Ametnikkond Kuningavõimu tugevnemine kärpis suurfeodaalide võimu. Absolutismiajastu ametnikkond kujunes väikeaadlike ja linnakodanike hulgast. Selline ametnike valik võimaldas silmas pidada inimeste tegelikke võimeid. Sõjavägi Keskaja lõpul ja varauusaja algul oli Euroopas valdavaks palgasõjavägi, mis kutsuti kokku sõja korral. 17. sajandil loodi alalised sõjaväed, mis koosnesid esialgu palgasõduritest. Hiljem hakati üle minema sõjaväekohustusele. Seisused absolutismiajastul Seisuslik kord jäi püsima. Vaimulikud, kes moodustasid esimese seisuse, ning aadlikud, keda loeti teiseks seisuseks, olid ühiskonnas eelisseisundis. Kolmandasse seisusesse kuulusid talupojad ja linlased, kelle kanda oli kogu riigi maksukoorem. Majandus Valitsus püüdles selle poole, et riiki voolaks võimalikult palju kulda ja hõbedat. Selleks tuli aina rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta. Välismaa kaupade sissevedu pidid tõkestama kõrged kaitsetollid.
ja järjest kasvavale ametnikkonnale, et üleval pidada senisest märksa keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja vähendada sissevedu, et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja hõbedast. Selle saavutamiseks aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti siseturgu kaitsetollidega. Enamikes riikides jäid absolutismiajastul püsima seisuslikud esinduskogud (n parliament Inglismaal, cortes Hispaanias ja Portugalis, Riksdag Skandinaavia maades), kes andsid monarhile nõu või kellega valitseja kooskõlastas peamiselt maksuküsimusi. 3. Absolutism Prantsusmaal 17.-18.sajandil: Absolutismi kõrgajaks Prantsusmaal loetakse Bourbonide dünastia kuningate Louis XIII (1610-1643), Louis XIV (1643-1715) ja Louis XV (1715-1774)
linnakodanike hulgast , sest kuningavõim eelistas teenistusse võtta madalama päritoluga inimesi , kelle truuduses võis kindel olla . 17 . sajandil loodi alalised sõjaväed mis koosnesid esialgu palgasõduritest kuid hiljem hakati järk-järgult üle minema sõjaväekohustustele ning kehtestati kindel kord, mille alusel kohustati maksualust elanikkonda (eelkõige talupoegi) saatma sõjaväkke igal aastal kindel arv mehi. Absolutismiajastul oli kolm seisust : vaimulikud, aadlikud ja kolmas seisus ( sinna kuulusid talupojad ja linlased). Absolutismiajastul tegeleti merkantilismiga ehk valitsus püüdis selle poole , et riiki voolaks võimalikult palju kulda ja hõbedat ning selleks tuli aina rohkem kaupu välja vedada ja võimalikult vähe neid sisse osta . 2. Päikesekuningas Louis XIV Prantsusmaal Keskaja lõpul oli Prantsusmaal absoluutne monarhia ja kuningavõim, kus
kasvavale ametnikkonnale, et üleval pidada senisest märksa keerulisemat haldus- ja maksusüsteemi. Uusaegsete riikide majanduspoliitika põhines merkantilismil: riigi eesmärgiks oli soodustada kaupade väljavedu ja vähendada sissevedu, et riigikassa täituks sissevoolavast kullast ja hõbedast. Selle saavutamiseks aidati kaasa manufaktuuride loomisele ja kaitsti siseturgu kaitsetollidega. Enamikes riikides jäid absolutismiajastul püsima seisuslikud esinduskogud (n parliament Inglismaal, cortes Hispaanias ja Portugalis, Riksdag Skandinaavia maades), kes andsid monarhile nõu või kellega valitseja kooskõlastas peamiselt maksuküsimusi. 4.2. Absolutism Prantsusmaal: Absolutismi alguseks prantsusmaal loetakse Louis XIII valitsusaega (1610 – 1643). Kuna kuningas ise valitsemisasjadega tegeleda ei tahtnud, koondus reaalne võimutäius 1624
alamate üle. Mida ressursimahukamaks muutub valitsejale vägivald, seda laialdasemaks ja tugevamaks muutub sõna- ja kirjatähega valitsemine. Aegade alguses leidus vähe valitsejaid kes oskasid lugeda ja kirjutada. Umbes 15. sajadis muutub Lääne Euroopas tavaliseks see, et kogu valitsev eliit oskab lugeda. Umbes 16. 17. sajandis muutub üldiseks, see, et valitsev eliit oskab ka kirjutada. Tol ajal valitsejatele piisas absolutismiajastul, kui aadelkond, vaimulikud ja kaupmehed saavad loetust aru ja austavad seda. Murrang 19. sajandi jooksul, selle põhjuseks loetakse kiiret rahvastiku arvu kasvu. Ühe sajandi jooksul Euroopas rahvastik kasvas 2 korda. Seda peetakse laiamastaapse imerialismi põhjuseks. Põhjusena peetakse saavutusi meditsiini erialal (nakkushaiguse väiksem levimus, kaitsepookimised jne) ja transpordi areng (aurujõul
monarhia või vabariigid). Industriaalühiskonna valitsusvormiks oli kõige rohkem konstitutsiooniline monarhia . Absolutismiajal oli tegemist agraar ehk põllumajandusliku ühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud põllumajanduses ja see annab majanduses kõige olulisema osa. 19. sajandil oli siis tegemist industraalühiskonnaga enamik inimesi on hõivatud tööstuses ja see annab peamise sissetuleku majandusse. Valitsev vaimsus absolutismiajastul oli 17. sajandil barokk ja 18. sajandil valgustusaeg. Industriaalühiskonnas on oluline ühelt poolt töölisliikumise teke ja teiselt poolt rahvuslik liikumine, rahvusriikide teke. ABSOLUTISM Absolutismi hiilgeajaks oli 17. sajand ja 18. sajandi algus. See hakkas juba kujunema 15. sajandi lõpul. Absolutism on feodaalriigi valitsemiskord, kus monarhile kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. See sai tekkida siis, kui feodalism hakkas
staatusele (vt: linna õhk teeb vabaks). Absolutistliku monarhia kinnistumine ning pärisorjuse kaotamine viisid selleni, et ei olnud enam vajadust feodaalse, seisuslikult hierarhilise allumuse (alamluse) järele: elaniku vahetu alamlus oma domeeniisanda (vasalli või allvasalli) suhtes; domeenivasalli alamlus - senjööri suhtes; senjööri alamlus - monarhi suhtes. Järk-järgult asendus absolutismiajastul pärilik aadel (pärusaadel) nn teenistusaadliga. Kuna monarh=riik, siis loogiliselt jõuti arusaamani ka allumusest mitte oma vahetule aadlikust isandale, vaid otse üksnes konkreetse riigi monarhile (monarhi alamad). Selle käsitlusega seondub territoriaalse võimu doktriin. Järgnevalt paneb monarhi alamluse idee kõikuma territoriaalse ülimlikkuse doktriini levik. Ja lõpuks: taas dualistliku monarhia süsteemi kinnistumine ning juriidilised doktriinid riigi territooriumist kui
annaabi.ee 
