küsimusi tuleb esitada). Ühtlasi tuleb: 1) analüüsida kaasuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, et tuvastada, millist eesmärki vaidluse pooled saavutada tahavad; 2) leida sellise eesmärgi täitmiseks vajalik nõudenorm ning kontrollida, kas nõudenormi kohaldamise eeldused on täidetud ning kas nõudeõigust omav pool saab teise poole vastu esitada nõudenormi õiguslikuks tagajärjeks oleva nõude; 3) leida abinormid. Kaasusega võib kerkida üles väga erinevaid küsimusi. Bakalaureuseeksamil tuleb reeglina 5 siiski lahendada tüüpprobleeme ja vastata küsimustele, mis praktikas kõige sagedamini ette tulevad. Näiteks (ei ole ammendav loetelu): 1. Millist liiki õigussuhtega on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad? 5 Tartu Ülikooli õigusteaduskonna 2015 bakalaureuseeksami haldusõiguse kaasuste lahendamise metoodika. 2
· pärimisõigusest tulenevad pärandi üleandmine · võlaõiguslikud õigus nõuda lepingu täitmist, õiguskaitsevahendite kohaldamist. Nõudeõiguse alus ja abinorm. Alus reegleid sisaldav norm või lepingu tingimus; millest nõue tuleb. Näitab, mida saab nõuda. ,,nõudeõigusenorm". Tuleb leida see norm, mis annab aluse. NT kahju hüvitamise korral VÕS § 115 Abinorm - kuidas nõuet realiseerida; § 127; abinormid § 115 suhtes. Neid on rohkem. Kas on nõue või mitte? Tuleb leida nõude abinormi. Kas kellelgi on mingi nõua ja mis liiki ta on? Nõude aluste paljusus: 1) nõudeõiguse kuhjumine võib esitada mitu nõuet korraga; võib taganeda ja samal ajal nõuda kahju hüvitamist. Järelikult mitu alust. 2) alternatiivne nõudeõigus on võimalik valida mitme nõude vahel, esitada saab aga ainult ühte.
· pärimisõigusest tulenevad pärandi üleandmine · võlaõiguslikud õigus nõuda lepingu täitmist, õiguskaitsevahendite kohaldamist. Nõudeõiguse alus ja abinorm. Alus reegleid sisaldav norm või lepingu tingimus; millest nõue tuleb. Näitab, mida saab nõuda. ,,nõudeõigusenorm". Tuleb leida see norm, mis annab aluse. NT kahju hüvitamise korral VÕS § 115 36 Abinorm - kuidas nõuet realiseerida; § 127; abinormid § 115 suhtes. Neid on rohkem. Kas on nõue või mitte? Tuleb leida nõude abinormi. Kas kellelgi on mingi nõua ja mis liiki ta on? Nõude aluste paljusus: 1) nõudeõiguse kuhjumine võib esitada mitu nõuet korraga; võib taganeda ja samal ajal nõuda kahju hüvitamist. Järelikult mitu alust. 2) alternatiivne nõudeõigus on võimalik valida mitme nõude vahel, esitada saab aga ainult ühte.
peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. 18) Mis on usaldusvastutus? 19) Millisel alusel vastutab lepingueelsetest võlasuhetest tulenevaid kohustusi rikkunud pool? 20) Millised õiguskaitsevahendeid ja millises ulatuses saab rikkuja suhtes kasutada? Õiguskaitsevahendid: VÕS § 101. Lepingueelsete läbirääkimiste rikkumise nõude alus on VÕS § 115 (ka siis, kui lepinguni kunagi ei jõuta), abinormid VÕS § 14 ja § 15. TEEMA 4 LK 138-184 Kohustuse täitmine Kohustuse täitmine- sellise teo tegemine või sellest hoidumine, millega saavutatakse võlasuhte eesmärk Kohase täitmisega võlasuhe lõpeb. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (§76 lg 1), HUP ja mõistlikkuse põhimõte ( § 76 lg 2) ning pooltevahelise koostöö põhimõte. Lepingu täitmise viis määratakse reeglina ära lepingus, seaduses sätestatut kohaldatakse siis, kui lepingus vastav regulatsioon
Nõudeõigus ja vastuväited-Nõudeõigus näitab seda, kes võib kellelt ja mida nõuda. Nõudeid võib eristada tsiviilõiguse struktuurist tulenevalt: asjaõiguslik nõue, perekonnaõiguslik nõue, pärimisõiguslik nõue, võlaõiguslik nõue. Nõude õiguse puhul tuleb eristada nõude õiguse alust ja abinorme, et selgitada, kas nõue on olemas või mitte. Nõudeõiguse alus- so nõudeõiguse reegleid sisaldav norm, mida saab nõuda. Kui alust ei ole, ei saa ka nõuda. Abinormid- on sellised normid, mille abil saab nõuet selgitada. Näiteks selgitatakse, kes on omanik ja mis on ebaseaduslik valdus. Nõude aluseid võib olla mitu. Nõuete paljususe puhul on mitu võimalust: 1) nõudeõiguse kuhjumine õigus nõuda mitut asja (nõuda lepingu täitmist ja kahju hüvitamist); 2) alternatiivne nõudeõigus- on mitu nõude alust, kuid kõigi alusel ei saa nõuda, vaid saab valida kas ühe või teise; 3) nõudeõiguse konkurents
. :S Nõudeõigus näitab, kes võib kellelt mida nõuda. Nõudeõigus kujutab endast alati subjektiivsest õigust. Nõudeõigused võib vastavalt tsiviilõiguse enda strukuurile struktueerida. Asjaõiguslikud nõuded, Perekonnaõiguslikud nõuded, pärimisõiguslikud nõuded, võlaõiguslikud nõuded.. Tuleb alati vahet teha nõudeõigus alusel ja abinormidel. Nõudeõiguse alus ongi kas õigusnorm või lepingutingimus, mis on aluseks selle õigusnõude olemasolule. Abinormid on need, mis täpsustavad. Kui tegelik vaidlus, siis seal on ka 1 praktikas onju kõige tähtsam küsimus kas või kellel on kellegi vastu mingi nõudeõigus ja MIS nõudeõigus see on ja millest tuleneb. Ja kui on olemas, siis mis on selle alus (kas on põhjendatud). Selleks, et see nõue üles leida, peab aru saama, kas nõudja ja bla vahel on tsiviilsuhe olemas ja kui on, siis mis nõue sellest subjektiivsest suhtest tuleneb vmt :S
. :S Nõudeõigus näitab, kes võib kellelt mida nõuda. Nõudeõigus kujutab endast alati subjektiivsest õigust. Nõudeõigused võib vastavalt tsiviilõiguse enda strukuurile struktueerida. Asjaõiguslikud nõuded, Perekonnaõiguslikud nõuded, pärimisõiguslikud nõuded, võlaõiguslikud nõuded.. Tuleb alati vahet teha nõudeõigus alusel ja abinormidel. Nõudeõiguse alus ongi kas õigusnorm või lepingutingimus, mis on aluseks selle õigusnõude olemasolule. Abinormid on need, mis täpsustavad. Kui tegelik vaidlus, siis seal on ka 1 praktikas onju kõige tähtsam küsimus – kas või kellel on kellegi vastu mingi nõudeõigus ja MIS nõudeõigus see on ja millest tuleneb. Ja kui on olemas, siis mis on selle alus (kas on põhjendatud). Selleks, et see nõue üles leida, peab aru saama, kas nõudja ja bla vahel on tsiviilsuhe olemas ja kui on, siis mis nõue sellest subjektiivsest suhtest tuleneb vmt :S
küsimusi tuleb esitada). Ühtlasi tuleb: 1) analüüsida kaasuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, et tuvastada, millist eesmärki vaidluse pooled saavutada tahavad; 2) leida sellise eesmärgi täitmiseks vajalik nõudenorm ning kontrollida, kas nõudenormi kohaldamise eeldused on täidetud ning kas nõudeõigust omav pool saab teise poole vastu esitada nõudenormi õiguslikuks tagajärjeks oleva nõude; 3) leida abinormid. Kaasusega võib kerkida üles väga erinevaid küsimusi. Bakalaureuseeksamil tuleb reeglina 5 siiski lahendada tüüpprobleeme ja vastata küsimustele, mis praktikas kõige sagedamini ette tulevad. Näiteks (ei ole ammendav loetelu): 1. Millist liiki õigussuhtega on kaasuses tegemist ja millised normid sellele laiendavad? 2. Kas ja/või milline õigussuhte osalise tegevus on õiguspärane? 3. Kas otsus kuulub täitmisele (on kehtiv)? 4
annaabi.ee 
