Ühiskond Pt.14-15 1. Millal alustas tööd Politsei ja Piirivalveamet? Mis liideti veel sinna juurde? 2. Kes on Politsei ja Piirivalveameti peadirektor? 3. Mis on prefektuur? 4. Kuidas jagunevad prefektuurid? 5. Nim. 3 ülesannet Politsei ja Piirivalveametis. 6. Nim. 3 isikut tõendavat dokumenti. 7. Kus saab õppida politseinikuks? 8. Nim. 3 tingimust politseinikuks saamisel. 9. Kes abistavad politseid? 10. Kes on abipolitseinikud? 11. Nim. 3 abipolitseinikuks saamise tingimust. 12. Mis on KAPO? 13. Nim. Vähemalt 4 Kapo ülesannet. 14. Millal ja kes hävitas Eesti iseseisva sõjaväe? 15. Millal lahkus Vene sõjavägi Eestist? 16. Millal hakati uut armeed looma? 17. Mis on kaitsevägi? 18. Millised 2 varianti oli sõjaväe loomisel? 19. Mida kujutab endast reservarmee? 20. Palju on sõdureid Eesti sõjaväes rahu ajal? 21. Sõjavägi on apoliitiline... mida see siis tähendab? 22
mida mitte, millised karistused võivad olla. 8. Liiklusjärelevalve alused Sain teada, kuidas politsei tegeleb järelvalvega. Milliseid detaile nad jälgivad. 9. Süüteoennetus Sain teada, kuidas võib ennetada mingeid olukordi ja milleks seda tehakse. 10. Karistusõigus Sain teada, millised õigused on politseinikutel ja millised karistusi nad saavad anda. 11. Abipolitseiniku tegevused Sain teada, kuidas saada abipolitseinikud, kes on abipolitseinikud ja mis õigused neil on. 12. Halgus menetlus ja politsei järelvalve menetlus 13- Siseriiglik koostöö Sain teada, kuidas töötavad omavahel erinevad organisatsioonid. 14. Kehalised katsed Sain teada, milliseid katseid on vaja teha politseikooli sisseastumiseks.
politseinike ja abipolitseinikutega hulgas. Kuna eelnevalt oli PPA juba sarnased küsitlused korraldanud Lõuna- ja Lääne prefektuuris, siis selleks et tagada andmete ja tulemuste võrreldavus kasutati Põhja prefektuuri küsitluse läbiviimisel sama küsimustikku. 4 1 Vabatahtlike politsei tegevusse kaasamine Hollandi kuningriigi näitel Meie lähiriikides sarnast institutsiooni nagu meil on abipolitseinikud ei ole ning lähim riik kellega ennast võrrelda on Madalmaade Kuningriik, kus on samuti nagu meilgi pikaajaline kogemus vabatahtlikke siseturvalisuse tagamisse kaasamisel. Seega järgnevalt on plaanis võrdlevalt analüüsida abipolitseinikuks saamise protsessi ja abipolitseinike tööd ning pädevusi Hollandi politsei näitel. 1.1 Vabatahtlikud Hollandi politseis Hollandi politseis on vabatahtlikud2 kaasatud väga erinevatesse tegevustesse. Sarnaselt meie
omavalitsuse, piirivalve ja tuletõrjega. Näiteks on kaitseliitlased olnud abiks suurte metsatulekahjude kustutamisel, mitmes linnas töötavad nad abipolitseinikuna. Kaitseliidul on ka oma noorsooorganisatsioonid-Noored Kotkad ja Kodutütred. Üheks väga tavaliseks riigikorra hoidjaks on Eesti politsei. Nende põhiülesanded on kodakondsuse määratlemine, dokumentide väljastamine,turvalisus ja avalik kord riigi sees ning kuritegude menetlemine ja ennetamine. Politseis töötavad ka abipolitseinikud, kes on vabatahtlikud. Abipolitseinike tegevust reguleerib abipolitseiniku seadus. Abipolitseinikuks võib saada iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 18aastane,valdab kehtestatud nõuetele vastaval määral eesti keelt, keda pole karistatud tahtliku kuriteo eest, kellel ei ole karistatust ning kes oma iseloomu ja kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma abipolitseiniku ülesandeid.
Kaitseliitlased on ka abistanud mitmetel raba- ja metsapõlengutel. 2007.aastal sõlmitud koostööleping reguleeribki täpsemalt Kaitseliidu ja Päästeameti suhte. Lepingus on kindlalt määratletud koostöö hädaolukorra puhul, teabevahetus, ennetustöö, koostööpõhimõtted ja ka ühised õppused ning koolitused.(http://www.kaitseliit.ee/static/files/2007-10-09_KL-PA.pdf) Politseiametiga on Kaitseliidul samuti pikk koostöö seljataga. Nimelt on paljud kaitseliitlased aktiivsed abipolitseinikud. Nimelt oli 2007 aprillis toimunud rahutuste ajal paljud kaitseliitlastest abipolitseinikud valmis sekkuma, juhul kui neid oleks vaja olnud. Mõnel pool neid läkski vaja, näiteks Jõhvis kus Alutaguse maleva kaitseliitlased ajasid laiali ühe meeleavalduse. Ka palus Politsei Kaitseliidult abi mujal Eestis, nii Valgas, Saaremaal, Võrus, Tartus. (T.Kuuse ,,Kaitse Kodu!" nr 3 2007) Kaitseliitlased ja politseinikud ühisõppusel ,,Linn 13
Politsei organ, mis tagab avaliku korra ja võitleb kuritegevusega. Politsei koosneb paljudest asutustest, nende tööd koordineerib Politseiamet. Politseiasutused: 60 Politseiprefektuurid (neid on neli Lõuna, Põhja, Lääne, Ida) Prefektuuri juhib prefekt. Prefektuurid jagunevad omakorda. Igal väikesel piirkonnal on oma konstaabel. 61 Keskkriminaalpolitsei 62 Julgestuspolitsei Politseid aitavad tema töös vabatahtlikult: 63 abipolitseinikud 64 naabrivalve 65 turvafirmad Politseiteenistusse võetakse isikuid, kes: 66 on vähemalt 19-aastased 67 on vähemalt keskharidusega 68 on Eesti Vabariigi kodanikud 69 valdavad vastavalt nõuetele eesti keelt 70 on läbinud ajateenistuse 71 pole karistatud tahtliku kuritöö eest Eraldi üksuse moodustab Kaitsepolitsei (Kapo). Kapo ülesanded: 72 korra ja riigisaladuste kaitse 73 võitlus terrorismi, korruptsiooni, organiseeritud kuritegevusega
inimeste andmed; * Nimetatud on varalise kahju tekitamise eest vastutav isik; * Liiklusõnnetuses osalenud juhid või juht ja varalise kahju saajad on punktides 24 loetletud asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. (LS §169 lg 1, lg 2, lg 3, lg 5) 15. Kes võib teostada liiklusjärelevalvet? Nõuded liiklusjärelevalve teostajale? Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. (LS § 193 lg 1) 1) Liiklusjärelevalve teostaja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning liiklusjärelevalve korda, liiklusjärelevalve teostamise meetodeid ja vorme. 2) Liiklusjärelevalve teostaja peab tundma järelevalve teostamisel kasutatavate tehniliste
elluviimise ja ohutusnõuete täitmise eest Päästeamet (ja sellele alluvad tuletõrje- ja päästeteenistused), aga ka majaomanikud, ettevõtete juhid, kohalikud omavalitsused. · Piirivalve - piirivalveamet, on sõjaväest ja politseist eraldiseisev, nendega seotud tolliamet. · Politsei - korravalve ja kuritegevuse vastane võitlus, mille eest vastutab politsei ning seda abistavad vabatahtlikud organisatsioonid (abipolitseinikud) · Kaitsepolitsei (kapo) - põhiseaduslik kord, territoriaalne terviklikkus, riigisaladused, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, vastuluure. Eesti riigikaitse juhtimine Riigikaitse kõrgeim juht on EV president. Tema juures asub Riigikaitse Nõukogu. Valitsuses kujundab riigi kaitsepoliitikat eeskätt kaitseminister. Kaitseväe juhataja on riigi kõrgeim sõjaväelane, Kaitseväe ja Kaitseliidu otsene juht. Teda abistab kaitsejõudude peastaap
katastroofide korral. Eestis vastutavas vastavate abinõude elluviimise ja ohutusnõuete täitmise eest Päästeamet (ja sellele alluvad tuletõrje- ja päästeteenistused), aga ka majaomanikud, ettevõtete juhid, kohalikud omavalitsused. - piirivalve - piirivalveamet, on sõjaväest ja politseist eraldiseisev, nendega seotud tolliamet. - politsei - korravalve ja kuritegevuse vastane võitlus, mille eest vastutab politsei ning seda abistavad vabatahtlikud organisatsioonid (abipolitseinikud) - kaitsepolitsei (kapo) - põhiseaduslik kord, territoriaalne terviklikkus, riigisaladused, võitlus terrorismi ja korruptsiooniga, vastuluure. Rahvas ja relvad - relva võib omada relvaloa alusel. Eraarmeede loomine on seadusega keelatud. Turvateenuste osutamine on riiklikku tegevusluba nõudev ala, mis allub politsei järelvalvele. 8.2. Eesti riigikaitse juhtimine Riigikaitse kõrgeim juht on EV president. Tema juures asub Riigikaitse Nõukogu.
annaabi.ee 
