poliitilise ning ka majandusliku võimu alal. Usupuhastuseks nimetame ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Kirjelda lühidalt kiriku ja vaimuelu suurimaid probleeme. Järjest suurenes kapitalivajadus kirikukümnis, patukaristuskustutuskirjade müük, kiriku ametikohtade müük jne. Paljud usuteenrid, sealhulgas piiskopid ja paavstid, elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Miks sai Martin Lutherist vaimulik? Ta sattus hirmsa äikese kätte ja surmahirmus andis ta tõotuse mungaks hakata, kui ta pääseb. Ehk siis väidetavalt jumala sekkumine. Millal, mille kohta ning mitu teesi naelutas Luther? 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Mis põhjustas keskaegses Euroopas keskvõimu nõrgenemise?
ja Idamaade kaubad), Frankfurt Maini ääres jt. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist. Kirik ja vaimuelu 16.saj algul oli katoliku kirik oma hiilguse tipul. Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse. Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest. Välise hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid. 1. Paljud usuteenrid (Piiskopid, paavstid), elasid üpris ilmalikku elu, sageli ei peetud kinni abielukeelust ja levis mitmesuguseid pahesid. Osa vaimulikke nõudis kiriku puhastamist, kuid kirik osutus võimetuks seda tegema. 2. Diplomaatiline tegevus, oma sõjaväe ülalpidamine ja osalemine sõdades üha uute toredate kirikute ehitamine jne see kõik nõudis suuri kulutusi. Enam ei pisianud kirikukümnisest, leiutati täiendavaid makse, jätkus patukahetsuskirjade müük (oli juba algusest peale esile kutsunud protiste). Palju mõjutasid ajastu vaimset palet humanism ja renessanss
· 16. saj seisis katoliku kirik oma hiilguse tipul · Konstanzi kirikukogu oli taastanud paavstivõimu ühtsuse · Paavst pidas end kõrgemaks keisritest ja kuningatest · Käis vaidlus, kas ta peaks kirikukogulegi alluma. · Välise hiilguse varjus peitusid aga tõsised probleemid · Paljud usuteenrid sh. Isehi paavstid elasid üpris ilmalikku elu · Ei peetud kinni tsölibaadist (abielukeelust) · Levis mitmesuguseid pahesid · Osa vaimulikke nõudsid kiriku puhastamist , kuid kirik osutus võimetuks seda tegema 7 · Paavsti ja piiskoppide õukonnad, diplomaatiline tegevus, oma sõjaväe ülalpidamine ja osalemine sõdades, üha uute toredate kirikute ehitamine , nende sisustemine jne.
Nõuded sõnastas kõige paremini paavst Gregorius VII. Paavsti üle ei saa keegi kohtu mõista ja Rooma kirik ei ole iialgi eksinud ega eksi kunagi. Ristiusk ja kirik 2 Varakeskajal domineerisid Euroopas püha Benedictuse reeglite alusel tegutsevad benediktiini kloostrid. IX-X saj. killustatuse ja sisesegaduste ajal olid kloostrid peaaegu ainsad vaimuelu keskused. Cluny kloostrireform nõudis ranget kinnipidamist Benedictuse reeglitest, kinnipidamist vaimulike abielukeelust ja seisid vastu kirikuametite müümisele. Need nõudmised muutsid vanu harjumusi, kuid suurendasid ka inimeste muret oma hinge õnnistuse pärast. See avaldus ka kloostrielus. Paljudele tundus, et benediktiini kloostrid oma materiaalse heaolu ja traditsioonilise elulaadiga ei paku võimalust pühenduda jäägitult ja kirglikult jumala teenimisele. See sundis otsima uusi mungaelu vorme, mistõttu asutati uusi ordusid. Tsistertslaste ordu tekkis XI saj
Eriti märgatav oli Saksi-Tüüringi piirkonnas mäetööstus. Kaubatootmise töus ja maa soodne asend kaubateedel vöimaldasid kaubanduse jätkuvat edenemist. Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist. KIRIK JA VAIMUELU 16. saj oli katoliku kiriku hiilgeaeg: Konstanzi kirikukogu oli taastnud paavstivöim ühtsuse, ta pidas end körgemal keisritest ja kuningatest. See pöhjustas palju probleeme. 1) Paljud usuteenrid elasid ilmalikku elu, ei pidanud kinni tsölibaadist (abielukeelust) jm pahed. Osa vaimulikke nöudis kiriku puhastamist, kuid kirikul polnud vöimalik seda teha. 2) Kirikute ülalpidamine nöudis palju raha, kuid seda eriti polnud, enam ei piisanud kirikukümnisest, leiutati uus makse, kiriklike ametikohtasde müük, patulunastuskirjade (indulgentside) müük. Sellel ajastu vaimst palet möjutas palju humanist ja renessanss, hakati rääkima ühtekuuluvusest, saksa öigusest, saksa keelest, rahva röhumine
ilmaliku ja vaimuliku võimu vahel. Saksa keisririik ise jagunes kuurvürstiriikideks, veel kuulus koosseisu vürstiriike, krahvkondi, riigilinnu jm, iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond ja sõjavägi. Majandus: kapitalistlike suhete kiire areng, kaubatootmise tõus ja maa soodne asend võimaldasid arengut, suured kaubanduskeskused Augsburg, Nürnberg ja Frankfurt. Kirik ja vaimuelu: piiskopid, paavstid jm. elasid ilmalikku elu, ei pidanud kinni abielukeelust ja levisid pahed. Kuna paavst pidi ülal pidama sõjaväge ja tahtis aina toredamaid kirikuid, pidi ta makse tõstma, sest see kõik nõudis suuri kulutusi. Martin Luther: saksa reformatsiooni tähtsaim juht, oli preester, õppis teoloogiat, käis ülikoolis, elas ordukloostris, elu lõpul sai professoriks.võitlus algab- Usuküsimustes sattus ta vastuollu teiste teoloogidega. Luther väitis, et paavst ei saa valida, kellele andestust anda, vaid seda peab tegema jumal
sunniabinõudele alluma. Kirikukaristused ei nõudnud kohtutäitureidja ilmalikku täideviimissüsteemi. 12.Sacramentum magnum Abieluõiguse ja seksuaalmoraali kujundamist pidas kirik oma iidseks monopoliks. Patu vastu tuleb eriti karmilt välja astuda.Kirik määratles abieluõpetuse õiguslikult. Kirku käsitlus abielust kui sakramendist. Abielu rajatakse kihlatute tahteütlusele ja see viiakse täide kooseluga. Abielu kui sakramendi tõttu pole lahutus enam võimalik. Õpetus abielukeelust. Abielluda võisid need,kellele see oli kirikuõiguslikult lubatud. Vaimulikel oli abielukeeld. Ilmalike oli veresugulus abielu takistav asjaolu. Neljanda põlvkonna järel oli lubatud. Abielusõlmimise vorm. Salaja ei tohtinud toimuda. Tuli sõlmida ka mitte kiirustades. Abikaasasid ei tohtinud ebavõrdselt kohelda. Ühesugune õigus naistele ja meestele. III Loengu konspekt. Kirik Euroopa jaoks. Osad shiftid on tulnud piibli käsikirjadest
Kirikukaristused ei nõudnud kohtutäitureidja ilmalikku täideviimissüsteemi. 12.Sacramentum magnum Abieluõiguse ja seksuaalmoraali kujundamist pidas kirik oma iidseks monopoliks. Patu vastu tuleb eriti karmilt välja astuda.Kirik määratles abieluõpetuse õiguslikult. Kirku käsitlus abielust kui sakramendist. Abielu rajatakse kihlatute tahteütlusele ja see viiakse täide kooseluga. Abielu kui sakramendi tõttu pole lahutus enam võimalik. Õpetus abielukeelust. Abielluda võisid need,kellele see oli kirikuõiguslikult lubatud. Vaimulikel oli abielukeeld. Ilmalike oli veresugulus abielu takistav asjaolu. Neljanda põlvkonna järel oli lubatud. Abielusõlmimise vorm. Salaja ei tohtinud toimuda. Tuli sõlmida ka mitte kiirustades. Abikaasasid ei tohtinud ebavõrdselt kohelda. Ühesugune õigus naistele ja meestele. III Loengu konspekt. Kirik Euroopa jaoks. Osad shiftid on tulnud piibli käsikirjadest. Kirik õpetas Euroopat kaasaegselt mõtlema,
annaabi.ee 
