Valmistame ise proovi. Selleks on vaja pisikest metallitükki, milleks oli Cu. Võtsime 6g dibensüülperoksiidi ja 3g tetrahüdrofurfurüül-2-metakrülaati ja segasime omavahel. Segu valasime silikonanumasse, kus oli ka meie Cu tükk, mis oli keskele asetatud. Seejärel lasime segul kõveneda. Kui proov valmis eemaldasime selle vormist ja hakkasime lihvima. Selleks kasutasime erinevaid lihvpabereid. (Lihvimispaberil olev number näitab abrasiivtera suurust). Lihvime märjalt, sest abrasiiviga kaetud kettaga lõikamisel tekib lõikekoha vahetuse läheduses soojaeraldus, mis võib materjali mikrostruktuuri oluliselt mõjutada. Esiteks P180 (75-78 µm on läbimõõt) Proovile jäävad suhteliselt tugevad kraapejäljed, mis torkavad kohe silma. Teiseks lihvime P400 (36 µm) tekkinud on uued kraapejäljed, mis on õrnemad kui eelmised. Kolmandaks P800 (22-25,8 µm) proovi pind on muutunud siledaks ning pisikesed kraapejäljed on nähtavad mikroskoobis.
prepareerimine, mis seisneb järgmistes tegevustes: 1) Kõigepealt tuleb eemaldada uurimiseks väljavalitud ala objektist. Näiteks terastoru lekkepõhjuste uurimiseks tuleks võtta vähemalt kolm erinevat proovi: · toru tükk lekkekohast, · toru tükk lekkekoha lähedalt, · terve toru tükk lekkekohast kaugel. 2) Seejärel tuleb proov ettevaatlikult välja lõigata, et mitte kahjustada uurimisalust piirkonda. Selleks kasutatakse enamasti abrasiiviga (näit. ränikarbiidiga) kaetud 1,5 mm paksuseid lõikekettaid. 3) Abrasiiviga kaetud kettaga lõikamisel tekib lõikekoha vahetus läheduses tunduv soojaeraldus, mis võib materjali mikrostruktuuri oluliselt mõjutada. Selle vältimiseks kasutatakse lõikamisel alati vedelikuga jahutamist. Tulemuseks on suhteliselt sile pind, mille rikutud kihi sügavus on umbes 1 mm. Rikutud kihi sügavusele mõjuvad nii lõikeketta tüüp, lõikamise kiirus kui ka proovi kõvadus
Värvid ja lakid, mille sideaineks ehk kilemoodustajaks on alküüdvaigud (sünteesi lähteaineteks on looduslikud õlid nagu linaseemne-, soja-, männiõli). Kruntvärv - mõeldud aluspinna pooride täitmiseks, et vähendada hilisemat värvikulu ning tagada parem nakkuvus värvitava pinna ja värvi vahel. Kulumiskindlus - laki- või värvi omadus toote kasutamise käigus mitte kuluda. Mõõdetakse spetsiaalse seadmega, kus pöörleval kettal olevat katsekeha hõõrutakse abrasiiviga (nt liivaga). Pöörete (tsüklite) arv, millele kile vastu on pidanud, iseloomustab värvi või laki kulumiskindlust. Lahjendamine - kasutatakse värvi või laki viskoossuse e konsistentsi alandamiseks, lisades juurde värvis kasutatud lahustit või ka spetsiaalset, antud värvile ettenähtud vedeldit. Mõnel juhul kasutatakse ka sideainet (nt õlivärvide puhul värnitsat). Lakk - segu, mis koosneb lahustist, sideainest e kilemoodustajast ja enamikul juhtudel ka lisaainetest
kujulisi detaile Toorikule antakse pöörlev liikumine ümber oma telje Tera liigub piki kahes suunas Raadiuse suunaline etteanne Teljesuunaline etteanne . Lihvimine Lihvimine on puidu töötlemine abrasiivmaterjalidega Abrasiiv osakeste teravad servad lõikavad puidu pinnalt laastu Mida väikesemad on abrasiiv osakesed seda õhemat laastu nad eemaldavad seega saadakse peenema abrasiiviga siledam pind . Spooni hööveldamine Hööveldamine on lõiketöötlemine, kus lõiketasapind ja töödeldud pind langevad kokku Hööveldamine toimub külglõikamisena – lõikekiiruse suund risti puidukiudude suunaga . Selline töötlemine toimub spooni hööveldamisel spoonipakust . Höövelspooni lõikamine Höövelnuga on kogu paku pikkuses
Enamkasutatavad terminid on: * tolmukuiv värvipind on nii kuiv, et tolmuosakesed sinna enam ei kleepu; * puutekuiv värvitud pinda võib juba käega puutuda; * kuiv ülevärvimiseks pind on piisavalt kuiv, et peale kanda teine kiht värvi; * lõplik kõvastumine värv talub talle ettenähtud koormust. Kulumiskindlus laki või värvi omadus toote kasutamise käigus mitte kuluda. Mõõdetakse spetsiaalse seadmega, kus pöörleval kettal olevat katsekeha hõõrutakse abrasiiviga (nt liivaga). Pöörete (tsüklite) arv, millele kile vastu on pidanud, iseloomustab värvi või laki kulumiskindlust. Laevärv kõige sobivamad on veega vedeldatavad e veepõhised lateksvärvid. Soovitatav on kasutada täismatte või matte värve. Kui aluspind on väga poorne ja väikese pinnatugevusega, tuleb kruntimiseks kasutada sobivat lahustipõhist värvi (nt alküüdvärvi). See imendub sügavamale pinda ning kindlustab tugevama nakke aluspinna ja lateksvärvi vahel.
9 Alusmaterjaliks võib olla: · Paber (harilik või veekindel) · Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega) · Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbrina · Sideaine seob abrasiivi osakesed alusmaterjali külge · Sideaine on looduslik või sünteetiline liim · Nõuded sideainele : 1. Piisavalt elastne 2. Termiliselt püsiv 3. Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga 16. Millisel kujul lihvmaterjale valmistatakse, millisel kujul neid turustatakse? · Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas · Eelis lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti · Tihedusi on kolm: tihe, hõre ja ekstrahõre. · Tihedat ladestust kasutatakse kõvade ja mitteummistuvate materjalide puhul,
9 Alusmaterjaliks võib olla: • Paber (harilik või veekindel) • Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega) • Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbrina • Sideaine – seob abrasiivi osakesed alusmaterjali külge • Sideaine on looduslik või sünteetiline liim • Nõuded sideainele : 1. Piisavalt elastne 2. Termiliselt püsiv 3. Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga 16. Millisel kujul lihvmaterjale valmistatakse, millisel kujul neid turustatakse? • Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas • Eelis – lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti • Tihedusi on kolm: tihe, hõre ja ekstrahõre. • Tihedat ladestust kasutatakse kõvade ja mitteummistuvate materjalide puhul,
hõõrdumisel tekkiva kuumuse tõttu. Abrasiivile märgitakse alati peale kus ja kuidas seda kasutada. Pulbriline abrasiiv on kasutusel suruõhu- ja veejoaga töötlemisel. Abrasiiviks on siis tihti kvartliiv ja kõvemate kivimite töötlemisel korund ja karborund. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade ja vahaga kasutatakse pindade lihvimisel. Pasta määritakse pinnale ja pinda hõõrutakse viltmaterjaliga või pehme riidega. Hõõrumiseks kasutatakse ka abrasiiviga vahapulkasid. Abrasiivliitmaterjalid on valmistatud abrasiivist ja alusmaterjalist silikaadist, plastist või metallist. Need tooted on enamasti ketta või luisu kujulised. Lõike- ja lihvkettaid kasutatakse materjalide masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel
kõvadust, et kahjustada materjali pinda. Enamlevinud on kvartsiosakesed, kuna liivatolmu leidub looduses kõikjal. Liivatolmus on osakeste suurus 1...30 µm, mis võib küllaltki kaua hõljuda õhus. Abrasiivkulumisel on põhimehhanismiks abrasioon, kuid selle võib lisanduda tribokeemiline reaktsioon või pindväsimusmehhanism (eriti kui kulutav abrasiivmass sisaldab erineva kõvadusega osakesi). Eristatakse kulumist kinnistatud abrasiiviga, kus abrasiivosakesed on kinnistatud (abrasiivkäiad, lõikekettad, viilid, lihvpaber või -riie jt) ja lahtise abrasiiviga, kus abrasiiviosakesed võivad vabalt libiseda või rulluda pindade vahel (joon.1.). Esimest kulumiskeemi nimetatakse ,,kahe keha" kulumiseks ja teist ,,kolme keha" kulumiseks. Tavaliselt on materjali kulumine ,, kolme keha" kulumise skeemi järgi üks või mitu suurusjärku väiksem kui samades tingimustes (surve, kiirus jt) " kahe keha kulumise skeemi järgi.
Sideaine Abrasiivmaterjal Alusmaterjalik võib olla Paber (harilik või veekindel) Kangas (erinevaks otstarbeks erineva jäikusega) Abrasiivmaterjal on lihvmaterjalis kindla teralisusega pulbirina Sideaine – seob abrasiivi osakesed alumaterjali külge Sideaine on looduslik või sünteetiline liim Nõuded sideainele : Piisavalt aleastne Termiliselt püsiv Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas Eelis – lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti Lihvmaterjale turustatakse järgmisel kujul : Rullina täislaiuses Rullina laius lõigatud Lõigatud lehtedena (käsitsi lihvimiseks) Koostatud lintidena (mõõdud vastavalt lihvpinkide mõõtudele) Lihvpatjadena Lehed ja kettad el. Käsiinstrumentidele Lihvimise tehnoloogia.
Abrasiivile märgitakse alati peale kus ja kuidas seda kasutada. Pulbriline abrasiiv on kasutusel suruõhu- ja veejoaga töötlemisel. Abrasiiviks on siis tihti kvartliiv ja kõvemate kivimite töötlemisel korund ja karborund. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade ja vahaga kasutatakse pindade lihvimisel. Pasta määritakse pinnale ja pinda hõõrutakse viltmaterjaliga või pehme riidega. Hõõrumiseks kasutatakse ka abrasiiviga vahapulkasid. Abrasiivliitmaterjale valmistatakse abrasiivist ja alusmaterjalist silikaadist, plastist või metallist. Need tooted on enamasti ketta või luisu kujulised. Lõike- ja lihvkettaid kasutatakse materjalide masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel
Abrasiivile märgitakse alati peale kus ja kuidas seda kasutada. Pulbriline abrasiiv on kasutusel suruõhu- ja veejoaga töötlemisel. Abrasiiviks on siis tihti kvartliiv ja kõvemate kivimite töötlemisel korund ja karborund. Abrasiivide segusid vee, õlide, rasvade ja vahaga kasutatakse pindade lihvimisel. Pasta määritakse pinnale ja pinda hõõrutakse viltmaterjaliga või pehme riidega. Hõõrumiseks kasutatakse ka abrasiiviga vahapulkasid. Abrasiivliitmaterjale valmistatakse abrasiivist ja alusmaterjalist silikaadist, plastist või metallist. Need tooted on enamasti ketta või luisu kujulised. Lõike- ja lihvkettaid kasutatakse materjalide masintöötlemisel, luiske aga põhiliselt käsitöötlusel. Loodusliku materjalina on kasutusel olnud Gotlandi liivakivi. Silikaatse materjali (klaas, savi) sisse abrasiiv viiakse sulas olekus või paagutamise teel
annaabi.ee 
