Vares kokkuvõtte küsimused ja vastused 1. Kus toimus selle loo tegevus? Selle loo tegevus toimus Abrukal. 2. Mis oli Mardu välimuses kummalist? Mardul oli üks silm pruuni värvi ja teine sinist värvi 3. Kuidas põhjendas Mardu oma kooli sõpradele sadamas käimist? Ja mis oli selle tegelik põhjus? Mardu põhjendas, et käib sadamas suuri laevu ja kraanasid vaatamas. Tegelik põhjus oli, et Mardu ei saanud päevagi ilma Abrukat nägemata olla. 4. Kuidas leidis Mardu varese? Varesepoeg rippus kadakaladvas. Mardu tuli koolist ja leidis lõhutud linnupesa koos 4
Vares oli tark ja sai jutust aru. Ta tahtis õlut juua nagu kõik külamehed. Kui Mardu Kaspari juurde jõudis oli vares juba õlut proovinud. Mardu kutsus Mihklit koju, kuid vares ainult naeris talle vastu. Vares lendas ära. Lennates jõudis vares ,,Konna" kõrtsi, kus mehed talle heameelega õlut valasid. Kõik olid sõbrad. Kui aga sulgemise aeg kätte jõudis, ei kutsunud teda keegi kaasa. Vares oli aga kodust kaugel-saaremaal-Kuressaares. Lõpuks võttis Mihkel suuna Abruka poole. Abrukal oli ta kodu ja on Mardu, väike poiss, kes on ta sõber. Poiss ärkas kella nelja paiku ja talle meenus, et on jaanipäev. Ta läks läks tuleplatsile ja nägi, et miski põleb. Keegi oli pikali ja ika moment oleks tuli võinud ta süüdata. See kes oli Leemet . Poiss tõmbas Leemeti tule juurest ära . Järgmisel hommikul nägi Mardu Mihklit kaevul nägu pesemas ja vett rüüpamas. Ta oli lõkke juurde magama jäänud ja keegi oli ta sealt põõsaalla tirinud. Sabasuled olid ta
Jaagu Pennu Viirese Aulis Kristumanni Paul (noor kalamees, alles suhteliselt algaja) Minavormis jutustus vanast koerast, kes räägib oma silme läbi oma peremehest, kes on kalamees ning kellele meeldib kõvasti alkoholi tarvitada. Kogu jutu läbivad tegelased ongi Nässu ja Vana (tema peremees). Vana Abikaasa on selline suhteliselt rahulik naine, teeb kõike ja jõuab kõike, aga kui vaja midagi öelda, siis ikka ütleb ka. Abrukal sõidavad Nässu ja Vana mootorrattaga ringi, kus siis külgkorvis istub tavaliselt Nässu. Kui mehed merel on, siis tavaliselt Nässu valvab kaldas Vana ratast. Vana isegi rääkis Abikaasale, et kui tema kunagi ära sureb, et siis pärandab mootorratta Nässule. Ühesõnaga Nässu on Vana truu ja kõike parem kaaslane, põhimõtteliselt nad teevad kõike koos, Nässu on praktiliselt alati temaga, ka siis kui Vana joomas käib, istub Nässu kuskil eemal ja valvab
Reedel 22.augustil sai kaasa haaratud mõned vahetusriided ja vajalikud tarbeesemed ning algaski sõit Saaremaa poole, kuid enne praamile minekut sai tehtud vahepeatus Vana-Vigalas, kust võtsin kaasa oma tüdruku, kes läks vanaemale appi ning ka tema vanaema. Sõit algas laupäeva varahommikul, et jõuda esimese praamipeale, tuli alustada sõitu juba kell 4:30. Jõudes Kuressaarde, käisime kiirelt poes, et jõuda Abruka saare praamile. Abrukal elas minu kihlatu vanaema vend onu Tõnu, kes meid oma taksoga juba sadamas ootas. Tema juurde jõudes, sõime hommikuks värskelt praetud lesta kala ning onu Tõnu tegi meile saare peal suure ekskursiooni. Kahjuks sadas vihma ja päris igale poole tänu sellele ei jõudnud, kuid saare tähtsamad objektid nägime ära ja saarel elavale jaanalinnule saime tere ka öelda. Abruka saar oli nii ilus oma looduse ja inimeste poolest, et jätsin
Reedel 22.augustil sai kaasa haaratud mõned vahetusriided ja vajalikud tarbeesemed ning algaski sõit Saaremaa poole, kuid enne praamile minekut sai tehtud vahepeatus Vana-Vigalas, kust võtsin kaasa oma tüdruku, kes läks vanaemale appi ning ka tema vanaema. Sõit algas laupäeva varahommikul, et jõuda esimese praamipeale, tuli alustada sõitu juba kell 4:30. Jõudes Kuressaarde, käisime kiirelt poes, et jõuda Abruka saare praamile. Abrukal elas minu kihlatu vanaema vend onu Tõnu, kes meid oma taksoga juba sadamas ootas. Tema juurde jõudes, sõime hommikuks värskelt praetud lesta kala ning onu Tõnu tegi meile saare peal suure ekskursiooni. Kahjuks sadas vihma ja päris igale poole tänu sellele ei jõudnud, kuid saare tähtsamad objektid nägime ära ja saarel elavale jaanalinnule saime tere ka öelda. Abruka saar oli nii ilus oma looduse ja inimeste poolest, et jätsin
Retsensioon Jüri Tuulik "Vares" 9.veebruaril käisin Kuressaare Linnateatris vaatamas Jüri Tuuliku poolt kirjutatud ning Raivo Trassi lavastatud etendust "Vares". Tükk esietendus 28.novembril Kuressaare Linnateatris. Osades Rauno Kaibiainen Mardu, Indrek Apinis - Vares Mihkel, Aime Käen Mummi, Aili Salong Luigi, Hannes Prikk Leemet, Mati Talvistu Kaalep, Piret Rauk - Liivi. Lugu räägib Abrukal elavast perest, mille noorim liige otsustab kodustada leitud varese. Lind toob aga probleemides olevale perele lisa muresid. Tüki jooksul hargnevad nii peresisesed suhted, kooruvad mineviku saladused ning muutub ka tiivulise käitumine. Lavastajatööga võis üldjoontes rahule jääda. Tegevus tõimus eri tasanditel ning lava oli täielikult kasutatud. Põnevad olid ka tegelaste käitumise nüansid: purjus Leemet kolistas
või pisikeses puumajas, pissil käisime metsa all ja õhtul istusime kõik koos kambaga lõkke ümber. Tagant järgi meenutades oli see mu elu üks mõnusamaid aegu. Eesti ei jõua saarte arvult kaugeltki Soome või Rootsi lähedale, kuid siiski on meil ka saari, mida ääristab meri, kus on võimalik leida rahu, istuda rannaliival ja maalida lõputult pilte merest ning päikseloojangutest. Sellised saared on näiteks Prangli ja Abruka. Nii Pranglil kui ka Abrukal olen käinud kunstilaagrites, need mälestused ja öised jalutuskäigud ei unune kunagi. Eesti asub Ida-Euroopa platvormil, mis ei ole eriti kõrgel merepinnast, seetõttu on meil palju rabasid ja soojärvekesi. Kaunites paikades on loodusenautlejate jaoks puhkealad ja matkarajad. Rabas on minu arvates kõige ilusam sügisel, kui loodus värvib kõik eri värvi, valmivad marjad ning uitavad ringi rabaloomad. Eestis voolab ka rohkelt jõgesid, mille kaldail
minna sassi usa osariigiga. Kohanimed võivd olla kujunenud läbi ajaloo ja asustuskultuuri. Mõningaid aspekte Eesti kohanimedest- murdeline kirjutusviis. Kohanimede aluskääne enamasti ainsuse omastav. Eesti keeles on 14 käänet, siis kohanimesid pole enamasti vaja kõigis kääntes käänata. Peamine on asjaolu, kas toponüümi kasutatakse sisekohakäänetes või väliskohakäänetes või mõlemas. Nt saare nimede puhul enamasti kasutatakse väliskohakäändeid: Aegnal, Abrukal vs Muhus, Kihnus. Eesti külanimedes kasutatakse enamasti sisekohakäändeid. Õigem on lähtuda kohapealsest tarvitusest. Vere lõpulised kohanimed on levinud Kesk-Eestis enamasti. La lõpulised saaremaal. Ste lõpulised kagueestis. Kohanimesid võib jagada mitmeti ning kohanimedes sisalduvad tihti viited ajaloo ning usu-ja haldusloo alalt. Nt isikuloolised kohanimed Viru-Jaagupi (usuga), Roosna Prangli(mõisaomanikega), Kalevi, Koidula (arvukad asunikutalud) Leningrad, Stalingrad
kahjustused. Praegu jälgitakse rangelt põtrade arvukust ja kütitakse ca 25 % asurkonnast, ehk peaaegu iga-aastane juurdekasvu osa. Põtru on meil ca 10500 isendit ja lähiaastate prognoos on, et metsakahjustuste vähendamiseks suurendatakse põtrade küttimislimiite ca 30 % - ni. Punahirve (Cervus elaphus) arvukus on meil ca 1300 isendit ja esinemine vabariigis väga ebaühtlane. Rohkem elab hirvi saartel, Hiiumaal, Lääne-Saaremaal ja Abrukal, samuti Lõuna-Eestis Valgamaal. Punahirve elupaikadeks on rikkaliku alustaimestikuga segametsad, suvel on toiduks peamiselt rohttaimed, talvel puude-põõsaste koor ja võrsed. Punahirve tekitatud kahjustused on sarnased põdrakahjustustega, kuid väikesearvulise sõralisena ei oma need metsanduses olulist tähtsust. Meie metsade graatsilisem sõraline, eelmistest pisemakasvulisem metskits e. kabris (Capreolus capreolus) on küll arvukas (ca 80000
annaabi.ee 
