Päikesesüsteem Päike · Päike tekitab Maal magnettorme, ilmastikumuutusi ,virmalisi, biosfääri muutusi ja raadiohäireid. · Mass on 2 x1030 kg , raadius 7 x 108 m, heledus 4 x 1026 W · Temperatuur pinnal 5800 0 K ning tuumas 15600000 0 K. · Päike peaks meid rõõmustama soojuse ja valgusega veel umbes 5-6 miljardit aastat. Merkuur · Päikesele lähim planeet. · Keskmine kaugus päikesest on 5,8 x 1010 m. Tiirlemisperiood 88 ööpäeva ja pöörlemisperiood 176 ööpäeva. · Raadius on 2,420 x 106 m, mass on 3,3 x 1023 kg, tihedus 5,44 g/cm3, temperatuur on vahemikus -173 0C + 4300C - ni . ·Atmosfäär Merkuuril praktiliselt puudub ja sellepärast ongi nii suured temperatuuri kõikumised. Veenus · Veenuse kaugus Päikesest on 1,08 x 1011 m , raadius on 6,07 x 106m , mass on 4,9 x 1024 kg, tihedus on 4,95 g/cm3. · Tiirlemisperiood 225 ja pöörlemisperiood 117 ööpäeva. · Tihe atmosfää...
Variant 22 a 1,2 m b/a 1,1 - b 1,32 m p 95 kN/m2 h 0,025 m E 210 GPa 0,3 - läbipaine plaadi läbipaine plaadi Kinnitusviis keskel [m] keskel [mm] Vabalt toetatud 0,0031818898 3,18 servadega Jäigalt kinnitatud 0,0009905883 0,99 servadega Kahel vastasserval vabalt ka kahel jäigalt 0,0016569841 1,66 toetatud Kahel naaberservalt toetatud ja kahel jäigalt 0,0016569841...
Variant 22 a 1,2 m b/a 1,1 - b 1,32 m p 95 kN/m2 h 25 mm E 210 GPa 0,3 - 1) läbipaine läbipaine Mx keskel Mx serva My serva plaadi My keskel Kinnitusviis plaadi (1), keskel (2), keskel (3), keskel (1), [Nm/m] keskel [m] [Nm/m] [Nm/m] [Nm/m] [mm] Vabalt toetatud 0,00318189 3,18 7578,72 6744,24 0 0 servadega Jäigalt kinnitatud 0,000990588 0,99 3611,52 3160,08 -7948,08 -7359,84 servadega Kahel vastasserval ...
Saatja IP, vastuvõtja IP, paketi suurus, kontroll summa 4. Link ( Lülikiht) 5. Physical ( Füüsiline) · Pakett kommunikatsioon- On informatsiooni lammutamine väiksemateks osadeks, et võrgust saatmine oleks efektiivsem ja töökindlam. Pakett kommunikatsioon võimaldab saatjal kontrollida kas vastuvõtja sai paketi kätte. Pakett kommunikatsiooni kasutatakse juhul kui tuleb tagad et admed kindlasti kohale jõuaks 2 · Voog kommunikatsioon - Informatsiooni saatmine ühe voona, saatja ei kontrolli kas vastuvõtja sai kõik andmed korralikult kätte. Saatja ei tunne huvi kas vastuvõtja sai kõik andmed kätte · Port- On tarkvaraline värava number mille kaudu käib sisenev ja väljuv liiklus rakendusprogrammide vahel 3 IP- Aadress
Kuu Admed Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem ehk siis 7,36 × 10 22 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s, teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Välisilme, pinnaehitus, atmosfäär Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikk...
kuju- ja asendihälbed, pinnakaredusnäitajad ja muud vajalikud andmed. Detaili joonis ei sisalda tehnoloogilisi juhiseid. Seetõttu ei kujutata tehnilistes nõuetes tehnoloogiliseks baasiks olevaid tsentriavasid. Kui tsentriava peab olema keermestatud, siis märgitakse ainult keerme mõõtmed. Kui kruvide, tihvtide ja muud kinnitusdetailide avad töödeldakse koostamisel, ei kujutata neid avasid detaili joonisel ja ei märgita tehnilistes nõuetes. Kõik vajalikud admed kantakse koostejoonisele. Iga detaili joonis tehakse standardformaadiga lehele ja varustatakse kirjanurgaga. Formaadil A4 paigutatakse kirjanurk piki joonise lühemat külge, teistel piki pikemat külge. Detaili kujutatakse joonisel nii, nagu ta kinnitatakse tööpinki. Pöördkehade detailide (võll, hammasratas, puks jne) telg paigutatakse rööbiti kirjanurgaga. a) Geomeetriliste tolerantside (kuju- ja asenditolerantsid) määramine (seletuskirjas)
2D-koodid 2D-koodid moodustavad täiesti iseseisva kooditüüpide rühma, jagunevad omakorda reakoodideks ning maatrikskoodideks. Vöötkood Reakoodid moodustuvad tavapärastest lineaarsetest vöötkoodidest, mis on tõstetud üksteise peale. Nende koodide lugemine toimubki rida-realt. Reakoodide infomahutavus on kuni 1850 märki. Levinumad reakoodid on PDF417, Codablock, Super Code. Maatrikskoodide puhul on admed kodeeritud elementidesse, mitte triipudesse. Tavapäraselt on nendeks elementideks erineva suurusega ruudud. Maatrikskoodide infomahutavus sõltub suuresti kasutatavast kooditüübist varieerudest 500st ligi 4000 märgini. Levinumad kooditüübid Data Matrix, MaxiCode, Aztec. Praktikas on 2D-koodid omandanud vähe populaarsust. Nende märkimisväärseks eeliseks lineaarsete koodide kõrval on suur infomahutavus, mida on võimalik esitada väikesel pinnal
(b)Saadetakse välja DataValid signaal. (c)Sisend/väljundseade saadab protsessorile vastu DataAccepted signaali ning kopeerib siinilt andmed. (d)DataValid ning DataAccepted signaal lähevad madalaks ning andmed kaovad siinilt. Sellist nähtust nimetatakse ka handshaking'uks. *Täieliku tagasisidega siin- (a)Andmed saavad edastamiseks valmis. (b)Saadetakse välja DataValid signaal. (c)Sisend/väljundseade saadab protsessorile vastu DataAccepeted signaali ning kopeerib siinilt admed. (d)DataValid signaal läheb madalaks. (e)DataAccepted signaal läheb madalaks johtuvalt DataValidi madalaks minekust. (Täieliku tagasisidega siin töötab kindla järjekorra alusel) *Grupi andmeedastus(Burst mode)- Antakse count e. tsüklite arv, mis tuleks läbi viia ning esimene aadress. Ülejäänud andmeid hakatakse võtma esimesele järgnevatelt aadressidelt. *Andmeedastus konveierina- uus mäluaadress pannakse aadressisiinile enne, kui eelmise andmed on kohal. 8. Registrid[2]
DataAccepted signaali ning kopeerib siinilt andmed. (d)DataValid ning DataAccepted signaal lähevad madalaks ning andmed kaovad siinilt. Sellist nähtust nimetatakse ka handshaking'uks. *Täieliku tagasisidega siin- (a)Andmed saavad edastamiseks valmis. (b)Saadetakse välja DataValid signaal. (c)Sisend/väljundseade saadab protsessorile vastu DataAccepeted signaali ning kopeerib siinilt admed. (d)DataValid signaal läheb madalaks. (e)DataAccepted signaal läheb madalaks johtuvalt DataValidi madalaks minekust. (Täieliku tagasisidega siin töötab kindla järjekorra alusel) *Grupi andmeedastus(Burst mode)- Antakse count e. tsüklite arv, mis tuleks läbi viia ning esimene aadress. Ülejäänud andmeid hakatakse võtma esimesele järgnevatelt aadressidelt.
Keerulisem töö nõuab õhjalikumaid jooniseid . Koostejoonis ja deatili tööjoonis Koostejoonis – kujutab kogu toodet või üksikut koostu kolmvaatena, annab ülevaate tootest või koostust . Koostejoonisele märgitakse toote gabariitmõõdud Detaili tööjoonis – kujutab üksikut detaili kolmvaatena Tööjoonisele kantakse kik selle detaili valmistamiseks vajalikud admed (mõõdud, mõõtude lubatud kõikumised, pinnasiledused ) Kaks lihtsat põhimõtet millele peab joonis vastama : Joonis peab olema nii lihtne kui võimalik ja nii üksikasjalik kui vajalik . Joonis peab määrama üheselt valmistava detaili või toote kõik üksikasjad (kuju, mõõtmed jne .) Joonis või eskiis koosneb järgmistest osadest : Detaili vaated Detaili lõiked (vastavalt vajadusele )
Kodutöö nr 3 1. Tolerantsijärgud Nimimõõde IT0 IT6 IT16 Ø 62mm 1,2 m 16 m 1600 m Sele 1. Tolerantsid Võrdlus: IT 0 ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 siirdeist H6 = +19 / 0 k6 = +21 / +2 Ava Dmax = 62.019 mm Dm...
Nüüd saate tabelis iskud igasuguseid struktuuri muutuseid teha: Andmete sisestamine Valige tabel isikud ning vajutage Insert: Nüüd võime sisestada andmeid. id väärtus jääb sisestamata, sest me oleme selleks määranud auto_increment ja seda sisestatakse automaatselt (1, 2, 3, 4, ...). Juhul, kui soovite lisada kaks kirjet korraga, siis selleks on mõeldud alumine vorm (ainuke märkus - ärge unustage Ignore checkbox'ist linnukest eemaldada). Kui admed on sisestatud - vajutage Go: INSERT INTO `isikud` (`id`, `nimi`, `telefon`) VALUES (NULL , 'Andres', '5341791'), (NULL , 'Reet', '5126781'); Andmete vaatamine Valige tabel isikud ning vajutage Browse: SELECT * FROM `isikud` LIMIT 0, 30; Näeme, et baasis on praegu 2 kirjet, mille id on 1 ja 2. Lisaks igal real on olemas 2 ikooni - muutmine ja kustutamine - nende abil saab infot manipuleerida. Andmete eksport Valige teaduskool admebaas: Vajutage Export:
annaabi.ee 
