samal sidejoonel ning kummagi sirge mõlemad vaated pole risti x-teljega. 27. tasandi määravad: kolm punkti, mis ei asetse samal sirgel; punkt ja sirge, mis ei läbi seda punkti; kaks lõikuvat sirget; kaks paralleelset sirget. 28. üldasendiline tasapind - tasand pole ühegi ekraaniga risti. eriasendiline - tasand on 1 või 2 ekraaniga risti 29. tasandi jälgjoon - tasandi ja ekraani lõikesirge 30. sirge ja tasandi lõikepunkti leidmiseks: panna läbi sirge abitasand, mis risti ühe või teise ekraaniga, leida antud tasandi ja abitasandi lõikesirge, märkida antud sirge ja lõikesirge lõikepunkt, mis ongi sirge ja tasandi lõikepunkt
määratakse? Nurk tasandi ja põhiekraani vahel, horisontaalilt tõmmakse põhilangusjoon l mis on l' X h' ; l' X p ja siis leitakse nurk 1 täisnurkse kolmnurga meetodil Nurk tasandi ja esiekraani vahel, frontaalilit tõmmakse esilangusjoon g mis on g'' X f'' ; g'' Xe ja siis leitakse nurk 2 täisnurkse kolmnurga meetodil 36. Sõnastage sirge ja tasapinna lõikepunkti leidmise käik. · läbi antud sirge pannakse abitasand risti põhi- või esiekraani, · tuletatakse antud tasandi ja abitasandi lõikesirge, · leitakse lõikesirge ja antud sirge lõikepunkt. 37. Mis sihilised on tasapinna normaali projektsioonid? Tasapinna normaali pealtvaade on risti tasapinna horisontaali pealtvaatega (ja põhijäljega), eestvaade aga on risti tasapinna frontaali eestvaatega (ja esijäljega). 38. Millise nurgaga mõõdetakse kahe tasapinna vahelist nurka? Nende tasandite normaalide vahelise nurgaga. 39
15. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes, siis lõikab tasapind pöördkoonust sirgeid mööda. ( Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu.) 16. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel= a. Abipindade võte (kasutatakse harilikult) a.i. Abitasandite võte (abipinna liigiks abitasand) a.ii. Abisfääride võte (abipinna liigiks abisfäär; saab kasutada ainult tsükliliste pindade puhul) b. Uute kujutamiskiirte võte ( Silindriliste ja kooniliste pindade puhul on võimalik rakendada. ) 17. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Kui kummalgi pinnal leidub süsteem: sirg- või ringjoonelisi lõikeid ja kui pindade vastastikune asend ning paigutus ekraanide suhtes sobivad abipindade kasutamiseks.
15. Mis juhtumil tasapind lõikab pöördkoonust sirgeid mööda? Kui koonuse moodustajate alguspunkt kuulub lõikavale tasapinnale ja tasapinna kaldenurk on väiksem koonuse moodustajate omast telje suhtes, siis lõikab tasapind pöördkoonust sirgeid mööda. ( Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu.) 16. Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel= a. Abipindade võte (kasutatakse harilikult) a.i. Abitasandite võte (abipinna liigiks abitasand) a.ii. Abisfääride võte (abipinna liigiks abisfäär; saab kasutada ainult tsükliliste pindade puhul) b. Uute kujutamiskiirte võte ( Silindriliste ja kooniliste pindade puhul on võimalik rakendada. ) 17. Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Kui kummalgi pinnal leidub süsteem: sirg- või ringjoonelisi lõikeid ja kui pindade vastastikune asend ning paigutus ekraanide suhtes sobivad abipindade kasutamiseks.
2 A C B T 1 B 3 A 2 C Joon. 38 6.1.2. Tahuka lõikumine sirgega Võetakse abitasand läbi sirge s risti ühega ekraanidest. Leitakse abitasandi lõikehulknurk tahukaga ja selle lõikepunktid M,N sirgega. Määratakse nähtavus (joon. 39). 19 T s L 2 3 1 M
Kui tasand läbib pöördkoonuse tippu. 92) Milliseid võtteid kasutatakse kahe pinna lõikejoone tuletamisel? Abipinnad (abisfäärid ja abitasandid) ja uued kujutamiskiired. 93) Mis on abitasapindade võtte kasutamise eelduseks? Süsteem kummalgi pinnal (sirg- või ringjoonelised lõiked ning pindade vastastikune asend ja paigutus ekraanide suhtes peavad sobima abipindade kasutamiseks). 94) Kuidas leitakse sirge ja kõverpinna lõikepunktid? Tuleb võtta läbi sirge mingi abitasand, tuletada abitasandi ja kõverjoone lõikejoon ning leida viimase lõikepunktid antud sirgega. 95) Kuidas valida abitasapinnad kahe koonuse/silindri lõikejoone tuletamisel, et nad lõikaksid antud pindu mööda sirgjooni? a) kahe koonuse puhul läbi kahe koonuse tippe ühendava sirge b) kahe silindri puhul paralleelselt kummagi silindri moodustajaga 96) Millist joont mööda lõikuvad ühise teljega pöördpinnad? Mööda ringjooni.
teise prisma tahkudesse ja vastupidi, kus teise prisma serv tungib läbi esimese prisma tahkude. Pealt- ja vasakultvaates jäävad pindade lõikejoone punktid kord ühe, kord teise prisma otsakolmnurga varju. Seega saab ühisjoonest konstrueerida vaid eestvaate. Horisontaalse prisma tahkudesse lõikub püstprisma kaks külgserva, kolmas külgserv lõiku- misest osa ei võta. Kui pannakse läbi nende kahe püstise külgserva abitasand α, ühtib see esi- ekraani ε2 suhtes paralleelse püstprisma tahuga. Põikipidist prismat läbides annab tasand α lõike kujundiks ristküliku. Viimase servadel eestvaates (s.o vasakultvaates lähtuvatel sidejoontel) tekivadki püstprisma kummagi serva ja põikprisma tahkude ühispunktide projektsioonid 1'' ja 3'' ning 6'' ja 4''. Põikprismal võtab lõikumisest osa ainult üks serv. Läbi selle serva pandud abitasand β võimaldab
punktid sirge ja tasandi l6ikumistilesande -:..{' lahendamise p6him6tetrakendades. ----2 Tavaliselt '', voimaldabuks sobivaltvalitudsirgetprojektee- ,utu riv abitasand mddrata k6ik, l6ikepunktid (joon.4.5). Jo o n .4 .2 9l ' I rn a JAE Joon.4.5 3. Kahetahukal6ikejoonetuletamineei erine oluliselttahuka ja tasandi l6ikumis0lesande
annaabi.ee 
