Stabat Mater kõnelauljale 1998 Stabat Mater tsellole 1999 Stabat Mater soolohäälele 1999 "Feroce-veloce" klaverile 1999, versioon orelile 2000 Stabat Mater electronique 2000 "Ich hab' genug", aaria kontratenorile ja orelile 2000, versioon tenorile ja orelile 2001 Stabat Mater viola da gambale 2001 MELODIA viiulile 2001 DILEMMA, sümfoonia orkestrile 2002 ATEMLOS, multimeediakompositsioon 2005 Stabat Mater per flauto "Tunc videns Iudas" 2005-2007 MELODIA ACCOMPAGNATO kammeransamblile 2006 ANIMA MEA elektroonikale 2006 WELT GEBAUT IST kammeransamblile 2007
fiume, un monte, un lago, uno stato, una nazione, un golfo ecc. b) un mese, un giorno, un albero c) una persona, un soprannome, uno pseudonimo: A Delfo, città della Focide, sorgeva un tempio in onore di Apollo Il mese di febbario è il più corto dell'anno L'albero del pesco fiorisce nel mese di marzo L'isola di Guadalupa fu scoperta da c.c nel 1493 Tale complemento è introdotto dalla preposizione di, semplice o articolata.talvolta, pero`, può non essere accompagnato dalla preposizione: La famiglia Badalotti è partita per le vacanze. NB: Le fontane di Roma (compl di specificazione) Le fontane Roma (?) La città di Roma (compl di denominazione) La città roma Complemento di qualità: È una delle forme particolari del complemento di specificazione e indica le qualit´a fisiche o morali e le caratteristiche di una persona, di un animale o di una cosa: Paolo è un ragazzo di buon carattere. La fatina dai capelli turchini aiutò Pinocchio.
poolest. Pärast teist lõiku kordub esimene osa muutusteta ja seda ei kirjutata noodis välja. Selle asemel kasutatakse märkust ARIA DA CAPO (korrata aaria algusest), siit ka vormi nimetus. Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes varabaroki laulvast deklamatsioonist. Seal on teksti ülesehitus kooskõlas kõne loogikaga. Secco-retsitatiiv basso continuo harvade akordidega retsitatiivi saade. Saatega retsitatiiv (recitativo accompagnato) teose dramaatilistes kõrgpunktides lisatakse retsitatiivile kogu ansambel või orkester ning see ongi see. 7) Kantaat. Kirikukantaat lk. 94, 95 Kantaat kammermuusikazanr, mis oli barokiajastu vokaalmuusikas üksiku aaria kõrval tähtsaim. 17.saj algul oli itaalia kammerkantaat lihtsalt pikem ja arendatuma vormiga aaria või duett basso continuo saatel. 17.saj teisel poolel kujunes uus, mis
· Retsitatiiv Kõnelähedane laul, mis arenes välja varabaroki laulvast deklamatsioonist. Teksti ülesehitus on kooskõlas kõne loogikaga (loomulik kõne rütm ja meloodika). Enamasti saadetakse retsitatiivi vaid basso continuo harvade akordidega seda nim. secco-retsitatiiviks (kuivaks r.) Teose dramaatilisemates kõrgpunkdides saadeti ans. või orkestriga ja retsitatiiv muutub meloodilisemaks -> saatega retsitatiiv = recitativo accompagnato. · Aaria Iseseisev instrumentaalsaatega vokaalne soolo-osa ooperis, oratooriumis või kantaadis. Suuremas vokaalteoses väljendab aaria mingit kindlat tundeseisundit. Tegevus sel ajal seiskub (Da capo aarias). · Ariooso Lüürilis-meloodiline soololaul aaria ja puhta retsitatiivi vahel. Arioosol on aaria struktuur, kuid puudub deklameeriv iseloom. Kasutatakse varasemates, eriti Monteverdi ja Veneetsia ooperites. · Stseen 18. saj
Mantovas. Teosed: 10 madrigaliraamatut, ballette, vaimukikud ja ilmalikud vokaalteosed, aariad, iseseisvad orkestrivahemängud, instrumentatsioonid erinevatele tseenidele. Stiili üldine iseloomustus. Monteverdi iseloomustas kaht stiili: Prima Prattica-(vanem stiil muusikas, muusik pole sõna teener vaid isand)Seconda Prattica-(uuem stiil, poeesia on muusika isand) Aariad(duetid jne.)- seotud retsitatiividega. Seccoretsitatiiv (kuiv)- ainult klavessiini saatega voolav kõnelaul)Recitativo accompagnato- orkestri saatega rõhutatud väljendusega .Kolmeosaline (A B A) A osa tagasipöördumide enamasti improviseeritud kaunistusega. Avamänge (sinfonia) tempodes allegro , andante allegro- kasutatakse hiljem ka väljaspool teatrit ja ta saab eeskujuks klassikalise sonaadi ja sümfoonia tsüklile. Loobutakse koorist, prima donnad (kõrgtehniliste võimetega ), staarikultuse levik. Olulisemad autorid :Itaalias Cavalli (Markuse kiriku kapellmeister) loonud 50 ooperit,
kuni 19. sajandi keskpaigani. 19. sajandi esimese poole itaalia tõsist ooperit (umbes alates Rossinist, eriti aga itaalia romantiline ooper Bellini, Donizetti, varane Verdi) ei nimetata enam opera seria'ks, vaid melodramma serio'ks. Secco-retsitatiivi asemele tuleb järk-järgult orkestrisaatega retsitatiiv (ent secco jääb edasi opera buffasse), Bellinil ja Donizettil ongi tõsises ooperis retsitatiivid ainult orkestrisaatega (recitativo accompagnato). Sellega kaasnevad olulised muutused stseeni ülesehituses: enne Recitativo ed aria (retsitatiiv ja aaria), nüüd rohkem Scena ed aria (stseen ja aaria), kusjuures Scena on rohkem seotud aaria muusikalise materjaliga, rohkem on orkestri kommentaare. Aaria (või ka dueti) vormiks kujuneb 1) Cantabile-osa; siis vaheosa ehk Tempo di mezzo, kus toimub mingi pööre, sageli on repliike koorilt või teistelt
annaabi.ee 
