udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon vahukoor, majonees, piim, värvid, tint, veri seebivaht kätekreem TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid pimsskivi, või, juust, zelatiin, rubiinklaas 93. Kolloidosakese ehitus 94. Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null. 95. Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. 96. Savi- keraamiline materjal- Laialt levinud; Tooted kergesti valmistatavad; Savi ja vee segu on kergesti vormitav. 97. Tsemendid- Iseloomulik omadus: segades veega moodustavad pasta, mis kõveneb. Saab kasutada jäikade struktuuride valmistamiseks. Portland tsement- Saadakse savi ja lupja sisaldavate mineraalide peenestamisel ja
82. Kolloidlahused - lahused, kus lahustunud aine osakesed on suuremad (dosake ~2-200 nm). Need osakesed on tekkinud paljude molekulide või aatomite liitumisel ja nad on suhteliselt ebapüsivad. Gaas: vedel aerosool- udu, tahke aerosool- suits. Vedelik: vaht- vahukoor, emulsioon- majonees, suspensioon- piim, tint, veri. Tahke: tahke vaht- pimsskivi, geel- või, juust, tahke kolloid- rubiinklaas. 83. 84. Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. Näiteks jõevees sisalduvad kolloidid koaguleeruvad merevee elektrolüütide toimel, jõe suudmetes sadeneb tahkeid aineid. 85. Adsorptsioon- ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal. iseeneslik protsess, eksotermiline, temp. tõus vähendab adsorptsiooni. füüsikaline - van der Waalsi jõud, pööratav. Sidemed adsorbaadi ja adsorbendi pinna vahel sedavõrd nõrgad, et adsorbaati on võimalik adsorbendi pinnalt eemaldada.
Seda lõikumist nim. elektroforeesiks. Kiirusemõõtük on N: mol / dm3 * min. Elektrolüüdi lisamisega saab esile kutsuda seda, et difuusse kihi 4.6 Olekudiagrammid. Konstantsel temperatuuril on keemilise reaktsiooni kiirus võrdeline rea- ioonid lähevad adsorbsesse kihti ja graanula laeng muutub (võib Vedela agregaatoleku kohal esineb aurufaas. Tahke aine geerivate ainete konsentratsioonide korrutisega. muutuda nulliks). Sel juhul saabub isoelektriline olek ja osakeste aurumstumist temperatuuri tõusuga nim.sublimatsiooniks . Arvuliselt on kiirus-konstant võrdne kiiruse konstandiga. koagulatsioon. Sellisel teel saavutatakse osakeste liitumine e.
suunas. Seda lõikumist nim. elektroforeesiks. ühinevad ja eralduvad: H+ +e = Hads ; 2Hads Reakts-s osaleva aine lis-l tasakaalus olevale süst-le või eemaldamisel sellest, Elektrolüüdi lis-ga saab esile kuts seda, et difuusse kihi ioonid = H2 anoodil loovutab nihk tasakaal, nii et konstant säil-b oma väärtuse, kuigi konsentratsioonid lähevad adsorbsesse kihti ja graanula laeng muutub (võib muut 0ks). Cl - e = 2Clads 2Clads =Cl2 muutuvad. Selle järgi sõnastas prantsuse teadlane Le Chatelier' Sel juhul saabb isoelektriline olek ja osakeste koagulatsioon. Sellisel Vee mokd võtavad samuti elektrolüüsist liikuv a tasakaalu printsiibi : teel saavut-se osakeste liitum e. koagulatsioon elektrifiltrites
Graanul pluss difuusne kiht on mitsell. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Sooli tekitamiseks kasutatakse enamasti keemilist reaktsiooni. Näiteks võime lisada fecl3 keevasse vette. Tekib lahustumatu raudhüdroksiid. sealjuures moodustuvad ka FeO+ ioonid, mis joonduvad koos Cl ioonidega adsorbsesse kihti. Mitsell moodustub veel lisaks kloriidioonidest (difuusses kihis) Sooli tegemiseks taolise retsepti alusel on oluline segamine, vee keemine. Üldjuhul peab olema ka ühte komponenti liias (antud juhul fecl3) El. kaksikkihi ehitus Jooniselt võib näha, et saab eristada sisemist ja pinnapealset kihti. Nende erinevus on selles, et pinnapealne on difuusne, sisemine ei ole. Sealjuures osaleb pinnapealse kile moodustumises nii elektrostaatilised, kuid mõnel määral ka muud
Tuum koos adsorbse kihiga moodustab iseseisva laenguga graanula, mille laengu neutraliseeruvad lahuses olevad ioonid, mis moodustavad difuusse kihi. Difuusne kiht on graanulaga nõrgalt seotud. Mitsell on neutraalne. Elektrivälja toimel liiguvad laenguga osakesed vastasmärgiga lektrodi suunas. Seda nim. ELEKTROFOREES. Elektrolüüdi lisamisega saab esile kutsuda seda, et difuusse kihi ioonid lähevad adsorbsesse kihti ja graanula laeng muutub nullist ja saabub ISOELEKTRILINE olek osakeste kongulatsioon. Sellel viisil saavutatakse osakeste liitumine elektrifiltrites õhupuhastamisel. Jõgede suudmetes koaguleeruvad iseeneslikult kolloidid (jõesuudmed ummistuvad) Kolloidosakesed kontsentreerivad oma pinnale lahuses leiduvaid ioone ja lahusti molekule ADSORPTSIOON. Adsorptsioon toimub
Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (KCl + AgNO3 → AgCl) {m [AgCl] n Ag+ (n-x) NO3-}x+ x NO3- tuum sisesfäär välissfäär graanula mitsell 21 98. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 99. Adsorptsioon Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Füüsikaline: pööratav, adsorbaati saab adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ja taaskasutatav.
Liigitus keskkonna ja agregaatoleku järgi *aerosoolid *soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 93. Kolloidosakese ehitus 94. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 95. Adsorptsioon Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku pinnal (iseloomulik kolloidosakestele). Füüsikaline: pööratav, adsorbaati saab adsorbendi pinnalt eemaldada. Adsorbent on regenereeritav ja taaskasutatav. Keemiline: mittepööratav, pindade vahel on keemiline side, sama adsorbenti saab kasutada vaid korra. 96
Kolloidosake käitub negatiivselt laetud süsteemina. Sellist kolloidosakese seisundit, kus ζ=0, nimetatakse isoelektriliseks olekuks. Selles olekus, aga ka ζ – potentsiaali madalatel väärtustel kaotavad kolloidlahused stabiilsuse. 98. Koagulatsioon. Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. Näiteks jõevees sisalduvad kolloidid koaguleeruvad merevee elektrolüütide toimel, jõe suudmetes sadeneb tahkeid aineid. 99. Adsorptsioon (füüsikaline-, keemiline). Adsorptsioon- iseeneslik protsess, eksotermiline (eraldub soojust), temp. tõus vähendab adsorptsiooni. VÕI ainete kontsentreerumine tahke aine või vedeliku
annaabi.ee 
