pinna vastastikust toimet. On leitud mitmeid tähtsaid valke, mis on olulised stafülokokkidel biofilmi moodustamiseks. S. epidermidis'e kleepumist polüstüreenile vahendab peamine autolüsiin, AtlE. AtlE mutant ei suuda moodustada biofilme polüstüreenile, kuid saab seonduda klaaspindadele. See valk vahendab ka seondumist vitronektiinile, peremehe ekstratsellulaarse maatriksi komponendile. Bakteriraku pinnal on palju spetsiifilisi retseptoreid, adhesiine, mis soenduvad peremehe molekulidega. Paljud nendest kuuluvad MSCRAMMs (microbial surface components that recognize adhesive matrix molecules) valkude perekonda. Fibronektiiniga seonduvat adhesiini seostatakse kõige enam bakterite kinnitumisel pindadele. Fibronektiinile järgnevad fibrinogeen/fibriin, kollageen, laminiin ja vitronektiin. S. aureus'el on leitud kaks fibronektiini adhesiini FnBPA ja FnBPB. Bakterid moodustavad biofilme paranevates või põletikulistes haavades, kasutades
vaktsiine. Nende antigeenide lisamine vähendab vaktsiinide serovariantspetsiifilisust. Rahuldava immuunsuse annavad septitseemilise kolibakterioosi vastu ka nn. farmispetsiifilised bakteriinid. Neis on antigeeniks põhiliselt E.coli endotoksiin. 14)ETEC tüvede virulentsuse faktorid Olenevalt E.coli virulentsetest omadustest on patogeensed E.coli bakterid jaotatud rühmadesse: 1) enterotoksigeensed (ETEC) - E.coli tüved, mis omavad fimbriaalseid adhesiine F4 (K 88),F5 (K 99) jt. Nende koloniseerimisfaktorite esinemine on tavaliselt korrelatsioonis samaaegse enterotoksiinide sünteesimisega. Sellised tüved on põhiliselt neonataalperioodi koliinfektsioonide (kolibakterioos) tekitajateks ja nad on tuntud ka kui turistide diarröa põhjustajatena. Inimeste nakatumise põhjuseks on üldjuhul kiirtoitlustusettevõttetes tarbitavad nõrgalt termiliselt töödeldud loomsetest produktidest valmistatud toidud.
Põhiliselt esineb sekretsioonides (sülg, pisarad, bronhide limas), seedetraktis. Inimesel on kaks IgA alamklassi: (IgA1 ja IgA2). IgA võib esineda monomeeri ja dimeerina. Sekretoorset IgA-d on palju ternespiimas. Koos IgG-dega kaitsevad vastsündinut infektsioonide eest. Sekretoorne IgA kaitseb efektiivselt näiteks salmonella, lastehalvatuse, gripi ja retroviiruste eest. sIgA väldib bakterite adhesiooni epiteelirakkudele ja hoiab neid limas, blokeerib bakterite adhesiine ja viiruste retseptoreid. Antikehadel on 2 põhilist funktsiooni: 1) seondub võõrantigeeniga 2) vahendab efektor-funktsioone, et elimineerida või neutraliseerida antigeeni Neutraliseerimine antikeha seondumisel viiruste, bakterite ja toksiinide külge Fab osa kaudu takistatakse nende seondumist oma retseptoritega ja kahjustava toime avaldamist. (IgG, IgM, IgA) Opsoniseerimine ja selle kaudu fagotsütoosi võimendamine makrofaagide ja neutrofiilide poolt
maohappesuse korral on infektsioosne doos 108, langeb alahappesuse korral. Kõrge infektsioosne doos viitab vajadusele, et tekitaja toidus eelnevalt paljuneks. Levik on ülemaailmne, soolenakkust esineb rohkem soojadel kuudel. Eestis oli kampülobakter-enteriiti 2003. aastal 98 juhtu, 2004. 124. Esineb sagedamini imiku- ja väikelapseeas ning 20- 40-aastastel täiskasvanutel. Virulentsus. • Adhesiooni, motiilsust ja invasiooni määravad faktorid on täielikult selgitamata: on kirjeldatud adhesiine, tsütotoksilisi ensüüme, enterotoksiine, aga nende roll on hägune. • Haiguse tõenäosus sõltub sissesöödud doosist. • Endeemilistes piirkondades elavatel on veres spetsiifilised seerumi- ja sekretoorsed antikehad, haigus on vähem tõsine. • Hüpogammaglobulineemia korral on haiguse kulg raskem. • Endotoksiin. • Mikelsaare teooria: tsüto- ja enterotoksiinid. Tsütotoksiinid toimivad nagu EIEC, kuigi erineva lokalisatsiooniga. Haigused. • C. jejuni subsp
T.carateum - pintat Mehhikos, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Filipiinidel Borrelia Borrelia recurrentis põhjustab epideemilist taastuvat tüüfust B. hermsii, B. turicatae - endeemilist puukide vahendusel levivat tüüfust B. burgdorferi - puukborrelioosi e. Lyme tõbe Leptospira Leptospira interrogans põhjustab leptospiroosi Neisseeriad Gramnegatiivsed kohvioakujulised kokid, esinevad paaridena. Epiteeli pinnale kinnitumiseks omavad nad pilisid ja adhesiine ning on suhteliselt vastupidavad fagotsüütide toimele; rakuseina lüüsil vabaneb endotoksiin. Osa liikidest on tuntud normaalsete hingamisteede mikroobidena. Inimpatogeensed on: • Neisseria meningitidis (meningokokid) omab ka kihnu. Põhjustab kerge või subkliinilise pildiga ülemiste hingamisteede nakkust, meningiiti, septitseemiat • Neisseria gonorrhoeae (gonokokid). Levib inimeselt inimesele peamiselt otsesel
S. aureus'el on kõige olulisemaks hulgatunnetussüsteemiks Arg-süsteem, samas mõned tüved võivad kasutada AI- 2 süsteeme (LuxS), mida võidakse kasutada biofilmist eraldumiseks, milleks ekspresseeritakse peptiide. Siiski Arg-süsteem on peamine. 137 Patogeneesi alguses, kui baktereid on vähe, on enamik virulentsusgeenide ekspressioonist välja lülitatud. Ekspresseeritakse ainult pinna-adhesiine ning immunoglobuliini inhibiitormolekuli proteiin A-d. See on kontrollitud madala signaalmolekuli kontsentratsiooniga ning sarA reguloniga. Kui bakter ründab peremeesorganismi, siis hulgatunnetuse abil on eksotoksiini, proteaasi ja hemolüsiini ekspressioon kiiresti üles reguleeritud. Adhesiini ekspressioon on alla reguleeritud, millest tulenevalt koloniseeritakse uued piirkonnad peremehes. Hulgatunnetuse abil S. aureus'e biofilm lagundatakse, mis on iseloomulik G(+)
annaabi.ee 
