kõigest 3 abielu. Võrreldes 2007 aastaga on abielude arv vähenenud 88 võrra, mis on üsna suur protsent. Aastal 2007 abiellus 291 meest ja 276 naist ning 2011 aastal 191 meest ja 177 naist. Naisi abiellus nii 2007-ndal kui ka 2011-ndal aastal vähem kui mehi, mis on näiteks võrreldes Harju maakonnaga vastupidi. 2007 aastal abiellus kõige rohkem 25-29 aastased samuti ka 2011 aastal. Kõige vähem sõlmiti abielusi 15-19 aastaste ja 75 ja vanemate inimeste vahel, kokku 3 abielu. Ilmselt sellepärast, et ilma vanemate loata saab Eesti Vabariigis abielluda vähemalt 18 aastane isik, mistõttu teevad seda vähesed. Kuigi Euroopa riikides ja mujal maailmas abielluvad ka 75 aastased ja vanemad, siis Eestis on eluiga väiksem ja seetõttu ka abiellumine vanemas eas vähem populaarsem. Lääne-Viru maakonnas lahutas 2007 aastal 186 abielu, kõige vähem lahutati juuni kuus 19
kuna enamasti valisid nemad naiste vahel, mitte vastupidi. Seega kui mees oli jõukast perest pärit, ei olnud katastroof, kui naine oli veidi vaesem. Nutune oli olukord aga naistel, kellel enamasti valikuvõimalus puudus. Kui vanemad said hea pakkumise, siis mingit vastuhakkamist olla ei tohtinud. Pidi ju tütre tulevane mees koge pere eest tulevikus hoolt kandma. Kui peres ainult tütred olidki, siis oli mees ainus rahakassa. Selle tagajärjel sündiski palju armastuseta abielusi, õnnetuid naisi ja mehi. Sel teemal on väga palju kirjutanud üks tuntumaid naiskirjanikke, Jane Austen. Korraldatud abielud, armastus ja raha oli üks tema peateemasid, mille elemente võib leida pea igas tema raamatus. Tihti juhtus tol ajal ka nii, et kui erinevatest klassidest pärit noored armusid, ajasid nende vanemad nad lahku, tuues põhjuseks ikka ,, ta ei kõlba sulle" ning ,,temaga sul tulevikku ei ole". Üheks näiteks tooksin siinkohal 18
Suguvõsade vahel ning sees esines pidevalt käärimisi. Praktiseeriti ohtralt veretasu. Pinged sündisid ka korduvatest abieludest ja arvukatest sohilastest. Abieluõigus. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige n.ö. ,,rahu sõlmimist''. Perekondadevahelise rivaalitsemise või ka avaliku sõja järel seadis abielu jalule rahu ning oli selle pitseriks. Alles hiljem toimub abielu alustes ühiskondlikke muudatusi, mille järel tekib ka arusaam abielupaarist endast, kui kõige olulisemast. Abielusi sõprussidemete tagamiseks perekondade vahel kasutati kõrgemas klassis pidevalt. Samuti tehti seda ka madalamates ühiskonnaklassides. Pruudi perekond pidi abiellujatele kaasavara andma. Madalaima klassi abielud sõlmiti tavaliselt sama küla elanike vahel, teineteist tunti lapsest saadik. Naiste õigused abielus. Naiste sõnakuulmatus ei kutsunud esile üksnes abikaasade etteheiteid, vaid teenis ära ka ühiskonnapoolsed sanktsioonid.
seisundit. 4) Reduktsioon oli häälestanud Balti-Sakslased Rootsi vastu. Rootsi riik oli haavatavam. 5) Sõja pidamiseks Rootsiga tekkis Euroopas soodne poliitiline olukord 1701-1714 toimus Lääne-Euroopas Hispaana pärilussõda. 1700. Suri Hispaania kuningas Carlos II ning ta suri ilma järeltulijateta ning kõik tahtsid oma võsukest troonile. Prantsusmaa ja Inglismaa ei saanud sekkuda Põhjasõtta. Carlosel polnud järglasi, sest sel ajal sõlmiti seisustepäraseid abielusi s.t sugulased tihti omavahel ja sündisid puudega lapsed. 1699. Kujuneb välja Rootsi vastane liit, kuhu kuuluvad Venemaa, Poola-Saksi, Taani. Nende vastane oli Rootsi kuningas Karl XII. *PÕHJASÕJA KÄIK Põhjasõda kestab 20 aastat. 1700-1704- sõja esimesed aastad olid Rootsile väga edukad, kuid perioodi lõpus Ida-Eesti langeb Venemaa kontrolli alla. Põhjasõda algas vebruaris 1700, kui Poola-Saksi armee ründab Riia linna
Jaan Kross “Keisrihull” AJASTU, MILJÖÖ Taust – Tegevus algab 1827. aastal, troonil on Aleksandr I(keiser kuni 1825) asendab tema vend Nikolai I. Eesti talurahvas on vaba juba 1819 aastast alates. Aleksandri valitsemise ajal võeti vastu palju reforme, näiteks Talurahva seadus, taasavati Tartu Ülikool jne. Antud ajastul olid siiski alles seisused, seega ei pooldatud erinevate klasside vahelisi abielusi. Seetõttu tauniti ka peategelase Timotheus von Bocki ja Eeva abielu. Samuti oli naistel vähem õigusi kui meestel, olenemata seisusest, sama kehtis ka Romanovite suguvõsale:“noh, ega Maria Fjodorovna ei saa sul Timo vabaks laskma hakata … peale heategevuse pole poeg talle õiendamisruumi eriti jätnud“(lk131). Teos on kirjutatud päeviku vormis, enamus tegevustikust toimub Võisiku mõisas, Kivijalal, vahetevahel ka Pärnus, Põltsamaal ja Tartus. Esineb tihti
sunniidid ja 15% on šiidid. Linnadesse on ka hajutatud, hindusi, juute ja shiktid. Alates 1960 on paljud Afganistani juudid rännanud Iisraeli. Oluline tegelane Afganistani moslemite seas on Mullah (meessoost usujuht või õpetaja). Iga mees, kes oskab peast lugeda koraani võib saada Mullah ks. Nad ei pruugi aru saada, mida nad loevad, kuna koraan on kirjutatud araabia keeles ning see ei ole nende kohalik keel. Mullah korraldab jutlustusi, palveid, abielusi ning matuseid. Afganistani viimased põlised kristlased armeenlased lahkusid sealt 19. sajandi lõpul ja viimane juut suri 1970. aastatel. 7 Keeled Afganistanis Puštu / پښتوPass͟ htū Puštu keel kasutab pärsia-araabia kirja, mida kirjutatakse paremalt vasakule. Vokaalidiakriitikuid kasutatakse häälduse märkimiseks suhteliselt harva. Puštu keelt kõneldakse peamiselt Afganistanis, kus see on dari keele kõrval ametlik
annaabi.ee 
