Liigesepinnad on kaetud kiudkõhrega. Funktsionaalselt läheneb keraliigesele. Liikumine ümber kolme telje: Vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine Sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine Vähesel määral pöörlemine ümber frontaaltelje (st. ümber rangluu pikitelje) 28. Õlaliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Õlaliigese moodustavad abaluu liigeseauk ja õlavarreluu-pea. Abiseadeldis on liigesemokk. Õlaliiges on keraliiges. Liikumine ümber kolme telje: Vertikaaltelje õlavarre pöörlemine Sagitaaltelje liikumine külgsuundades (eemaldamine ja lähendamine) Frontaaltelje õlavarre liikumine ette ja taha 29. Küünarliiges: liigestuvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, liikumine Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: õlavarreluu, küünar-ja kodarluu. Selle koosseisu kuulub 3 liigest:
Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar-küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena)
Sidemed: Õlanuki-rangluuside, kaarnajätke-rangluuside, kaarnajätke- õlanuki side Liikumine: on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu, liigutades liigeseauku üles poole ja võimaldades suuremat sirutust. 2) Rinnaku-rangluu liiges: Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu alumine ots ja rinnakupideme ühendumisel. Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega. KERALIIGES (kolmeteljeline liiges). Abiseadeldis: liigesepindu sobitab kõhrketas. Sidemed: eesmine ja tagumine rinnaku-rangluu side, rangluudevaheside, roide-rangluuside Liikumine: võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 7. Õlaliiges, abiseadeldised, liikumisvõimalused, liigutusulatused Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Liigeseauk on peaaegu lame pind. Keraliiges. Abiseadeldis: liigeseõõnsusmokk- liigeseääre augu kõrgendus, mille tõttu liigeseauk süveneb.
Liigesepindu sobitab kõhrketas Keraliiges (3teljeline liiges). 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. : 1)ümber vertikaaltelje õlavöötme ette ja taha viimine 2)ümber sagitaaltelje õlavöötme tõstmine ja langetamine 3)ümber frontaaltelje õlavöötme pöörlemine . 29. Õlaliiges Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 30. Küünarliiges Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 1)Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges (kolmeteljelised) 2)Õlavarre-küünarluu liiges on tigu-ehk vintliiges (üheteljelised) 3)Lähim kodar-küünarluu liiges on ratasliiges (üheteljelised) Liigutused ümber kahe telje: 1)ümber frontaaltelje sirutus ja painutus 2)ümber vertikaaltelje kodarluu
Õlanuki-rangluu liiges moodustub rangluu õlanukmise otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluuliiges: Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on ühtimatud. Läheneb keraliigesele. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. 28. Õlaliiges: Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. 3-teljeline liikumine, hästi liikuv liiges. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk 29. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad 3 luud: Õlavarreluu, küünarluu ja kodarluu. 3 erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges, õlavarreluu-küünarluu liiges, kodar-küünarluu liiges 30. Küünarluude omavaheline ühendamine, liikumine: Küünarvarreluid ühendab omavahel veel küünarluudevaheline kile. Lähimine ja kaugmine kodar- küünarluu liiges moodustavad funktsionaalselt ühtse terviku (mõlemad koos talitsevad ratasliigesena).
külgedel istmiku- ja häbemeluud ning taga rist- ja õndraluu. Vaagnal esinevad soolised iseärasused: mehe vaagen on kõrgem ja kitsam (vähem ruumikas), naise vaagen madalam ja laiem. 45. Puusaliiges: liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine On keraliigese erivariant - pähkelliiges (Liigutused toimuvad ümber 3 telje). Liigenduvateks luudeks on reieluupea ja puusanapp, selle kaudu ühendub alajäseme vabaosa vaagnavöötmega. Abiseadeldis-napamokk 46. Põlveliiges: Liigenduvad luud, liigese pinnad, liigese tüüp, abiseadeldised, liikumine. On nii plokk- kui ka ratasliiges. On kõige keerulisema ehitusega liiges, ühendades reieluud sääreluuga. Abiseadeldis: 2meniskit ja põlvekeder. 47. Sääreluude omavaheline seondus. Toe funktsioon. Sääre- ja pindluu ühendused on: sääreluude-vahekile; sääreluu-pindluu liiges, mis on lameliiges 48. Jala(laba) piirkonnad, neid moodustavad luud: liigenduvad
järgmised 3 on ebaroided ja viimased kaks on vallasroided. 106.Nimetage ülajäseme piirkonnad ja neid moodustavad luud: Õlavöötmest ja ülajäseme vabaosa luudest. Õlavööde(abaluu ja rangluu), vabaosa( õlavarre-, küünarvarreluud ja käe luud(randme ja kämbla luudeks ning sõrmelülid)) 107. Õlaliiges: :Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 108. Küünarliiges: Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges (plokk ja plokisälk), lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 109.Küünarluude omavaheline ühendumine, liikumine: osa vastust on eelmises vastuses. 1
otsa ja abaluu õlanuki vahel. Liigesepinnad on lamedad ehk lameliiges. See liiges on väheliikuv. 27. Rinnaku-rangluu liiges : ,,": Rinnaku-rangluu liiges moodustub rangluu ja rinnaku pideme ühendumisel. Liigese pinnad on inkongruentsed. Läheneb keraliigesele.Kolme teljeline liikumine 28. Õlaliiges:"": Õlaliiges on keraliiges, mille moodustavad abaluu liigese auk ja õlavarreluupea. Kolmeteljeline liikumine. Abiseadeldis on õlavarreluu mokk. 29. Küünarliiges:"": Küünarliiges on liitliiges, milles ühenduvad kolm luud: Õlavarreluu,küünarluu ja kodarluu. Kolm erinevat liigest. Õlavarre-kodarluu liiges on keraliiges(moodustavad pähik ja lohk), õlavarreluu-küünarluu liiges on tigu ehk vintliiges( plokk ja plokisälk),lähimine kodar-küünarluu liiges on ratasliiges(kodarluu pea ja küünarluu kodarluumine sälk). 30
Liigesepinnad on lamedad, kaetud kiudkõhrega. LAMELIIGES Abiseadeldisi pole Liikumine õlanuki-rangluuliigeses on väikese ulatusega, ümber sagitaaltelje – abaluu alumise nurga pöördumine mediaalsesse või lateraalsesse seisu. 28) Rinnaku - rangluuliiges: ------- : -------- Rinnaku-rangluuliiges moodustub rangluu alumine ots ja rinnakupideme ühendumisel Liigesepinnad on inkongruentsed, kaetud kiudkõhrega, liigesepindu sobitab kõhrketas (abiseadeldis) Keraliiges (kolmeteljeline liiges) Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 29) Õlaliiges: -------- : -------- Liigenduvad abaluu liigeseauk ja õlavarreluupea. Abiseadeldisteks on liigeseõõnsusmokk, mille tõttu liigeseauk süveneb. Keraliiges (kolmeteljelised liigesed) Liikumine võib toimuda ümber kolme telje. Väga liikuv liiges. 30) Küünarliiges: --------- : ---------