Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"abitumaks" - 7 õppematerjali

Inimese sõltuvus tehnoloogiast
2
docx

Inimese sõltuvus tehnoloogiast

Ma arvan, et see on kõigest üks näide suuremast probleemist. Omades suurepäraseid abivahendeid loobume me liiga kergesti kasutamast oma enda mõistust lahendamaks lihtsaid ja ka täiesti jõukohaseid ülesandeid. On ju ka Karl Marx öelnud: Liiga paljude kasulike asjade tootmine põhjustab liiga palju kasutuid inimesi Tehnoloogia arengu mõned negatiivsed küljed said nüüd eelpool kajastatud, ning usun, et see on kaasa toonud inimeste nii füüsilise kui ka vaimse abitumaks ja nõrgemaks muutumise ning ka totaalse sõltumise tehnoloogiast. Õnneks aga on positiivseid külgi rohkem. Peaksime säilitama tiitlit, et inimene on looduse kroon. Ma ei taha öelda, et me peaksime loobuma tehnoloogiast või selle arendamisest, kindlasti kohe mitte, vaid me peaksime olema valmis selleks, et tehnoloogia võib meid alt vedada ning siis me peaksime suutma omal jõul toime tulla. Anette Nahapetjan

Kirjandus → Kirjandus
49 allalaadimist
Arenguabi vajalikkusest Euroopa Liidule
4
docx

Arenguabi vajalikkusest Euroopa Liidule

Kultuuriline erinevus on väga suur ning sotsiaalne koormus nende ühiskonnale on üle mõistuse suur. Multikultuursus on eurooplaste identiteedi alus, kuid igal asjal on piirid. Sisseränne peab tahes-tahtmata toimuma, kuna Euroopa rahvastik vananeb. Ainult suure immigratsiooni tõttu on raske võõrtöölistele rakendust leida ja neid aidata, nagu sooviksime. Ei usu, et ka sisserändajatele väga meeldiks, kui unistuste maa, kuhu nad saabusid, muutub ajapikku üha abitumaks, vaeveldes suutmatuses nendega midagi peale hakata. Ma mäletan, kuidas ülikooli politoloogiakursusel oli üks käsitletavatest teemadest sallivus. Seal öeldi selgelt, et absoluutne sallivus pole võimalik, sallivus on hea vaid mõõdukas koguses ja õiges kohas. Seega lähtugem reaalsusest, kui paljude inimeste elu suudame paremaks teha, et nende elukvaliteet ei erineks meie omast. Samas tahame ka praegust Euroopat, kus erinevad rahvused ei satuks riigisiseselt omavahel konflikti, säilitada

Ühiskond → Ühiskond
1 allalaadimist
Armukadedad lapsed
11
doc

Armukadedad lapsed

Õdede-vendade vaheline rivaalitsemine tuleb tegelikult terve mõistuse loogikast. Lapsed kasutavad erinevaid strateegiaid, et vanemate tähelepanu võita. Nii tugevdab laps ka oma iseloomu ning teeb seda teadlikult kui ka alateadlikult. Üheks näiteks võiks olla see, et vanem õde võib aru saada, et tema saab ainult siis armastust vanematelt, kui ta on tubli ja vastutustundlik. Väike õde võib saada aga sellega tähelepanu, kui ta teeb ennast nooremaks ja abitumaks, kui ta tegelikult on. Selleks, et vanem laps ei oleks noorema vastu armukade, oleks oluline last kiita ja julgustada ning lapsi ei tohiks kunagi võrrelda, sest see võib viia kadeduseni. Lastel ei või tekkida tunnet, et vad võistlevad üksteisega. Üles tuleks leida lapse parimad omadused ja tõsta neid esile nende omaduste võrra, samas rõhutades, et keegi pole halvem ega parem. Et laste vahel ühtekuuluvust ja empaatiat luua, saab aidata neil üksteise tundeid mõista

Psühholoogia → Psüholoogia
20 allalaadimist
Andrus Kivirähk-Mees kes teadis ussisõnu
15
docx

Andrus Kivirähk „Mees kes teadis ussisõnu“

käitumise üle uhke kui ka mõistab ennast jälle hukka. Ta näeb, kuidas seni metsas elanud inimesed kolivad ära külla, lageda taeva alla elama. Kuidas rahvas ahnelt neelab uusi kombeid ja uskumusi. Leemet on pettunud inimestes, kes unustavad kõik vana ja omase: seni elu aluseks olnud ussisõnad kaovad, lihatoit vahetub palehigis teenitava kahtlase puukooremaitselise leiva vastu. Külarahvas muutub üha abitumaks ja metsakartlikumaks ja ei saa küttimisegagi hakkama. Uus mood on ülistada raudmehi ja munkasid, suur soov olla üks neist või neid vähemasti ükskõik millisel moel teenida. Teose ideeks oli, et vanadel eestlastel oli oma salarelv ­ Põhja Konn, kes magas oma ürgkoopas, kuid ärkas ja tuli oma rahvale appi, kui kümme tuhat meest teda üheskoos ussisõnadega kutsusid. Siin on ilusasti esile toodud kollektiivse elujõu kaks vältimatut

Kirjandus → Kirjandus
30 allalaadimist
Eksamiküsimused inimeseõpetuses
14
odt

Eksamiküsimused inimeseõpetuses

Siis saabub reaalsus, tuntakse et lepingut on rikutud, illusioonid purunevad. SELLEST HETKEST VÕIB AHAKATA ARENEMA TÕELINE SUHE. Oleneb partneri soovist üksteist tunda õppida. (pakkuda turvatunnet, võrdsus, pole hirmu hülgamise ees) MUDEL1: Otitaksepartnerit, kes on ühiskonnas kõrgemal positsioonil ja mina saan seeläbi kõrgemale MUDEL2: vanema venna-õe sündroom. Kompenseeritakse oma alaväärsust teise eest hoolitsemisega . Üks jääb abitumaks, teine peab rohkem pingutama. MUDEL3: naise, kellel on pahelised partnerid ja kes mõtlevad, et oma armastusega ma ravin nad terveks. Ingel võib nautida oma märtrirolli. Sõbrad tulevad ja lohutavad MUDEL4: põlgus kas ühe soo või ühiskonna vastu. Ühel on tunne, et on alaväärne. Otsib kaaslast, keda võitaa kellega tülitseda, kellest üle olla. Mõlemad võivad tahta võidelda ja võita MUDEL5: paar, kes vajab midagi. On nagu üksikul saarel ja muudab nad ühiskonna suhtes kõrgemaks

Psühholoogia → Psühholoogia
55 allalaadimist
Kirjanduse eksam 10-klass
16
doc

Kirjanduse eksam 10. klass

ussisõnu, viimane, kes nägi Põhja Konna... Leemet on mees, kes muutuvas ajas suudab jääda kuni lõpuni iseendaks. Ta näeb, kuidas seni metsas elanud inimesed kolivad ära külla, lageda taeva alla elama. Kuidas rahvas ahnelt neelab uusi kombeid ja uskumusi. Leemet on pettunud inimestes, kes unustavad kõik vana ja omase: seni elu aluseks olnud ussisõnad kaovad, lihatoit vahetub palehigis teenitava kahtlase puukooremaitselise leiva vastu... Külarahvas muutub üha abitumaks ja metsakartlikumaks ja ei saa küttimisegagi hakkama. Uus mood on ülistada raudmehi ja munkasid, suur soov olla üks neist või neid vähemasti ükskõik millisel moel teenida. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud

Kirjandus → Kirjandus
69 allalaadimist
Nimetu
31
doc

Nimetu

Ta näeb, kuidas seni metsas elanud inimesed kolivad ära külla, lageda taeva alla elama. Kuidas rahvas ahnelt neelab uusi kombeid ja uskumusi. Leemet on pettunud inimestes, kes unustavad kõik vana ja omase: seni elu aluseks olnud ussisõnad kaovad, lihatoit vahetub palehigis teenitava kahtlase puukooremaitselise leiva vastu... Külarahvas muutub üha abitumaks ja metsakartlikumaks ja ei saa küttimisegagi hakkama. Uus mood on ülistada raudmehi ja munkasid, suur soov olla üks neist või neid vähemasti ükskõik millisel moel teenida. 1. Leemet oskas ussisõnu. Ta oli üks viimastest meestest nende soos. Leemet elas metsas. Tal oli viis aastat vanem õde Salme. Kuueaastaselt oli Leemet olnud Manivaldi matustel. Manivald oli olnud niivõrd vana ja tark, et ta oli isegi Põhja Konna näinud

Kirjandus → Kirjandus
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun