1. evolutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. 2. füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega: keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede, planeedisüsteemide areng. 3. keemiline evolutsioon- universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. 4. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8
ajalooline areng,mitmekesisemaks ja loodusseadustega,keem keerukamaks elem.mitmekesisuse muutumine.:füüsikaline,keemiline,bioloogi teke,galaktikate,tähtede ja line(seisneb elu arengus Maal,esimesest planeedisüsteemide areng. elusolendist tänapäeva 17. Keemiline evo-univ ja algse Maa eluvormideni.),sostiaalne. abiootilistes ting. Toimunud aatomite 2. Darwin pidas liikide muutumise põhjuseks ühinemine molekulideks ning lihtsatest looduslikku valikut ja põhiprots. Pidas anorgaanilistest ja orgaanilistest kohastumist erinevate ja muutuvate molekulidest keerukamate org.ühendite ja kktingimustega. makromolekulide teke.(bio.monomeeride 3
Feneetiline-fuck that fossiil- kivistis- organismi kivistunud jäänus või jäljend. Füüsikaline evulutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega Fülogenees- liigi evulutsiooniline arengukäik geokronoloogia- geoloogiline ajaarvamine kambriumiplahvatus- väljend antud ajastus toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Keemiline evulutsioon- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes ühinemine molekulideks. Kunstlik valik- ebateadlik või teadlik valimine sordi või tõuarvestuses ning sobimatute isendite kõrvaldamises Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne allujäämus ja paljunemis edukus. Tingitud olelusvõitlusest. Maandunud elund- oma otstarbe kaotanud elund olelusvõitlus- paremate pealejäämine Palentoloogia-teadus möödunud aegade organismidest Prokarüoot-eeltuumne rakk(puudub membraaniga piiritletud tuum ja tunduvalt vähem organelle)
liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Sotsiaalne evolut.- inimühiskonna ajalooline areng, tsivilisatsioonide , riikluse ja tehnoloogiate areng. Füüsikaline evolut.- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate , tähteda ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolut.- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulides keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Ehitusplaanilt sarnased elundeid nim. Homoloogilisteks elunditeks. Rudiment- Elundi embrüonaalne alge,arenev elund. (õndraluu-saba, ussripik-pimesool, karvapüstitaja lihas.) Molekulaargeneet. Võrdlus- Annab ümberlükkamatuid tõendeid elu evolutsioonilise arengu kohta.
Geokronoloogia- on teadusharu, mis tegeleb dateerimise ja Maa ajaloos asetleidnud sündmuste ajaliste suhete kindlaksmääramisega.Geokronoloogia põhineb peamiselt isotoopgeoloogia ja paleontoloogia. Kambriumi plahvatus-piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesisuse kohta. Tekkisid peaaegu kõikide loomahõimude algsed esindajad. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate keemiliste ühendite ja makromolekulide teke. Kunstlik valik-inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundamisest kõrvaldamine. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis
alusel. Geokronoloogilise skaala suurmiad ajaüksussed alates pikimast on eoonid,aegkonnad ja ajastud. Kambriumi plahvatus-piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises skaalas lühikese perioodi jooksul (10-15 mln. Aastat)toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesisuse kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomhõimkondade algsed esindajad. Keemiline evolutsioon-universumi ja lagse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks nng lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Kunstlik valik- inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi-või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. Looduslik valik- populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud nende
põlvest põlve 14.Kasvav populatsioon Populatsioon milles sündimus ületab suremuse 15.Kahanev populatsioon Populatsioon milles suremus ületab sündimuse 16.Füüsikaline evolutsioon Universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadusttega,keemiliste elementide mitmekesisuse tekke,galaktikate,tähtede ja planeedisüsteemide areng 17.Keemiline evolutsioon Universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulidesk ning lihtsatest anoorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolkulide tekke. 18.Bioloogiline evolutsioon Bioevolutsioon,elu ajalooline areng Maal,algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest 19.Paleontoloogia ja fossiilid Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest ,mis on tuvastatud kivististe ehk fssiilide kaudu
tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. On põhiliselt adaptiivse (-organismide ehituse ja talitluse muutumine, sobitumaks keskkonnale ja eluviisiga) iseloomuga. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kivistis)-organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Kambriumi plahvatus-piltlik väljend Kambriumi ajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10-15 mln aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta.
vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurimad ajaüksused alates pikimast on eoonid, aegkonnad ja ajastud. Kambriumi plahvatus piltlik väljend Kambriumiajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10-15mln. Aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. Keemiline evolutsioon universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerumakate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Kunstlik valik inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetika seadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. Looduslik valik populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on tingitud
FÜÜSIKALINE EVOLUTSIOON-universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. GEOKRONOLOOGIA-geoloogiline ajaarvamine, geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurimad ajaüksused alates pikimast on eoonid, aegkonnad, ajastud. KEEMILINE EVOLUTSIOON-universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. KUNTSLIK VALIK-inimeste huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik(geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine. LOODUSLIK VALIK-populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus,
valk https://www.youtube.com/watch?v=VYQQD0KNOis Vaata videot RNA-elu hüpoteesi kohta Mikrobioloogia I 2017 Alternatiivsed vaatekohad: jumal ja panspermia Võimalik, et vähemalt mõned orgaanilised komponendid jõudsid maale kosmosest. Seda ideed nimetatakse panspermiaks ja see põhineb sellel, et tuhanded meteoriidid ja komeedid, mis tabasid Maad tõid endaga kaasa orgaanilisi molekule, mis olid välikosmoses abiootilistes reaktsioonides Mikrobioloogia I 2017 formeerunud. Tänapäeva meteoriitides on leitud Ookeani põhjas on maakoore „aktiivsetes“ piirkondaes lõhesid ja ka “vulkaane”, mida nimetatakse mustadeks suitsetajateks. Musta suitsetaja korstnast paiskub välja keemilisi aineid, näiteks H2, H2S, Fe-sulfiidi, metaani jne. On arvatud, et elu võis Maal tekkida
kivististe vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurimad ajaüksused alates pikimast on eoonid, aegkonnad ja ajastud. Kambriumi plahvatus piltlik väljend Kambriumi-ajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10-15 mln. aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaan ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad Keemiline evolutsioon universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Kunstlik valik inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel põhinev) valimine sordi- või tõuaretuses ning sobimatute isendite paljundusest kõrvaldamine Looduslik valik populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus ja paljunemisedukus, mis on
väliskeskkonna ebasoodsate mõjude eest. Käärimine - rakkude tsütoplasmas hapniku puudusel toimuv glükoosi lagundamine (anaeroobne glükolüüs), mille üheks lõppproduktiks on kas piimhape või etanool ja süsihappegaas. Kääviniidid - rakujagunemise ajal moodustuvad niitjad valgud (mikrotuubulid), mis osalevad kromosoomide või kromatiidide jaotamises tütarrakkude vahel. Keemiline evolutsioon - universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Keskkond - on kõik see, mis ümbritseb organismi, nii aineline keskkond (õhk, muld, vesi) kui ka teised elusolendid. Keskkonnakaitse - rahvusvaheliste ja riiklike seaduste ning ühiskondlike kokkulepete süsteem, mis on suunatud loodusvarade säästlikule kasutamisele, keskkonna saastamise säilitamisele.
RNA elu hüpotees 1. Abiootiliselt sünteesitud ribonukleotiididest RNA ahelad ja aminohapetest peptiidid 2. Isereplitseeruv RNA 3. Isereplitseeruv RNA lipiidse või peptiidse membraaniga kerakestes 4. Lihtsad rakud, RNA on kodeeriv kui ka katalüüsiv molekul 5. Sünteesitud valgud võtavad üle RNA katalüütilised rollid 6. DNA evolutsioon RNAst 7. Kaasaegne rakk Orgaanilised komponendid kosmosest? (panspermia) 1000d meteoriidid ja komeeded tõid kaasa org. molekule, mis olid välikosmoses abiootilistes reaktsioonides formuleerunud Ookeani põhjas ,,mustad suitsejad" (hüdrotermaalsed lõõrid, hydrothermal vents). Annab keemilisi aineid (H2, H2S, Fe-sulfiid, metaan jne.). Elu tekkis nendes tingimustes? Eukarüootse raku teke Endosümbioos. Rakumembraan sopistub sisse. Tekib tuum. Saab mitokondri. Kloroplastid- ürgne tsüanobakter. Rakk+vibur (spiroheet)= proteobakter Mitokonder- eellaseks peetakse ürgset alfa-proteobakterit. 4
mille eelduseks on väike kehamass, millest sõltuvalt tuleb süüa suhteliselt väikeste vaheaegadega- kiskja ründabki siis kui nood söövad. D). Alati muutub keskkond kiiremini kui organismid. Riigieksam: seletage miks kohasutumused on suhtelised. Populatsiooni lained ja sellest tulenevad tagajärjed. Populatsiooni lainetena saab käsitleda isendite perioodilisi arvukuse kõikumised, mida vallandavad tavaliselt muutused abiootilistes tegurites. Kui on populatsioonis suur arvukus siis toimub väjaränne, mille tulemusel tekib rajaja-efekt- väike juhuvalim satub uude keskkonda ja kujundab seal järgmised põlvkonnad. Lähtepopulatsioonist geneetiliselt erinevad. Kui populatsioon langeb siis tekib tänu geenitriivile pudelikaela efekt- kus samuti ei ole seost algse geneetilise struktuuriga, võrreldes lähtepopulatsiooniga geneetiline mitmekesisus vaesustub, aga liigi tasandil võib toimuda ka rikastumine
polüsahhariidide teke); c) polümeersete orgaaniliste ühendite organiseerumine omaette süsteemideks (mikrokerad, mis võisid moodustuda maismaal; koatservaattilgad, mis võisid moodustuda vees). 3) bioevolutsiooni algus. Esimesed elukandjad ilmusid Maale 3,54 miljardit aastat tagasi, nendeks olid nn. protobiondid lihtsa ehitusega ilma tuumata pärmilaadsed anaeroobsed heterotroofsed organismid, kes said hingamiseks vajalikku energiat käärimise teel ja kasutasid toiduks abiootilistes protsessides moodustunud orgaanilist ainet. 4) ilmusid autotroofsed vetikad ja nende elutegevuse tagajärjel hakkas hapnikusisaldus atmosfääris tõusma. Fotosünteesi tekkimine (autotroofsete organismide ilmumise protsess) on jäänud saladuseks. Ilmselt oli tegu loodusliku valikuga, mida põhjustas toidunappus. Fotosüntees: 6CO2 + 6H2O + 2820kJ = C6H12O6 + 6O2
annaabi.ee 
