Austraalia aborigeenide muusikainstrumendid Marit Nõmmik KUKKB2 Austraalia aborigeenid Austraalia aborigeenid on Austraalia ja Tasmaania põlisasukad. 1861. aastal oli hinnanguliselt umbes 180 000 aborigeeni päritolu inimest. Tänapäeval peab umbes 2 % austraalia elanikkonnast ennast aborigeeniks. Usund ja kunst Aborigeenide mütoloogia hõlmab nii minevikku, olevikku kui ka tulevikku, peaaegu kõiki aspekte ja müütlisi olendeid. Teispooldusega kontakteerusid aborigeenid unenägude ja paljude rituaalide kaudu, meelemärkuseta olekus või muu teadvuse seisundites. Usurituaalid olid ka peamiseks kunstivormiks,
Austraalia Triinu Orgmets Üldandmed: • Pealinn: Canberra • Pindala: 7 613 000 km2 • Rahvaarv: 20 226 100 (2004) • Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² • Keeled: inglise, aborigeeni keeled • Usklikud: kristlased, muslimid • Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) • Kuninganna: Elisabeth II • Peaminister: John Howard • Hümn: Advance Australia Fair https:// www.youtube.com/watch?v=s8tswkr25A0 • Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Pühad: Uusaasta Austraalia päev ANZACi päev Kuninganna sünnipäev Teine jõulupüha Vana-aastaõhtu 1. Jaanuar 26. jaanuar 25. aprill 13. juuni 26. detsember 31. detsember Austraalia lipp ja vapp
kuid kõige hõredamini asustatud maa. Austraalia asub Austraalia mandril ja paljudel saartel. Riigi pindala on 7,7 milj. km2. Austraalia on ennekõike tuntud oma tapvate ämblike, madude ja haide poolest, kuid need ei takista inimesi sinna reisimast ega seal elamast. Austraaliat külastab aastas peaaegu 6 miljonit välisturisti. Austraalia pealinn on Canberra, kus elab umbes 422 500 inimest. Austraallaste keskmine eluiga on 81,63 aastat. Eurooplaste saabumise aegu elas siin umbes 1 miljon aborigeeni, kes moodustusid 300 klanni ning rääkisid 250 keelt ja 700 dialekti- see maa on väga erinevate rahvaste maa. 2016. aasta seisuga on praegu Austraalias üle 24 miljoni inimest, mis viib nad 52. kohale maailmas. Austraalia rahvastik koosneb 92% eurooplastest, 7% asiaatides, 1% aborigeenidest ja teistest. Austraalia koosneb kuuest osariigist ja kahest territooriumist*. Osariigi nimi Lühend Elanike arv Pealinn Osariigi nimi eesti
Austraalia Helen Siska Sisukord Üldandmed Lipp ja vapp Geograafiline asend Kliima Majandus Rahvastik Haridus Huvitavad faktid Pildid Üldanmed Pealinn: Canberra Riigikord: Rahvaste Ühendusse kuuluv Föderatiivne parlamentaarne monarhia Pindala: 7 613 000 km2 Rahvaarv: 20 226 100 (2004) Rahvastiku tihedus: 2,6 in/km² Keeled: inglise, aborigeeni keeled Naaberriigid: Indoneesia, Timor-Leste, Paapua Uus-Guinea, Uus-Meremaa, Saalomoni saared, Vanuatu Usklikud: kristlased, muslimid Rahaühik: Austraalia dollar (AUD) Kuninganna: Elisabeth II Peaminister: John Howard Hümn: Advance Australia Fair Iseseisvus: 1. jaanuar 1901 Lipp ja vapp Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Austraalia põliselanikest - aborigeenidest. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Enim räägitud keel on austraalias inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse aborigeeni keeli, hiina dialekte, itaalia keelt jt. Ajalugu Esimesed asukad aborigeeni, tulid Austraaliasse 40-50 000 aastat tagasi Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Sellest, et Austraalia on kaua olnud suhtelises isolatsioonis, annavad tunnistust väga omapärased kukkurimetajad, kes mujal maailmas on enamasti ammu välja surnud. Eluviisilt olid kõik Austraalia hõimud rändrahvad, neil polnud püsivaid elamuid.
Austraalia põliselanikest - aborigeenidest. Umbes 91% rahvastikust on Euroopa, 6% Aasia päritolu ning 2,2% on pärismaalased. 85% valgetest on Briti või iiri päritolu, palju sisserändajaid on ka endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000). Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest. Veel räägitakse aborigeeni keeli, hiina dialekte, itaalia keelt jt. 2. Ajalugu Esimesed asukad aborigeenid - tulid Austraaliasse 40-50 000 aastat tagasi Kagu-Aasiast, mida Austraaliast lahutab saarterohke väin. Sellest, et Austraalia on kaua olnud suhtelises isolatsioonis, annavad tunnistust väga omapärased kukkurimetajad, kes mujal maailmas on enamasti ammu välja surnud. Eluviisilt olid kõik Austraalia hõimud rändrahvad, neil polnud püsivaid elamuid. Kasutusel
Selline vabaduse mõistmine oli üldlevinud antiigis ning selle teoreetiline käsitlus ulatub tagasi vähemalt Platonini, uusaegsete propageerijate hulka kuuluvad Immanuel Kant, Jean-Jacques Rousseau, Baruch Spinoza ja Georg Wilhelm Friedrich Hegel. 2. Vabaduse aspektid Mina näen vabadusel mitut erinevat aspekti. Usu-, tahte-, teo- ning valikuvabadus. Kui võtta näiteks euroopa nooruk, muslemi noor teismeline ja austraalia aborigeeni teismeline ja siis neid omavahel võrrelda, siis nad endi arust on ju kõik vabad. Aga kas ikka on ja mil määral nad on? On selge, et noor muslimi neiut ei saa tema usu tõttu pidada nii vabaks kui euroopa neiut ja kas aborigeen üldse teab, mis on vabadus tema primitiivse eluviisi juures. Ent ometi kui neilt kõigilt kolmelt küsida, vastaksid nad kõik, et on vabad. Ühiskonna alalhoiu nimel on vältimatu ühiskonnaliikmete vabaduse piiramine. Indiviidi
küttimise ja korilusega. Üks perekond läks elama valitsuse poolt rajatud külasse, kus jagati toiduabi. Ajalooline rekonstruktsioon, aga see on minimaalne, inimestel paluti teha midagi, mida nad tavaolukorras poleks teinud. Klassikaline antropoloogiline film. Osad filmid selles seerias on sellised, mida ei tohiks näha teatud ühiskonnagrupid. Rekonstruktsiooni osa oli marginaalne. Film, mis räägib aborigeeni perekonna ühest päevast. Film on üles võetud helita. Huvitav see, et filmil polnud taustaks muusikat, mis oli tollal sageli kombeks, Dunlop arvas, et muusika oleks pilti moonutanud. Film on must-valge, kuna see talus paremini kuuma ja oli valgustundlikum, tegemist ka igapäevase eluga, seega pole värvid nii olulised kui nt tseremoonia puhul. Tol ajal oli mustvalge film ka stiili mõttes parem, esteetilises mõttes kindla peale minek. Kõrberahva filmi võttis materjali 8filmist
filme, saateid näidata nii, et see ei läheks nende kultuuriga vastuollu – selleks loodi Warlpiri Media Association. Micheals selgitas selle projekti käigus välja, et (väidab) kultuuri tuleb vaadelda kui suhtlemist ja kommunikatsiooni ning kultuurisiseseid käitumisreegleid tuleb vaadelda info kasutamise reguleerijatena. Aborigeenide puhul ei toimi läänelik mudel, et info on vaba. Seda tuleb arvestada televisiooni loomisel, et see ei ohustaks inimeste kultuurispetsiifilist mõtlemist. Aborigeeni ühsik on infot antud edasi suuliselt, näost näkku, neil on väga keeruline süsteem, kuidas infot jagada, kasutada. Väga selgelt on määratletud, kes mida võib teatud informatsiooniga teha. See arusaam, et info peaks vabalt liikuma, Michalsi arvates, Austraalia aborigeenide ühiskonnas ei töötaks. Toob välja mitu möödapanekut, mis võivad visuaalse meedia kasutamisel tekkida, just erinevatest arusaamadest (lääne ja aborigeenide omad). Ühelt poolt ei
(Parish 2005:24) 1.2.3. Sugukond: Koaalalased Koaala näeb välja nagu armas karuke, kuid tegelikult on ta kukruline, kelle jäsemed on kohastunud puude otsas ronimiseks. Maapinnal liigub ta oma lühikstel kõveratel jalgadel küllaltki kohmakalt. Koaala elab peaaegu eranditult eukalüptipuude kõrgetes latvades. Täiskasvanud koaala sööb päevas vähemalt 500 g eukalüpri lehti. Koaala ei joo, eluks vajaliku niiskuse kogub ta eukalüpti lehtedest. ,,Koaala" tähendab aborigeeni keeles ,,ei joo". Koaalapoeg veedab esimesed 6 elukuud ema kukrus. Järgneva kahe- kolme kuu jooksul ronib ta päeval ema turjale, ööd aga veedab kukrus. Koaalad on kaitse all, kuid neile on ohtlikud lõõmavad tulekahjud, mis hävitavad neile sobilikke eukalüpti metsi. Koaala kaalub 8-11 kg ja ta pikkuseks on 60-80 cm. (Parish 2005:23) 1.2.4. Sugukond: Kuskuslased Austraalia metsades elutseb puude otsas hulgaliselt väikseid ööloomi. Kuskuslaste
maal. Rahvaarv Austraalias on 21,262,641 ja keskmine rahvastiku tihedus on 2,6 in/km². Enamik austraallasi elab rannikul. Kõikide osariikide pealinnad peale Canberra asuvad rannikul. Idaosa rannikuriba on riigi rikkaim ja rahvarohkeim piirkond. Vähem inimesi elab Austraalia riigi keskosas, sest seal asuvad kõrbed ja põllumajanduseks ning tööstuseks ebasobivad piirkonnad. Peamiselt räägitakse seal inglise, kreeka, itaalia ja vietnami ning aborigeeni keeli. Sünnid: 12,55 sündi/ 1000 inimese kohta Surmad: 6,68 surma/1000 inimese kohta Keskmine eluiga: · mehed- 79,25 aastat · naised- 84,14 aastat HIV/AIDS: 0,2% HIV/AIDS nakatunud: ~18,000 HIV/AIDS surme- vähem kui 100 200 Etnilised grupid: · europiidid: 92% · asiaadid: 7% ·a borigeenid ja muud: 1% Keeled: ·inglise keel 79,1% ·hiina keel 2,1% ·itaalia keel 1,9% ·muu 1,1% Rahvastiku arv linnades
“ettekirjutuste väljaandmine” – päeva, millel mingi ringkonna registraator saab kirja või telegrammina teate sellest, et ettekirjutusi väljaandev klerk või isik, kes tegutseb tema asemel, kirjutas alla antud ringkonnas valimiste läbiviimise ettekirjutusele; “esialgne nimekiri” – valijate üldist või lisanimekirja, mis on koostatud valijate ametliku üldise või lisanimekirja ettevalmistamise käigus; “maoori” – Uus-Meremaa aborigeeni ja haarab sega rassist isikuid ning nende järeltulijaid ning nende järeltulijaid abielust põliselanikega; “kapten” – igasugust isikut (erandiks loots), kes teostab mingi merelaeva juhtimist; “minister” – Krooni vastutavat ministrit, kes antud hetkel juhib valimiste läbiviimise ametkonda; “postkontori ülem” – iga isikut, kes juhib postkontorit, ja selleks võib olla ka nais postkontori ülem või isik, kes antud ajal postkontori ülema kohuseid täidab;
annaabi.ee 
