Kursuse number LEX FRISIONUM Allika analüüs Juhendaja: (nimi) Koht, aasta Sisukord 1. Lex Frisionumi ajalugu 1.1. Autorid 1.2. Nummerdamine 2. Lex Frisionumi sisu 2.1 Trahvid ja wergeld 2.1.1 Mõrv 2.1.2. Haavad 2.1.3. Vargus 2.2. Ordaalid 2.3. Duellid 2.4. Mehed ja naised 2.4.1. Abieluasjad 2.4.2 Hoorus ja abielurikkumine 2.5. Rahasüsteem 2.6. Orjad 2.7. Ihunuhtlus 2.8. Vande andmine 3. Lex Frisionum ja kristlus 3.1. Vastsündinud laste tapmine 3.2. Templi rüvetamine 4. Kokkuvõte 2 5. Kasutatud kirjandus 3 Sissejuhatus Käesoleva allika analüüsi koostasin Lex Frisionumi põhjal. Peale 9
Varem piisas selleks volitatud isiku õnnistamisest sageli koduses miljöös. Paavst Aleksander ütles: abielu peab sõlmima kirikus vaimulike ja tunnistajate juuresolekul. Praktikas omas see küsimus tähtsust vaid konfliktide ja pärimisasjade korral. Et kui vaja nt tõestada, et asi pole õige. Sellistest küsimustes oli siis alates 13. sajandist hiljemalt paavstil viimane sõna. Alamrahva jaoks oli mingi eri institutsioon paavsti kantselei juures. Nt läksid ka Liivimaa talupoegade abieluasjad Rooma arutamisele ja seal kuulutati välja absolutsioon. Hõim kui õigusühendus: Sugukonnad kui õigusevallad ühinesid hõimudeks.Hõim oli isiklikul alusel toimiv ühendus ning ühtlasi oli see ka õiguslik ühendus. Ühineti omakasu eesmärgil- mida enam oli veresugulasi, seda enam oli oodata liitlasi. Pole täpselt teada, mis alustel või kuidas hõimuks ühinemine toimus. Hõim on see ühendus, kus inimesed on omavahel õiguse või rahuga seotud. Kui erinevad hõimud satuvad
ja Riigikohus. Tsiviilasja ei vaata kõrgema astme kohus läbi enne, kui selle on läbi vaadanud temast vahetult madalama astme kohus, kui seadusest ei tulene teisiti. Igal isikul on oma rikutud õiguse või huvi kaitseks pöörduda seadusega kindlaks- määratud korras kohtusse (TsMS § 3 lg 1). Seadus ei sätesta täielikku loetelu, milliste avaldustega võib kohtusse pöörduda. 1.1. Peamised nõuded, millega võib kohtusse pöörduda hagiavaldusega on: 1.1.1. Abieluasjad (abielu lahutamine, abielu kehtetuks tunnistamine, ühis- vara jagamine, abielusuhtest tulenevad nõuded teise abikaasa vastu jm); 1.1.2. Ülalpidamisasjad (nõue alaealise lapse ülalpidamiskohustuse täitmi- seks, muud seadusest tulenevad ülalpidamiskohustuse täitmise nõuded); 1.1.3. kinnisasjaga seotud asjad (kinnisasjaõigusega seotud nõuded, kinnis- asja valduse kaitse, korteriomandist tulenev asjaõiguslik nõue, kinnisasja
divorce (lahutus) - legal ending to a marriage; complete separation Roman law (Rooma õigus) - the code of laws of ancient Rome: the basis for the modern legal system in many countries single judge (üksik kohtunik) - judge who hears the case alone sitting without a jury (istung ilma vandemeesteta) - case in court solved only by a judge respondent (kostja, küsitletav) - someone who answers something, or the defending party in a law case matrimonial matters (abieluasjad) - things in law which relate to marriage and family guardianship (eestkoste) - person who has or is entitled or legally appointed to the care and managment of the person or propert of another person adoption (adopteerimine) - act or process in which case obligations and right of a child are given to new family illegitimate children (abieluvälised lapsed) - kids born outside the marriage leave (luba) - permission to do something consent (nõusoleks) - to agree to do or allow something
näha religioosset institutsiooni, vaid kodanlikku kokkulepet, mille pooled võisid kokkuleppel lõpetada (pole midagi ühist taeva ja Jumalaga). 18 saj-i lõpus ja 19 saj-i alguses hakati neid nõudeid juba arvestama ja sisse viidi abielulahutuse riiklik protsess ning tekkis abielupooltel võimalus vabatahtliku kokkuleppe alusel lahku minna. Esines konservatiivset mahajäämust Inglise abieluõiguses, kus oli tugev traditsioon. Veel 1857 aastal kuulusid abieluasjad kiriklike kohtute kompetentsi. 1857 aastal loodi abielulahutuste tarbeks spetsiaalne kohus, mis võis abielu lahutada abielu rikkumise, julmuse ja abikaasa omavolilise ning alusetu hülgamise eest. 20saj alguseks oli valgustusliikumise ja loomuõiguse vaade abielule kui õiguslikule institutsioonile kehtestatud enamikes Euroopa riikides. Erandiks olid vaid Hispaania, Portugal ja Itaalia, sest nendes riikides oli Katolikul kirikul väga tugev mõju. Perekonnaõigust
head tulemused ja selline süsteem võeti üle kaEuroopa maades, ka põhjamaades. Perekonnaõigus 18.saj oli patriarhaalne, iseloomulik kiriku religioosne- dogmaatiline vaade abielule ja perekonnale.Valgustusliikumine esitas mehe- naise vahelise võrdsuse nõude, tsiviilõigus ei tohi abielus näha religioossetinstitutsiooni vaid kodanlikku kokkulepet. See oli juba arvestatud Allgemeines Preussiches Landrecht `is- võidilahku minna ka kokkuleppel.Inglismaal- veel 1857 abieluasjad kiriklike kohtute kompetensis, siis loodi abielulahutuste jaoks spetsiaalnekohus, 1873 ühendati High Court`iga. A võidi lahutada abielu rikkumise, julmuse, abikaasa omavaolilise jaalusetu hülgamise eest.Eestkosteõiguse kohaselt suurendati eestkostja volitusi- et saaks hallata vara võimalikult efektiivselt. Preisieestkostluse kord, 1875, lähtus eestkostja iseseisvuse põhimõttest. Kaubandusõigus Kodifitseerimise alal Euroopas juhtiv Saksamaa. Kodanlus püüdis Vabade