekapsel Liigeseõõs ? Näita joonisel, kus asub tuberositas radii. Mis lihas sinna kinnitub? m. biceps brachii Missugust pildil olevat luustruktuuri ümbritseb lig. anulare? Kodarluu-võruside ümbr. kodarluupead Nimeta lihas, mis möödub künarliigesest eestpoolt m. biceps brachii ja missugune tagapoolt m. triceps brachii Näita joonisel, kus asub processus styloideus? Missugust liigutust ta piirab? abduktsiooni ja aduktsiooni Näita joonisel, kus asub insisura trochlearis (plokisälk). Missuguses liigeses ta asub? Küünarliiges Kas ta on peand või õõnsus? Õõnsus Nimeta lihas, mis möödub nimetatud liigesest eestpoolt m. flexor carpiradialis ja missugune tagapoolt m. extensor digitorum Näita joonisel, kus asub margo interosseus (luudevahemine serv)? Luudevahemine serv on terav, st suunatud kodarluu/küünarluu poole Mis kinnitub nendel
Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Häbemeluu. Karejoone mediaalse moka ülemisele *reite lähendamine keskteljele. osale. Pikk lähendaja Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Häbemeluu. Karejoone mediaalse moka kesksele *teostab reie aduktsiooni osale. (lähendamine) ja välisrotatsiooni. Kammilihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Häbemeluu. Reieluu kammijoonele. *reite lähendamine keskteljele. Õrnlihas Alguskoht Kinnituskoht funktsioon Häbeleluu
- Lameliigesed - Liigutused: Võimalik on liigestuvate luude vähene libisemine üksteise suhtes. Art. metatarsophalangeales (pöia- varbalüli liigesed) - Moodustuvad pöialuude ja proksimaalsete varbalülide basiste vahel. - Ellipsoidliigesed - Kaheteljelised - Liigutused: Varvaste fleksioon/ekstensioon (Sagitaaltasapind, frontaaltelg) Varvaste abduktsioon/aduktsioon. 2. varbal on 2 abduktsiooni (tibiaalne ja fibulaarne abduktsioon), pole aduktsiooni. Art. interphalageales (pöia- varbalüli liigesed) - Liigestuvad proksimaalsema varbalüli caput ja distaalsema varbalüli basis - Suurel varbal on IP liiges, teistel 2 (proksimaalne ja distaalne) - Plokkliigesed - Üheteljelised - Liikumine: - Varvaste fleksioon/ekstensioon 14 -