Tänu Ameerika Ühendriikide iseseisvumisele hakkasid absolutistliku monarhhia kõrval maailmas levima ka teised valitsemisvormid, näiteks vabariik. Just nimelt valitsemiskultuuri muutmiseks alustasidki prantsalastest lihtinimesed mässu kuningavõimu vastu, mis tõi kaasa Suure Prantsuse Revolutsiooni. Tänu sellele suurele mässule toimus hiljem pea kogu Euroopas valitsemiskultuuri muutus. Rahvas nägi, milline võim neil tegelikult võiks olla kui nad seda vaid tahaksid. Absolutistlikust monarhhiast vabariiklikule valitsemiskorrale oli uusaja vaitsemiskultuuris üks väga suur ja tähtis muutus, mis oli aluseks kindlasti tänapäevasele demokraatlikule valitsemiskultuurile. Kuna uusajal tekkis väga hea areng masinatööstuses, siis ei läinud maal enam nii palju tööjõudu vaja, vastupidiselt linnale, kus rajati hulgaliselt vabrikuid ja muid tööstuid. Selline teaduslik areng andis väga suure tõuke uusajal linnakultuuri tekkimiseks, ehk urbaniseerumiseks
Ta on öelnud: ,,Kui jumalat ei oleks, siis tuleks ta välja mõelda", mis tähendab, et ta uskus kõrgemasse võimu. Ta oli kindel, et ühiskond peab lähtuma loodusseadustest, õige ühiskonnakorra alusteks on vabadus ja omand. Tema poliitiline ideaal oli valgustatud ideoloogia (valitsejate liit filosoofidega). Charles Montesquieu (1689-1755) pühendus kirjanduslikule tegevusele, tema esimene raamat ,,Pärsia kirjad" ilmus 1721.aastal. See räägib prantsuse absolutistlikust korrast ja ühiskondlikust elust. Tema peateos ,,Seaduste vaim" ilmus 1748.aastal ja sellest ilmus kahe aasta jooksul koguni 22 trükki. See raamat etendas tähtsat rolli riigiteooria ja riigikorra kujunemises. Ta analüüsis kolme peamist valitsemisvormi: despootia (absolutistlik monarhia), monarhia ja vabariik, ideaalseks pidas aga konstitutsioonilist monarhiat. Despootiat nimetas koletuslikuks, vabariik sobivat aga ainult väikese territooriumi puhul.
Päikesekuningas Louis XIV Referaat 2010 Sissejuhatus Louis XIV on ilmselt tänapäeval üks tuntumaid monarhe. Ta lõi tugeva tsentraliseeritud riigi ning ta on üks paremaid näited valgustatud absolutistlikust monarhist. Päikesekuningas tegeles kõige riigis toimuvaga ja suutis oma hiilgeaegadel ka majanduslikest probleemidest vabaneda. Samuti soosis ta kunstide ja teadustega tegelemist. Tema valitsusajal muutus õukond selliseks, nagu me seda tänapäeval ette kujutame. Ometi ei suutnud temagi heaolu oma valitsuse lõpuni hoida. Valitsusaja hilisematel aastatel leidsid aset arvukad tülid ning Louis XIV valitsuskulud kasvasid liialt suureks. Laps-kuningas
revolutsioon veelgi süvenes, kuningas mõisteti surma 1793. a; · 1793. suvel kukutati zirondiinid võimult, tekib jakobiinide diktatuur; 1794. a kukutatakse jakobiinid võimult ning paigaldatakse 5- liikmeline valitsus; lihtrahvas hakkab igatsema kuningat ja aadlikke ning 1799. a tuleb Napoleon võimule; · kokkuvõte: Prantsusmaa tegi ajavahemikus 1789 (revolutsiooni puhkemine) kuni 1804 (Napoleoni kuulutamine keisriks) läbi kummalise arengu 15 aastaga oli absolutistlikust valitsemisest taas tagasi ainuvalitsemiseni jõutud! Võiks arvata, et Suur Prantsuse revolutsioon oli asjata, ent tegelikkuses mõjutasid revolutsiooniaastad (1789 1799) ning sellele järgnenud Napoleoni valitsemise aeg (1799 1815) Prantsuse ühiskonda kõikides eluvaldkondades.
Kuna kuningas oli vahepeal kõrvaldatud, põhjustas see suure antimonarhistlike väljaastumise. Kuningat asub kaitsma Lafayette, kes toob kuningakaitseks rahvuskaardi, tänu millele muutub ka tema rahva seas ebapopulaarseks. Ta asus kaitsma kuningat põhimõtte pärast mitte lasta rahvas omavalitseda. 1792. a üritas Lafayette põgeneda Ameerikasse, kuid Austria võttis kuninga kinni ja vahitas tema. 3. sept 1791 võetakse vastu konstitutsioon ehk Prm esimene põhiseadus. 2/4 absolutistlikust prm-st oli saanud konstitutsiooniline monarhia. Kolmas seisus oli võtnud keskse suuna kiriku ja vaimulikkonna vahel. Tõsised näljaprobleemid. 1792 a jaanuar- märts tõsised mässud prm-l. Üheks probleemiks, et prm-l on siiamaani kuningas. Saadeti laiali kuninga ihukaardivägi. Kuningas aladab end rahva ees, mis päästab ta elu u veel kuuks ajaks. 10 aug. 1792 Sankülotid (alamrahvas, nimetus tuleneb pikkadest pükstest, mida nad kandsid) kukutavad kuninga
Movement - "moodne liikumine"). Modernism ja postmodernism on tegelikult ka laiemad, erinevaid kultuuritüüpe tähistavad mõisted, need ei ole üksnes stiil ega meetod. Moodsa liikumise põhjusi, nagu Le Corbusier seda defineeris, oli soov aidata võõrandatud kaasaja inimesel saada tagasi tõelist ja tähendusrikast eksistentsi. Et seda saavutada, vajab inimene nii vabadust kui identiteeti: vabadus tähendas selles mõistes primaarset vabanemist barokiajastu ja sellele järgnevate ajastute absolutistlikust süsteemist - s.o uut õigust valida ja osaleda; identiteet Koostanud: 164 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a aga tähendas inimese tagasitoomist selle juurde, kust ta on pärit ja mida talle on vaja. Moodne liikumine kasutas hüüdlauset "Neue Sachlichkeit", mida peaks tõlkima "tagasi asjade juurde".
annaabi.ee 
