TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND ABIPOLITSEINIKU ROLL JA PÄDEVUSED SISETURVALISUSE TAGAMISEL Uurimistöö Juhendaja: MA Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1Vabatahtlike politsei tegevusse kaasamine Hollandi kuningriigi näitel....................................5 1
Mina abipolitseinikuna Abipolitseinik on isik, kes ei kuulu küll politsei koosseisu, aga käib vabatahtlikult abistamas. Abipolitseiniku seadus võeti vastu 20. aprillil 1994, millega kehtestati nende kohustused, õigused ja tegevusala. 2011. aastal tehti seadusemuudatus, iseseisvalt patrullival politseil on tarvis omada keskharidust ning vastavat õppeprogrammi ja füüsiliste katsete sooritamist. Uue seaduse põhjal peab abipolitseinik läbima täiendusõppe vähemalt korra aasta jooksul, samuti on ka keeleoskuse nõue. Abipolitseinikuks ei saa alaealine, Eesti kodakondsuseta isikud ning inimesed, kes on väärteos karistatud
suurte metsatulekahjude kustutamisel, mitmes linnas töötavad nad abipolitseinikuna. Kaitseliidul on ka oma noorsooorganisatsioonid-Noored Kotkad ja Kodutütred. Üheks väga tavaliseks riigikorra hoidjaks on Eesti politsei. Nende põhiülesanded on kodakondsuse määratlemine, dokumentide väljastamine,turvalisus ja avalik kord riigi sees ning kuritegude menetlemine ja ennetamine. Politseis töötavad ka abipolitseinikud, kes on vabatahtlikud. Abipolitseinike tegevust reguleerib abipolitseiniku seadus. Abipolitseinikuks võib saada iga Eesti kodanik, kes on vähemalt 18aastane,valdab kehtestatud nõuetele vastaval määral eesti keelt, keda pole karistatud tahtliku kuriteo eest, kellel ei ole karistatust ning kes oma iseloomu ja kõlbeliste omaduste, haridustaseme, kehalise ettevalmistuse ja tervisliku seisundi poolest on võimeline täitma abipolitseiniku ülesandeid. Abipolitseinikuks saamiseks tuleb esitada avaldus vastava politseiasutuse juhi
õpetamisel, kasvatuses ja õpilaste teadmiste hindamisel. Kuidas need põhimõtted on kooskõlas koolides rakenduva õppekava ja selle eesmärkidega. Olen ameti poolest küll politseinik, kuid käin Orissaare Gümnaasiumis lugemas sisekaitselise eelkutseõppe valikkursust. Valikkursus koosneb kolmest kursusest politsei, pääste, piirivalve. Omakorda on politseikursus jaotatud kahte sessiooni politsei üldalused ja politseitöösse kaasamine ehk abipolitseiniku õppekursus. Viimased kaks aastat olengi lugenud seda teist sessiooni, mille põhiliseks sisuks on tutvustada õpilastele neid põhialuseid ja kriteeriume, mida jälgitakse abipolitseinike kaasamisel politseitöösse. Sisuliselt viin läbi abipolitseiniku I astme õppe, mille järgselt on õpilasel al 18 eluaastast võimalik hakata abipolitseinikuks. Orissaare Gümnaasiumi kehtiv õppekava on kinnitatud Orissaare Gümnaasiumi direktori 22.09.05 käskkirjaga nr 20-k
7. Politseieetika ja inimõigused Sain teada, millised õigused on inimestel, minites olukorrudes, mida võib inimene teha ja mida mitte, millised karistused võivad olla. 8. Liiklusjärelevalve alused Sain teada, kuidas politsei tegeleb järelvalvega. Milliseid detaile nad jälgivad. 9. Süüteoennetus Sain teada, kuidas võib ennetada mingeid olukordi ja milleks seda tehakse. 10. Karistusõigus Sain teada, millised õigused on politseinikutel ja millised karistusi nad saavad anda. 11. Abipolitseiniku tegevused Sain teada, kuidas saada abipolitseinikud, kes on abipolitseinikud ja mis õigused neil on. 12. Halgus menetlus ja politsei järelvalve menetlus 13- Siseriiglik koostöö Sain teada, kuidas töötavad omavahel erinevad organisatsioonid. 14. Kehalised katsed Sain teada, milliseid katseid on vaja teha politseikooli sisseastumiseks.
Koostöö maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega Oma ülesannete täitmiseks teeb Kaitseliit koostööd maavalitsuste ja kohalike omavalitsustega. Koostöös maavalitsusega ning kohaliku omavalitsuse ja selle üksustega esindab malevat maleva pealik või tema volitatud isik. Malevast väiksema üksuse koostööd kohaliku omavalitsusega korraldab vastava üksuse pealik. Koostöö politseiga Kaitseliidu liige võib osaleda politseitegevuses abipolitseiniku seaduse alusel. Kaitseliidu liikmete poolt Kaitseliidu ja kaitseliitlaste isiklike relvade, laskemoona ja erivahendite politseitegevuses osalemisel kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kaitseliidu liikmel on abipolitseiniku ülesannete täitmisel abipolitseinikule abipolitseiniku seaduses sätestatud õiguslik seisund ja sotsiaalsed tagatised. Koostöö piirivalvega Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras osaleb Kaitseliit piirivalve abistamisel.
Kohtukantselei: seal on kohtukantseleijuhataja, kes võtab vastu kõik avaldused ja kaebused. Kohtus on ka konsultant. Nad tegutsevad I ja II astme kohtutes. III astme kohtus e Riigikohtus on nõunikud. Ta valmistab ette kohtuotsuseid. Riigikohtus nõuniku ül on veel ka üldistada kohtupraktikat. Kohtukantseleis on veel ka tõlk(vandetõlk). On veel ka kohtusekretär, kes peab arvet kohtus arutluses olevate asjade kohta. Kohtukordnik on abipolitseiniku staatuses (kannab vormi, tal on relva kandmise õigus). Tema ülesandeks on tagada turvalisus ning juhatada inimesed õigesse saali. Kohtukordnik võib kätte toimetada ka kohtukutseid. On veel ka kohtukäskjalg. Tema ül on kohtukutseid, toimikuid ja nõudekirju edasi toimetada.
seaduse paragrahv 6 lõige 2 keelustab turvaettevõtetel tegutsemise eradetektiivteenuste osutamisega ning paragrahv 8 lg 5 p 2 ei luba turvatöötajana töötada isikul, kes töötab eradetektiivina; relvaseaduse § 68 lg 2 kohaselt ei anta tegevusluba relvade ja laskemoona valmistamiseks või müügiks, relvade ümbertegemiseks või parandamiseks isikule, kes tegeleb turvateenuste osutamise või eradetektiivindusega; abipolitseiniku seaduse paragrahv 6 lg 2 kohaselt ei võeta abipolitseinikuks kohtunikku, prokuröri, eradetektiivi ega kaitseväelast. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist. Esimene peatükk sätestab seaduse reguleerimisala ning annab põhialused eradetektiivide tegevusele. Eelnõus antakse eradetektiivi mõiste läbi eradetektiivinduse ja eradetektiiviteenuse mõistete.
annaabi.ee 
