Tugevalt pahandatud oli ka katoliku kirik. Kuigi juba ta ema ajal oli ametlikuks asjaajamiskeelesk saksa keel, tõid Josephi reformid kaasa tugeva tsentraliseerituse ja saksapärastamise. Joseph deklareeris, et tahab Austriast teha täielikult saksa riigi, mille peale algasid mitmel pool vastuhakud. Mina arvan, et valgustatud valitsejaks oleks pidanud pidama Katariina II sellepärast, et tema reformid olid põhjalikud, kuigi ta oma ideid ei teostanud, aga need viisid valgustatud absolutismini. Ka Friedrich II oli valgustatud valitseja, kuid tema ei tegelenud riigi valitsemisega nii nagu Katariina II. Nimelt Katariina II tegi seda 12-14 tundi päevas. Valgustus on mõtteviis, millega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ja uue maailmakäsitluse tulekut.
Üldjoontes jaotub Shakespeare'i näitelooming kolme järku. Umbes 1590-1600 lõi ta peamiselt nn. kroonikanäidendeid ja elurõõmsaid komöödiaid. Ajalookroonikates käsitleb ta mineviku kaudu oma kaasajale iseloomulikke probleeme. Shakespeare'i kroonikad arenesid sündmuste lihtsast illustreerimisest ja C. Marlowe' jäljendamisest sügava ajaloo- ja inimesemõistmise poole: "Richard II", "Kuningas John", "Henry IV" ja "Henry V". Ta kujutas neis Inglismaa teed feodaaltülidest Tudorite absolutismini; ametliku ideoloogia varjus avaldub humanistlike ideid monarhi kohtuse kohta ja puhuti iroonilist skepsist. Komöödias, kus valitseb alati armuintriig, asendusid maneerlik vaimutsemine ja lihtsakoelised lavaefektid poeetilisema maailmapildi, nõtkema värsi ja ilmekamate tegelastega. Nii on maailmakuulsad Shakespeare'i komöödiad "Tõrksa taltsutus", "Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees".... Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama "Titus Andronicus" ja Itaalia olustikku
katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV. Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete paradiisidena
ESIMENE PERIOOD (1590 1600) optimistlik periood, siia kuuluvad ajalookroonikad, komöödiad ja mõned tragöödiad. Ajalookroonikais ("Kuningas Henry IV", "Kuningas Henry V", "Henry V" ja "Richard III") käsitleb ta minevikuaine najal kaasajale iseloomulikke probleeme võimuprobleeme. Shakespeare'i kroonikad arenesid sündmuste lihtsast illustreerimisest ja C. Marlowe' jäljendamisest sügava ajaloo- ja inimesemõistmise poole. Ta kujutas neis Inglismaa teed feodaaltülidest Tudorite absolutismini; probleeme, konflikti kuningavõimu ja feodaalide vahel, rahvusriigi sünnivalusid jms. Komöödiates, mis lähtusid sageli itaalia renessansi novellide süzeedest, kus valitseb alati armuintriig, asendusid maneerlik vaimutsemine ja lihtsakoelised lavaefektid poeetilisema maailmapildi, nõtkema värsi ja ilmekamate tegelastega. Nii on maailmakuulsad Shakespeare'i komöödiad "Tõrksa taltsutus"(temperamentne ja humoorikas Petruccio on otsustanud
Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618- 1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV. Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks
Üldjoontes jaotub Shakespeare'i näitelooming kolme järku. Umbes 1590-1600 lõi ta peamiselt nn. kroonikanäidendeid ja elurõõmsaid komöödiaid. Ajalookroonikates käsitleb ta mineviku kaudu oma kaasajale iseloomulikke probleeme. Shakespeare'i kroonikad arenesid sündmuste lihtsast illustreerimisest ja C. Marlowe' jäljendamisest sügava ajaloo- ja inimesemõistmise poole: "Richard II", "Kuningas John", "Henry IV" ja "Henry V". Ta kujutas neis Inglismaa teed feodaaltülidest Tudorite absolutismini; ametliku ideoloogia varjus avaldub humanistlike ideid monarhi kohtuse kohta ja puhuti iroonilist skepsist. Komöödias, kus valitseb alati armuintriig, asendusid maneerlik vaimutsemine ja lihtsakoelised lavaefektid poeetilisema maailmapildi, nõtkema värsi ja ilmekamate tegelastega. Nii on maailmakuulsad Shakespeare'i komöödiad "Tõrksa taltsutus", "Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees".... Sellesse järku kuuluvad ka verine kättemaksudraama "Titus Andronicus" ja
kontinendi jaotanud usulisel põhimõttel - katoliiklikuks ja protestantlikuks. Kumbki usuvool võitles teisega kõiki mõeldavaid vahendeid kasutades. Pealegi tekkis alatasa ka poliitilisi nägelusi. Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda (1618-1648), mis haaras pea terve Euroopa ja mille ajal eriti rängalt sai kannatada Saksamaa. Segaduste ja sõdade foonil tugevnes reas riikides keskvõim, eriti Prantsusmaal, jõudes välja kuninga absoluutse ainuvõimuni - absolutismini. "Riik - see olen mina", väitis Louis XIV. Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Osalt sündis sellist tüüpi kunst katoliku kiriku soosingul, sedalaadi tundeküllane kunst sobis hästi inimeste mõjutamiseks. Vastureformatsiooni relvadeks saidki maapealsete
Toatleti piinamise, erakorraliste kohtute ja komisjonide kaotamist. Riigipäeval see läbi ei läinud. 15 Puhkes võitlus aadli ja teiste seisuste vahel, nõuti aadlike ainuõiguse kaotamist kõrgematele ja eelisõiguse kaotamist madalamatele ametikohtadele. Gustav III ja valgustatud absolutism Oli saanud hariduse Prantsusmaal. Viis läbi 1772. aastal riigipöörde, kus arreteeriri Riiginõukogu liikmed ja Riigipäeva kardetavamad juhid. Täielikku tagasipöördumist kuninga absolutismini juurde ei toimunud, sõja kuulutamise ja maksude määramise õigus jäi Riigipäevale. Teostati mitmeid valgustusreforme ° Tegevusvabaduse andmine kapitalistlikele ettevõtjatele ° Täieliku usuvabaduse kehtestamine ° Samal ajal aga piirati trükivabadust ja varsti kaotati hoopis. ° Seisuslikku olukorda püüdis kindlustada. 1788. alustas sõda Venemaaga lootes tagasi võita kaotatud Soome alad ja vallutada Peterburi.
annaabi.ee 
