uurimisorganitele ametitoimingud kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus) hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud testamendid volikirjad ametiteenused Õigusnõustamine väljaspool ametitoimingut Maksundus- ja välismaa õiguse alane nõustamine Dokumendi tõlke õigsuse kinnitamine Enampakkumise, hääletamise, loosimise ja liisuheitmise läbiviimine ning tulemuste tõestamine Avalduse ja teate edastamine ning tõendi väljaandmine sellise edastamise toimumise või selle võimatuse kohta
Peamiseks notari ametitoiminguks on tehingute tõestamine: · kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud; · hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud · muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); · hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud; · äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud; · abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud; · testamendid; · volikirjad. Notarite Koja koduleht http://www.notar.ee/19794 16.03.2010 halduskorraldus 20 Diskussioon 1. Cicero on öelnud "liiga piiritletud õiglusest tekib ebaõiglus". Mis ta silmas pidas? 2. Kriminaalmenetlust teostab politsei. Miks peaks seda juhtima prokuratuur? 3
Eesmärgist lähtuvalt võib isiklik kasutusõigus olla sisult sarnane reaalservituudile selle vahega, et teise kinnisasja suhtes ei ole õigustatud isikuks, mitte mõne teise kinnisasja igakordne omanik vaid kas juriidiline või füüsiline isik. Selline kasutusõigus annab neile isikutele õiguse rajada ja omada võõral kinnisasjal mingit liiki kommunikatsioonisüsteeme nagu – vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, side-, küttevõrke ja süsteeme. 9. Abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud Abieluvaraleping Notariaalse abieluvaralepingu saab sõlmida nii enne abiellumist kui ka abielu kestel. Lepingu sõlmimiseks tuleb see osapooltel isiklikult allkirjastada. Kui abieluvaraleping on sõlmitud enne abiellumist, jõustub see abielu sõlmimise päeval. Abieluvaralepinguga on võimalik: - valitud varasuhe asendada teise seaduses sätestatud varasuhtega. Oluline on, et
kinnistu, ehitise või korteri omandamise või võõrandamise lepingud; hüpoteegi seadmise lepingud, pandilepingud; muud piiratud asjaõiguste seadmise lepingud (nt hoonestusõigus, reaalservituut, kasutusvaldus, isiklik kasutusõigus); hooneühistu liikmesuse võõrandamise ja pandilepingud; äriühingute asutamislepingud, ühinemis- ja jagunemislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja pandilepingud; abieluvaralepingud ja abikaasade ühisvara jagamise lepingud; testamendid; volikirjad. Notari distsiplinaarvastutus Notari distsiplinaarsüüteod on: ametikohustuste süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas eksimine selgelt sätestatud ja üheselt mõistetava õigusnormi vastu seaduse rakendamisel või notari tasumääradele mittevastava tasu võtmine; vääritu tegu, s.o
Kodused testamendid 1) omakäeliselt koostatud testament Notari ametitoimingud: - tehingute, tahteavalduste ja sündmuste tõestamine - lihtsamad toimingud - pärimisasjade lahendamine Tehingud (mis kuuluvad notariaalsele tõestamisele) - kinnistu, ehitise, korteri omandamise ja võõrandamise lepingud - pandilepingud (kinnisasjadega seotud) - piiratud asjaõiguste, seadmise lepingud. Selleks on nt hoonestusõigus - äriühingute asutamis, ühinemis ja jagunemislepingud - abieluvaralepingud - testamendid Notari ülesanded tehingute tõestamisel: - nõustamiskohustus- peab selgitama, nõu andma, toob välja olukorra eelised ja puudused - hoiatamisfunktsioon - uurimisfunktsioon- notaril on õigus kontrollida isiku samasust, vara, notar kontrollib teo ja otsuse võimet - esindusfunktsioon- notar ise pääseb igasugustesse registritesse ja peab tegema igasugused märkused/kanded vajalikku registrisse.
Lepinguks nimetatakse kahe- või mitmepoolset tehingut. Kõige tavapärasemad on võlaõiguslikud lepingud, millega võetakse endale kohustus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda ning omandatakse vastavad nõudeõigused teise poole suhtes. 10 Eraõigus Agnes Kullap TLÜ Lepinguid esineb ka teistes eraõiguse valdkondades nagu asjaõigus (n õiguste loomine, ülekandmine, muutmine), perekonnaõigus (abikaasade vahelised abieluvaralepingud), pärimisõigus (pärimisleping), ühinguõigus (seltside ja ühingute asutamislepingud). VORM: Üldiselt vormivabadus-suurem osa VÕS sätestatud lepingud (rendileping, laenuleping, müügileping, jne)!!! Erinormid kehtivad tarbijaga sõlmitavate lepinguteosas. Nii näiteks peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustusle võtmiseks olema kirjalikus vormis. Notariaalselt peavad olema tõestatud nt
Näiteks saab lepinguid liigitada ühepoolseteks ja kahepoolseteks lepinguteks, tasulisteks ja tasuta lepinguteks jne. Kõige tavapärasemad on võlaõiguslikud lepingud, millega võetakse endale kohustus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda ning omandatakse vastavad nõudeõigused teise poole suhtes. Lepinguid esineb ka teistes eraõiguse valdkondades nagu asjaõigus (nt õiguste loomine, ülekandmine, muutmine), perekonnaõigus (nt abikaasade vahelised abieluvaralepingud), pärimisõigus (nt pärimisleping), ühinguõigus (nt seltside ja ühingute asutamislepingud). Lepingu all mõeldakse käibes sageli üksnes kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha, lähtuvalt TsÜS-st mistahes vormis, siis võivad lepingud olla ka suulised kokkulepped. Alati ei ole aga suuliste lepingute sõlmimine võimalik, seda ennekõike juhul,
Näiteks saab lepinguid liigitada ühepoolseteks ja kahepoolseteks lepinguteks, tasulisteks ja tasuta lepinguteks jne. Kõige tavapärasemad on võlaõiguslikud lepingud, millega võetakse endale kohustus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda ning omandatakse vastavad nõudeõigused teise poole suhtes. Lepinguid esineb ka teistes eraõiguse valdkondades nagu asjaõigus (nt õiguste loomine, ülekandmine, muutmine), perekonnaõigus (nt abikaasade vahelised abieluvaralepingud), pärimisõigus (nt pärimisleping), ühinguõigus (nt seltside ja ühingute asutamislepingud). Lepingu all mõeldakse käibes sageli üksnes kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha, lähtuvalt TsÜS-st mistahes vormis, siis võivad lepingud olla ka suulised kokkulepped. Alati ei ole aga suuliste lepingute sõlmimine võimalik, seda ennekõike juhul,
annaabi.ee 
