Ehitati nelinurksed majas viilkatusega. Kunda kultuur->kammkeraamika kultuur->nöörkeraamikakultuur. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus?(2p.) Tekkisid uued põllusüsteemid, kalmetüübid (tarandkalmed) ja ajutised linnused. Lisaks tööriistadele (sirp ja ader) ja relvadele hakati valmistama metallist ehteid. Kasutusele tulid kaheväljasüsteem ja rauast adratera. 5. Pronksiaja kultuur Eestis. (4p.) Tegeldi peamiselt põlluharimise ja karjakasvatusega. Kuna tekkis ebavõrdsus, hakati rajama kindlustatud asulaid. Tekkisid muutused matmiskombestikus - kivikirstkalmed. 6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! (2p.) Arhitektuurilised (ehitised) ja esemelised (tööriistad), muinasaja lõpus ka kirjalikud (kroonikad, saagad). 7
Roomast klaaskelmed, sõled, pronksmündid. Rahulik sõdadeta aeg, sellest ajast pole linnuseid. Tarandkalmed. Selle lõppedes ilmusid ka esimesed relvad(odad). Keskmine rauaaeg(450-800p.Kr.)- linnused, kivivarekalmed, esimesed külad. Viikingi ajal hakati elama linnustes, palju peiteleide, Esimesed andmed kroonikas, linnused rajati kaitstud kohtadesse( vallid- Lõuna- Eestis liivast ja palkidest mägilinnus, neemiklinnus, kalevipojasänglinnus, ringvall-linnus). Elati avaasulates, adratera kasutusele võtt, kaheviljasüsteem. Anamism- elus ja eluta on hingestatud, usund. 2. saj- sai alguse suur rahavsterändamine, selle käivitas 375. a. kui goodid kes rajasid Musta mere äärde riigi kuid said hunnide Attila käest lüüa. Viikingiaeg(800-1050. a.)-kaubeldi ja rüüstati. Toimus Euroopa korrastamine ja sünd. Balti hõimud hakkasid põhja pooletungima(Põhja-Läti aladele). Asuala laiendasid ka slaavlased.skandinaavlased korraldasid eestisse rüüsteretki
ja kütiti enamasti hülgeid. Eel-Rooma rauaajal(u 500a eKr- 500a pKr) tekkisid põlluharimises uued põllusüsteemid ja korrapärased põllulapid. Rooma rauaajal(u 50.a pKr 460 a.pKr) olid peamisteks elatusaladeks põlluharimine ja karjakasvatus. Keskmisel rauaajal(u.450-800a.) ja viikingiajal(u.800-1050a.) võeti kasutusele ribapõldude süsteem, kheväljasüsteem. Sellel ajal arenes edasi ka künnipõllundus puuadrale lisati rauast ots(adratera). Muinasaja lõpul arenes põlluharimine taas edasi ja tuli nn. kolmeväljasüsteem. Tegeleti jällegi loomapidamise(karjakasvatusega), küttimisega ja lisandus ka metsmesindus, mis puudus kõigis eelnevates perioodides. Samuti hakati tegelema ka kaubandusega, põhiliselt vahetus,- ja vahenduskabandusega. Osavalt tegeldi peaaegu kõigil perioodidel ka käsitööga, mis muinasaja lõpul oli arenenenud üpris kaugele. Toimetasid ka raua,- relva,- ja hiljem ka hõbesepad.
mätastega, puud pandi põlema ja ei põlenud mitte tuhaks vaid söestusid. Selle abil saadud sütt kasutati rauasulatusahjudes. 7 kg soorauamaagile läks 0,7 kg puusütt, sellest sai paar kg rauda. Rauda kasutasid kohalikud sepad tööriistade valmistamiseks. Rauaräbu leidmine on tunnistuseks, et antud kohas on rauasulatus toimunud. Raua sulatuse tõttu majanduslik areng kiirenes, sest: sai paremini põldu harida, adrale tuli juurde rauast adratera, millega oli võimalik kasutusele võtta sisemaa piirkonnad, kus mullakiht paksem ja viljakam. Ilmusid ka uut tüüpi hauad, kalmed jäid maa peale, aga tulid kasutusele tarandkalmed. See 1- 2m pikk tarand kivist laotud, selle kõrval kohe teine jne. Alguses olid suht ebakorrapärased, tüüpiliste puhul olid ikkagi suht korrapärased, nende sisse oli puistatud tuhk. Ei olnud enam laipmatus vaid põletusmatus. Nagu kivikirst- nii ka tarandkalmete puhul maeti ühte
Tallinn 2011 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks ,,Kivimid ja nende jaotus tekke põhjal" just sellepärast, et kivimid moodustavad tähtsa osa meie elus ning tahtsin rohkem teada saada erinevatest kivimitest ning nende tekkest ja omadustest. Ikka ja jälle kipume kurtma, et Eesti, me kodumaa pind on kivine aga sedasi on loodus ta loonud. Kivi ongi see, millel Eesti seisab ja püsib. Kivi lõhub adratera ja väntsutab vikatit, aga samas kerkivad temast kaitsvad müürid ja pime ning kõle talvgi saab talt soojust ja valgust. Kivi ei ole vaenlane, pigem ikka nagu sõbra eest. (3) Tundetu nagu kivi, elutu nagu kivi, külm nagu kivi, kõva nagu kivi kõigis neis võrdlustes on terake tõtt. Kindlasti on kivi seal, kus kunagi elu alusmüüri laoti. Maa vanuseks on hinnanguliselt 4,6 miljardit aastat, Austraaliast leitud vanimal mineraalil
rida toestanud ilmselt ühe suurema pronksiaegse ristpalkhoone katust keskelt. Pronksiaegne leiumaterjal koosnes peamiselt keraamikast, aga leiti ka üksikuid pronksesemeid: odaots, kaelavõru katke, naaskleid. Saadi ka valamisvormide katkeid ning rohkesti luu- ja sarvesemeid (harpuun, hobuse suitsekang, lusikas, nooleotsad, nõelad, naasklid, noad). Põllumajandusele viitavad taolised leiud nagu sarvest kõblas või adratera, jahvekivid ning võimalik linakamm. Hilisem Iru linnamägi oli võetud kasutusele juba nöörkeraamika kultuuri ajal, võimalik et 3. aastatuhande teisel poolel ema. Selleaegse asustuse jälgi, põhiliselt iseloomulikku keraamikat, on leitud kõikjalt linnamäelt, seega üsna laialdaselt alalt. Iru kindlustatud asula oli tekkinud umbes 7. sajandil ema ning püsinud kasutuses ka veel eelrooma rauaajal. Pronksiaegse kindlustatud asula kultuurkiht on siiski oluliselt paksem, kui eelrooma
(võimsad maalinnad 12-13 saj) Külad Enamus rahvast elas avaasulates: - Tavaliselt koosnes mitmest talust saame rääkida küladest (mitmed selleaegsed külad on tänapäevani) - Leitud põldudest kuuluvad sellesse aega põllukivihunnikute väljad, ribapõllud, ilmselt ka osa lapipõlde (pikad põllusiilud maa ühtlustamiseks) - Põllundust arendas rauast adratera kasutuselevõtt - Kasutati kaheväljasüsteemi üks osa põllust kasvatas, teine oli kesas Eesti muinasaja lõpul Jagunes Eesti maakondadeks ja need omakorda kihelkondadeks. Suuremad maakonnad oli Saaremaa, Virumaa, Sakal, Ungadi. Juhtkond- kihelkonda vanemad. Usundid : loodususund- Tarapita. Väe mõiste pühad allikad, puid. Häldjad, Targad jne. Polnud muinasusund niivõrd usk kui eluja mõtteviis
tera liigne kulumine või konstruktsioonilised ja tehnilised vead. Tuleb valida õige traktor (igale mullale oma) traktorile oleks vaja ka lisajõudu igaksjuhuks (20...30 hj lisaks raskete situatsioonide jaoks). Veojõu suurus sõltub: - mulla vastupanust (sõltub mulla lõimisest) - töökiirusest - töösügavusest - töölaiusest - hõlma kujust - mulla seisundist (kuiv, niiske, märg) - mulla kivisusest - adrapeitli ja adratera teravusest Lõpukünd peab olema sirge ja kokkukünniga paralleelne. Lõpuvagu (vao põhi) ei tohi olla sügavam kui ülejäänud künd ega laiem ühe saha töölaiusest. Vagu peab olema puhas ja ilma astanguteta. Lõpuvao viilud peavad olema sarnased ülejäänud künniga (eksamil ei küsita) Umbrohutõrje jäätmaadel ja söötidel on seda efektiivsem, mida täiuslikum on künd. Künniga viiakse umbrohutaimed ebasoodsatesse tingimustesse, kus nende elutegevus lõpeb. Mitteidanenud
kord ei ole oluline. Kõik servad peavad tingimata moodustama kinnise kujundi ja nende arv peab olema täpselt neli. Kui see nii ei ole, jääb Coons'i pind moodustamata (teatatakse ka, 8 millised jooned otsapidi täpselt kokku ei puutu). Käsu EDGESURF illustreerimiseks toome sahapinna joonestamise (vt. joonis 8). Adrahõlma kontuuriks tuleb valida ruumilised jooned 1, 2, 3 ja 4 (siin on võrgu tihedus 1510), adratera kontuuriks aga jooned 1, 5, 6 ja 7 (võrgu tihedus 155). Tulemus on näha samal joonisel paremal (sahk pealtvaates). Regioonid on tasapinnalised objektid, mida saab käsu REGION käivitamise järel luua kinnist kontuuri moodustavatest joontest, mis tuleb valikuhulgana välja valida. Nendeks joonteks võivad olla: polüjooned, sirgjooned, ringjooned, ringjoone ja ellipsi kaared ning splainid. Kui valitud objektid ei asu ühel tasapinnal, jääb regioon moodustamata, vastasel
annaabi.ee 
