Arvutatud suuruste järgi joonestage ühes ja samas teljestikus graafikud N1= N1(I) ja =(I) (mõlemal juhul võtke x-teljeks voolutugevuse I telg ja kasutage kahte erineva mastaabiga y-telge) Siluge saadud graafikud. 10. Arvutage iga mõõtmistulemuse jaoks Ohmi seadusest vooluringi sisetakistus r ja välistakistus R ning nende suhe R/r. R R R 11. Joonestage graafikud N1 = f ja = f ühise -teljega (abstsissteljega) ja kahe r r r erineva y-teljega. Siluge saadud graafikud. 12. Leidke liitmääramatus U C ( N 1 ) = ( I U ) 2 + (U I ) 2 + 2 I U U I ja samal põhimõttel leitud valemi järgi määramatus U C () juhendaja poolt etteantud juhtudel (Nii nagu sisendsuuruste I ja U vahel valitseb ka sisendsuuruste U ja vahel funktsionaalne sõltuvus, mille korral korrelatsioonikoefitsient võrdub ühega. 13
Skeem Töö käik. 1. Küsige juhendajalt konkreetne tööülesanne. 2. Katseseadet kasutage lisajuhendis esitatud suuniste järgi. 3. Mõõtmistulemused printige kindlasti välja ja esitage juhendajale kontrollimiseks. 4. Töö tulemused salvestage tingimata ümber "Exceli" failina. Vastavate tegevuste kirjelduse leiate lisajuhendist. 5. Kasutades tabelarvutusprogrammi (nt. MS Excel) võimalusi, joonestage ühe ja sama abstsissteljega, milleks on Celsiuse temperatuuri telg, metalli ja pooljuhi takistuse temperatuurisõltuvust kajastavate funktsioonide Rm = f (t ) ja R p = f (t ) graafikud, kusjuures kasutage kahte erineva mastaabiga y-telge. Ühele y-teljele valige metallitakistuse kogumuutusele vastav mastaap ja teisele pooljuhi takistuse kogumuutusele vastav mastaap. (Konkreetsem tegevuse kirjeldus on lisajuhendi lõpuosas) 6. Järgnev andmetöötlus teostage programmi ,,Lineaarne regressioon" abil
Laine asend määratakse poollainepotentsiaali abil, mis iseloomustab elektroodi potentsiaali, mille juures voolutugevuse kasv on saavutanud poole difusiooni piirvoolu tugevusest. Määrates poollainepotentsiaali ja mõõtes polarograafilise laine kõrguse, viiakse läbi nii kvalitatiivne kui kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analüüs. Määratakse vase, tsingi ja kaadmiumi poollainepotentsiaalid. Selleks tõmmatakse normaalpolarogrammil polarograafilise laine keskelt joon risti abstsissteljega ning võrreldakse leitud potentsiaali väärtust tabeli andmetega, selgitades, kas uuritavas lahuses on vase, tsingi või kaadmiumi ioone. Kvantitatiivne analüüs. Polarograafiliste lainete kõrguste määramiseks mõõdetakse diferentsiaalkõveral piikide kõrgused ning koostatakse kaliibrimiskõver koordinaatides polarograafilise laine kõrgus cm-s ning analüüsitava iooni kontsentratsioon mg/ml-s. Graafikult leitakse uuritavas lahuses olevate metalliioonide. Kaliibrimiskõverad
Laine asend määratakse poollainepotentsiaali abil, mis iseloomustab elektroodi potentsiaali, mille juures voolutugevuse kasv on saavutanud poole difusiooni piirvoolu tugevusest. Määrates poollainepotentsiaali ja mõõtes polarograafilise laine kõrguse, viiakse läbi nii kvalitatiivne kui kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analüüs. Määratakse vase, tsingi ja kaadmiumi poollainepotentsiaalid. Selleks tõmmatakse normaalpolarogrammil polarograafilise laine keskelt joon risti abstsissteljega ning võrreldakse leitud potentsiaali väärtust tabeli andmetega, selgitades, kas uuritavas lahuses on vase, tsingi või kaadmiumi ioone. Teoreetilistes alustes Katseliselt saadud väärtused antud väärtused Ioon Poollainepotentsiaal, V Poollainepotentsiaal, V 0,04 0,300 0,380 Cu2+ 0,610 0,690 Cd2+ 1,160 1,250 2+ Zn
Laine asend määratakse poollainepotentsiaali abil, mis iseloomustab elektroodi potentsiaali, mille juures voolutugevuse kasv on saavutanud poole difusiooni piirvoolu tugevusest. Määrates poollainepotentsiaali ja mõõtes polarograafilise laine kõrguse, viiakse läbi nii kvalitatiivne kui kvantitatiivne analüüs. Kvalitatiivne analüüs: määratakse vase, tsingi ja kaadmiumi poollainepotentsiaalid. Selleks tõmmatakse normaalpolarogrammil polarograafilise laine keskelt joon risti abstsissteljega ja võrreldakse leitud potentsiaali väärtusi tabeli andmetega, selgitades, kas uuritavas lahuses on vase, tsingi või kaadmiumi ioone. Kvantitatiivne analüüs: polarograafilise lainete kõrguste määramiseks mõõdetakse diferentsiaalkõveral piikide kõrgused ja koostatakse kaliibrimisgraafik koordinaatides polarograafilise laine kõrgus cm-des ja analüüsitava iooni kontsentratsioon mg/ml-s. Graafikult leitakse uuritavas lahuses olevate metalliioonide kontsentratsioon.
neutraalses asendis. Reguleerimisprotsess on lõppenud, kui seadevedru pingus on vastavuses ainult vihtidele mõjuva tsentrifugaaljõuga, vedru 20 pingus on null ja juhtsiiber on neutraalses asendis (kanalid kõik suletud). Kui mingil põhjusel üks nendest tasakaalutingimustest pole täidetud toimub reguleerimisprotsess seni kuni need tingimused on täidetud, kuid iga järgnev reguleerimistsükkel on väiksemate hälvetega, st siirdeprotsess on sumbuv ja staatiline karakteristik on paralleelne abstsissteljega st. astaatiline. Regulaatorite seadistamine etteantud pöörlemissagedusele toimub seadistamissektori 1 abil, millega saab muuta seadevedru pingust. Servomootori aega seadistatakse drosselklapi 9 abil. 2. Regulaatori Woodward UG-8 seadmine vajalikule pöörlemissagedusele. Pöörlemissagedus, mida hoiab regulaator häälestatakse seadevedruga 25 .Vedru pinguse suurendamisel võrdlev element 21 liigub alla ja läbi ujuv hoova 31 nihutab siibri 39 allapoole.
11 nullkohtadeks. Programmi GeoGebra kasutajad peavad arvestama sellega, et kirjutades sisendreale korralduse Nullokohad[x2-1] saame algebravaatesse tulemuse A(1; 0) ja B(1; 0), st nullkohtade asemel saame lõikepunktid x-teljega. Joonis 16 Teema ,,Ruutfunktsioon y = ax2 + bx" puhul ilmneb graafikute joonestamisel, et üheks lõikepunktiks abstsissteljega on alati koordinaatide alguspunkti (0; 0). Tähelepanu tuleb juhtida sellele, et parabooli teljeks ei ole y-telg, vaid haripunkti läbiv verikaalne sirge. Ruutfunktsiooni y = ax2 + bx + c graafiku konstrueerimist võib alustada väärtuste tabeli koostamisega, kuid siin tekib üks küsimus missugused x väärtused on otstarbekas tabelisse võtta, et arvutustulemustest hiljem graafiku konstrueerimisel oleks kasu. Soovitan selle probleemi lahendamiseks järgmist võimalust:
tingimused: vahetuse efektiivsus (kõik tarbivad võrdselt efektiivselt); tootmise efektiivsus (kõik toodavad võrdselt efektiivselt); toodetekogumi efektiivsus (tootjad pakuvad ainult tarbija poolt nõutavaid hüviseid). ---------------------------------- 10.Kuidas kujuneb ja mida väljendab indiviidi eelarvepiirang? Eelarvejoon, -piirang, väljendab üldiselt seda, kuidas mingi piiratud eelarve raames saab hüviseid tarbida. Abstsissteljega lõikub joon punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X1, ordinaatteljega punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X2. Indiviidi eelarvepiirang väljendab aga indiviidi töötamisele kulutatud aja ning töötasu suhet. Punktis 0 indiviid ei tööta ega saa selle eest ka töötasu. Punktis A töötab ta aga x tundi ning saab selle eest y rahaühikut. Selle joone tõus väljendab tunnitasu. 11
Kriitiliste parameetrite väärtus oleneb gaasi iseloomust ja tema algolekust. Uurime, kuidas muutub gaasi massikulu olenevalt muutumisest (joonis 23 ). Tingimustel =1 ja =0 on valemi (117) põhjal massikulu null. Gaasi rõhu vähenedes gaasi kulu suureneb ja veidi üle 0,5 väärtuse =p2/p1 saavutab maksimumi ning seejärel jällegi väheneb nullini (punktiirjoon). Tegelikkuses väärtuse vähenemisel 0,5-st nullini jääb massikulu püsivaks ning graafiku joont tuleb tõmmata paralleelselt abstsissteljega (joon AB). Valemist (117) on näha, et kulu on maksimaalne, kui vahe 2/k (k+1)/k on maksimaalne. Tähistame selle avaldise y-ga ja leiame selle väärtuse, mille puhul y on maksimaalne. Selleks on vaja võtta tuletis järgi ja võrdsustada ta nulliga: (2/k) (2-k)/k [(k+1) / k] 1/k = 0 Jagades võrrandi kõik liikmed läbi [(k+1)k] (2-k)/k ga , saame 2/(k+1) = (k-1)/k , millest = [2/(k+1)]k/(k-1) see maksimaalne väärtus ongi kriitiline:
annaabi.ee 
