Vanematele vasturääkimist ei tulnud tavaliselt mõttessegi. Kui sobivaim mõrsja oli leitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde. Kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu puhuma. Kui kosjad võeti vastu, siis sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud pudeli. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Tavaliselt järgnesid pulmad paari nädala pärast. Kosjade ja pulmade vahel pidi aga tütarlaps mõned päevad oma tulevases kodus töötama, et peigmees ja tema perekond ikka veenduks tema virkuses, töökuses ja osavuses. Pulmapidu Pulmad algasid pulmaliste kogunemisega pulmapäeva hommikul või eelmise päeva õhtul: peiu sugulased kogunesid peiu koju, mõrsja sugulased mõrsja koju. Iga kutsutu tõi kaasa leiva ja lihaga pulmakoti ning õlleankru. 1
Hoolitses selle eest, et saaks korralikult ta maetud ning aitas tema poegi. Tralla- Kõigest lihtne tööline. Nipernaadi rääkis talle igasuguseid ilusaid sõnu , meelitas. Ello- Pirtsakas, hiljem palus Nipernaadi ta endaga kaasa tulema. ( kuid Nipernaadi läks ennem minema, lubades küll ta kaasa võtta) Anne- Mari - (Maarjamäe soo juures, oli ka see kõrtsmik Küüp) ja ta mees Juirus- vanglas oli Maarja Mets- Nipernaadi andis õnnistuse Toomas Parviga abiellumises. Kadri Parvi- Oli körstrit vaja ja ajati segamini Nipernaadi temaga. Nipernaadi pidas kõne Kadri auks. Kati- Peres oli palju lapsi, kuid Nipernaadi võttis ta endaga kaasa. ( lubas viia oma koju , kuid läks hoopis kellegi teise tallu ning esitles end kunagise sugulasena. Katile öeldes, et talu kuulub talle. 7. On küll. Ta ju meelitas kõiki naisi ning hiljem jättis nood maha ning läks salaja minema.( vandudes neile armastust). Võib ette kujutada, mida need naised hiljem tunda võisid
eelistatavad nõuded, väga oluline oli tulevase kaasa töökus. Kui sobivaim mõrsja oli leitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde. Kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu puhuma. Kui kosjad võeti vastu, siis sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud pudeli. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Milline on Eesti pulm? Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõike lõike neid seletades või kommenteerides. Vanadele pulmakommetele oli iseloomulik noorte abiellujate passiivsus. Nad ei osalenud milleski aktiivselt: olid küll ühe või teise kombelõigu keskmes, kuid lasksid kommetel nii öelda toimida. Pulmad peeti noorel kuul ja kestsid tavakohaselt 3 - 4 päeva. Pulmade alguspäev on olnud väga erinev.
sajandil oli kosjas käimine teistsugune. Noormees pidi leidma endale sobivaima mõrsja. Kui mõrsja oli valitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde ning kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu rääkima. Kosjad vastu võetud, sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud pudeli. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Tavaliselt järgnesid pulmad paari nädala pärast. Kosjade ja pulmade vahel pidi aga tütarlaps mõned päevad oma tulevases kodus töötama, et peigmees ja tema perekond ikka veenduks tema virkuses, töökuses ja osavuses. Samuti enne pulmi käidi kirikus ,,lugemas", mille käigus pastor kontrollis pruutpaari lugemisoskust ja pühakirja tundmist. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmakombed.htm ; 31.12.2012) 1.2 Kihlus tänapäeval
Kui sobivaim mõrsja oli leitud, siis mindi kosjaviinadega tütarlapse juurde. Kui viin oli vastu võetud ja äragi proovitud, mis võis kesta kuni järgmise hommikuni, siis kutsuti kosilased neiu perekonna juurde õhtust sööma ja juttu puhuma. Kui kosjad võeti vastu, siis sai koduteele asuv peigmees tagasi tühja vöötatud lähkri. Mõne päeva pärast tulid pruudi poole kokku mõlema perekonna liikmed, tähistasid kihlust ja leppisid kokku abiellumises ning selle tingimustes. Tavaliselt järgnesid pulmad paari nädala pärast. Kosjade ja pulmade vaheajal , mis tavaliselt kestis kaks nädalat, käidi pruudil abiks veimevakka täiendamas. Seda tehti õhtuti. Kosjade ja pulmade vahel pidi aga tütarlaps mõned päevad oma tulevases kodus töötama, et peigmees ja tema perekond ikka veenduks tema virkuses, töökuses ja osavuses. Tänapäeva kultuuris eriti kosjasid enam ei korraldata. On teada vaid üksikud juhtumid, mil
põlisrahvastikuga ja see integratsioon on möödunud 15 aasta jooksul olnud üllatavaltki edukas. Muidugi on nende põlistumine veel pooleli ja, nagu näitas 2007. aasta kevad, vaid osaline. Väga paljud pole loobunud suurvene shovinistlikust meelelaadist ja nõukogudeaegsete privileegide tagaleinamisest. Samal ajal on aga õpitud rääkima eesti keelt ja - poliitiliselt neutraalsetes asjades käituma nagu põlisrahvastik. Demograafilises käitumises (abiellumises, lahutamises, laste sünnitamises) ei ole kahel rahvastikul enam tuntavaid erinevusi, mõlema rahvastiku esindajad lähevad enavähem võrdse innuga tööle Lääne-Euroopa riikidesse, ka nende hõivestruktuur on muutunud sarnasemaks. Rahvastikugeograafia küsimustes ei ole enam vajalik kaht rahvastikku eristada. Muidugi näeksime me heameelega veelgi kiiremat integratsiooni. Kuid kui võrrelda tulnukrahvastiku integratsiooni Eestis 15
suurriikide nimekirjast. Prantsusmaa territoriaalsed võidud jäid siiski tagasihoidlikuks 32 (põhjas osa Flandriast ja Artois, lõunas Roussillon ja Cerdange) – siiski jõudis Prantsusmaa piir Püreneedeni. Põhja-Itaalias muutus Savoia Prantsusmaa satelliitriigiks. Rahulepingu raames lepiti ühtlasi kokku noore Prantsumaa kuninga Louis XIV abiellumises Hispaania Habsburgide tütre, infanta (printsess) Maria Theresiaga. Abielu sai teoks aastal 1660 , mis hiljem soodustas Hispaania pärilussõja puhkemist. Saksamaal oli Prantsuse diplomaatia suureks võiduks Reini Liidu loomine, mis ühendas nii katoliiklikke kui protestantlike vürste ja kuhu kuulusid ka Prantsusmaa ja Rootsi (omas tollal valdusi Saksas) ning mille eesmärgiks oli Vestfaali rahuga fikseeritud Status Q säilitamine ning Habsburgide mõju piiramine. 3
annaabi.ee 
