"Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu- ja looduselamuste kujutamises. Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Hackeriga ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last - Dagmar ja Hedda. 1906. aasta lõpul pöördusid Hackerid tagasid Tallinnasse koos oma kahe tütre Hedda ja Dagmariga. Nende abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka abiellus. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. Suri 25. Septembril 1980. aastal Stockholmis.
ANTS LAIKMAA ( kuni 1935 Laipman) 1866 1942. Sündis Läänemaal, Vigala vallas vallakirjutaja peres. Üldhariduse omandas mitmes koolis, Vigalas, Haapsalus, Pärnus Gümnaasiumis ja ühes erakoolis Tallinnas. Kunstiharidus: 1890-91 Peterburis, 1891-93 ja 1896-97 Düsseldorfi Kunstiakadeemia, mida ta ei lõpetanud, sest pettus vanamoodsas õppesüsteemis. Õpingute vaheajal kogus Hurdale rahvaluulet. 1897-1903 elas ja rändas mitmel pool ringi (Düsseldorf, Belgia, Holland, Pariis, München, Tallinn, Haapsalu). 1903 -1932 Tallinnas ateljeekool, esimene eestikeelne kunstiõppeasutus. Suletud 1907-1913 1905 Tartus toimunud nn aulakoosoleku saadik 1907 asutati Laikmaa eestvedamisel esimene eesti kunstiorganisatsioon - Eesti Kunstiselts 1907-09 saadeti maalt välja. Elas Soomes 1909-1913 reis Euroopasse (Pariis, Rooma, Capri, Tuneesia) 1929 -Tartu ülikooli audoktor Alates 1932 elas Taeblas, kus oli 1917 aastal alustanud maja ehitamist. Looming. Tehnika: p...
Moskvas sündis Underi 2 tütart. Under näitas oma esimesi emakeelseid värsse Laikmaale ning Laikmaa õhutusel need ka ilmusid. Esimeses trükis avaldatud luuletusi oli ,,Ema laul" Noor-Eesti 1.albumis (1905). Tallinna tuli pere päriseks 1906a. Underi kodust sai kunsti- ja kirjandusinimeste kooskäimiskoht, nn kirjanduslik salong ; samuti inspireerisid Underit maja ja aed ,,Sinist terrassi", ,,Sirelite aegu" jt. 1. MS ajal abielu purunes. Luuletaja alustas kooselu Artur Adamsoniga ning abiellus temaga 1924a. 1. MS eel ning ajal kirjutatud luuletused leidsid tutvusringis heakskiitu. Esimesed iseseisvad luuletuskogud ilmusid Siuru tegevusalal ning tõid poetessile üldise tuntuse rühmituse esilaulikuna. Seejärel tegi luuletaja aga järsu pöörde ekspressionistliku ajaluule poole ning tegutses Tarapita rühmituses. Under tõlkis ka saksa ekspressionistlikku luulet. Vaikiva oleku aja kirjanduses valitsenud positiivsusnõudega Under kaasa ei läinud. 1944 a
ülemääraline liige. Osalt tänu seotusele keiserliku perekonnaga oli Peterburis Köler tunnustatud portreemaalija. Kunstnik oli keskne tegelane ka nn Peterburi patriootide ringis, tema korter oli kogunemiskohaks Peterburis viibivatele eestlastele. Köler oli seotud peaaegu kõigi 19. sajandi teise poole olulisemate rahvusliku liikumise ettevõtmistega. Külastades aastail 1863-1864 kodumaad sõlmis kunstnik suhted ärksamate kaasmaalaste Friedrich Reinhold Kreutzwaldi, Jakob Hurda ja Jaan Adamsoniga, tutvus nii palvekirjade aktsiooni kui Eesti Aleksandrikooli asutamise ideega. Ta osales veel mitmetes rahvusliku liikumise üritustes: oli üks 1864. aastal alanud Viljandimaa talurahva palvekirjaliikumise algatajaid ja toetajaid; aitas hankida "Sakala" jt ajalehtede ilmumisluba; kavandas agraarreforme, arutles aadlivõimu ja Balti erikorra üle. Samal ajal kujunes Kölerist impeeriumi pealinnas tegutsenud Peterburi patriootide ringi
soovitas tal hakata kirjutama eesti keeles. Underi poolt Laikmaale usaldatud luuletused jõudsid autori teadmata toimetustesse ning 2. augustil avaldas "Postimees" tema armastusluuletuse "Kuidas juhtus", millest sai tema esimene trükis avaldatud luuletus. 1906. aasta viimasel veerandil pöördusid Hackerid tagasid Tallinnasse koos oma kahe tütre Hedda ja Dagmariga. Nende abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka abiellus. Underi esimese luulekogu "Sonetid" avaldas "Siuru" kirjastus aastal 1917. Hiljem tekkinud rühmitusest kerkis esile "Tarapita", mille liikmeteks said mitmed endised siurulased. Under hakkas luuletusi kirjutama kolmeteistkümne aastaselt saksa keeles. Kuueteist- ja seitsmeteistkümneselt kirjutatud luuletused olid eelkõige mõjutatud klassikalisest saksa kirjandusest. Eduard Vilde õhutusel kirjutas ta ka proosat. 20. ja 23
edasi luuletama ja ka proosat kirjutama, samuti andis ta talle nõu taotleda lähimat ja selgemat väljendust. Marie töökohtadel ja muul kõigel Eestis sai lõpp, kui 2. veebruaril 1902. aastal Marie abiellus raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Uueks elupaigaks sai Moskva, hiljem Kutišno. Kooselu neil ei sujunud kahjuks. Nende abielu purunes lõplikult Esimese maailmasõja ajal, kui Hackerid pöördusid tagasi Tallinnasse oma kahe lapsega. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka abiellus. Laikmaa soovitas Underil hakata kirjutama Eesti keelseid luuletusi, põhinedes Underi poolt kingitud luulel. Underi poolt Laikmaale usaldatud luuletused jõudsid autori teadmata toimetustesse ning 2. augustil avaldas “Postimees” tema armastusluuletuse “Kuidas juhtus”, millest sai tema esimene trükis avaldatud luuletus. Tema esimene avaldatud luuletus ilmus 1904. aastal varjunime Mutti all “Postimehes”. See väljendab Underi
Luuletuses väljendub autori igatsuse päikese järele, mis muudab looduse elavaks. Kuid seal väljendub Marie Underi õnne ootus ja puhkev tundeelu. AnnaAbi.com [Mi.S] 1 Marie Underi loomingu analüüs 2) 1917 - SONETID Hackerite abielu purunes lõplikult Esimese Maailmasõja ajal. Peale seda tutvus Under Arthur Adamsoniga, kellega ta ka hiljem abiellus. Underi esimese luulekogu "Sonetid" avaldas "Siuru" kirjastus aastal 1917. Tõeline tulek kirjandusse toimus rühmituse Siuru ajal, mil Under andis välja kolm esimest luulekogu. Underi loomingus paistab silma uudne ja isikupärane armastuslüürika. Marie Underi luuletuses ,,Lapsed" esimest osa iseloomustab elurõõm. Luuletaja väljendab kirjapandut kohati erootiliselt. Ta võrdleb pruune alasti lapsi pronksist nümfidega.
31. detsembril 1924. aastal kuulutati paljudes ajalehtedes välja ausamba kavandi võistluse. Kavandid pidid olema saadetud tähtajaga 1. aprill 1925. 7 inimest saatsid enda kavandid. Kavandeid kokku oli 15. Kõik need kavandid pandi vaatamiseks ja hindamiseks välja ka linnarahvale. Kahjuks ei olnud nende tööde seas sobivat kavandit ja 1925. aasta mais pöörduti tuntud kujurite poole palvega kavandada sammas tellimustööna. Leping samba tegemiseks sõlmiti 21. juulil 1925. aastal Amandus Adamsoniga. Hinnaks määrati 800 000 Eesti Vabariigi marka. Oleks isegi rohkem tahetud, kuid selts ei uskunud, et nad rohkem raha kokku koguvad. 15. aprillil 1926. aastal saatis A. Adamson samba pronksosad Itaaliast teele, Hamburgist saabusid need laevaga Tallinna ja sealt raudteed pidi Võrru. 10. juunil 1926 algasid võrulaste osalusel aluse valmistamise ja paigaldustööd. Nurgakivi pandi pidulikult 27. juunil 1926. Selle puhul olid kavas vaimulikud kõned, laulud, orkestripalad
annaabi.ee 
