kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. (2) Kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. § 164. Menetluskulude jaotus hagilises perekonnaasjas (1) Hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. (11) Põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. (2) Kohus võib jagada kulud erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist
andmed. Saab vaadelda pankrotiasjade statistikat 2012 aasta lõikes. Eelnevalt tuleb selgitada, et kohus võib pankrotiasju lahendada nii hagiga menetluses kui ka hagita menetluses. Hagimenetlus esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud, näiteks isiku surnuks tunnistamine, piiratud teovõimega isikule eestkostja määramine, lähenemiskeelu
Avaldus peab olema veenev st kui eeldada et kõik avalduses toodu on tõene, siis kulub avaldus rahuldamisele. 32. hagita menetluse erinevus hagimenetlusest (nimetada erinevused) Hagimenetlus – esitatakse hagi (näiteks võla väljanõudmiseks), osalised on hageja (hagi esitaja), kostja (kelle vastu hagi on esitatud). Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagita menetluses ei esitata hagi, vaid avaldus. Siin saab kohus ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks ei ole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on seaduses konkreetselt ära toodud, näiteks isiku surnuks tunnistamine, piiratud teovõimega isikule eestkostja määramine,
tööpäeva jooksul pärast istungi toimumist. Istungi toimumise päeval teatatakse pooltele otsuse teatavakstegemise kuupäev ning kellaaeg. 25. Hagi esitamine kohtusse (millisel juhul esitatakse, kes on poolteks jne) Hagi ehk kohtu kaudu esitatud tsiviilnõue. Osalised on hageja ja kostja. Menetlusosaliseks võib olla ka kolmas isik, kes omab puutumust vaidlusega. Hagimenetluses ei saa kohus ise tõendeid koguda (välja arvatud abieluasjas ja põlvnemisasjas, samuti lapse huve puudutavas vaidluses) ning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagimenetlus algab hagi esitamisega, millele võib eelneda või järgneda hagi tagamise taotlus: pool võib taotleda hagi tagamiseks varale aresti seadmist, toimingute tegemise keelamist vms, kui on alust eeldada, et hagi tagamata jätmine raskendab või teeb võimatuks kohtuotsuse täitmise kui hagi rahuldatakse. Hagi tagamine ei oma mõju selle kohta, kas hagi ka
õiguse rikkumise kahtlus, või kohustada sellise kauba välja andma, takistamaks kauba käibesse laskmist või turustamist. Kui autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse ärilisel eesmärgil rikkumisest tuleneva hagi tagamiseks taotletakse kostja pangakonto või muu vara arestimist, võib kohus kohustada väljastama panga-, finants- või äridokumente või võimaldama nendega tutvuda. (3) Abieluasjas, ülalpidamisasjas ja muus perekonnaasjas võib kohus menetluse ajaks reguleerida ka: 1) vanema õigusi ühise lapse suhtes; 2) vanema suhtlemist lapsega; 3) lapse väljaandmist teisele vanemale; 4) seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmist, muu hulgas kohustada kostjat menetluse ajal elatist maksma või selleks tagatist andma; 5) koduse majapidamise esemete ja abikaasade ühise eluaseme kasutamist;
Sõna "võib" tuleb TsMS § 102 lg 2 mõttes mõista kohtule pädevust andva normina, st sõna "saab" tähenduses, mitte aga kaalutlusnormina. Abielu lahutamise ja abikaasade varasuhtest tulenevate nõuete rahvusvahelise kohtualluvuse määramisel ei ole tähendust asjaolul, millises riigis asub abikaasade vara. Abieluasja rahvusvaheline kohtualluvus ei sõltu sellest, millise riigi õigust tuleb abikaasade varasuhetele kohaldada. Isik saab abieluasjas kaitsta oma õigusi Eesti kohtus, kui on täidetud TsMS § 102 lg-s 2 sätestatud tingimused. Kui asi allub Eesti kohtule, tuleb kohtul järgmiseks selgitada, millise riigi õiguse alusel tuleb asi lahendada. Abikaasade varasuhetele kohaldatav õigus on Eesti õiguses sätestatud REÕS §-s 58. Kui kohtule esitatakse avaldus, tuleb kohtul TsMS § 75 lg 1 järgi kontrollida nii seda, kas Eesti kohus on rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi pädev õigust mõistma, kui ka seda,
annaabi.ee 
