II sekretär käsundusametnik OSAKONNAD POLIITILINE ADMIN-JURIIDILINE VÄLISKAUBANDUSE direktorid abidirektor abidirektor BÜROOD juhatajad P o liit ilin e I s e k re tä r II s e k re tä r a ta s e e J u r iid ilin e
Pikk 6-1) koguni oma poolsada prominentset isikut, teiste seas nt admiral Johan Pitka, riigikogu liige Nigol Andresen, linnapea ja Tallinna Ajalooseltsi esimees Anton Uesson, kaitseminister August Kerem, Riigi Põlevkivitööstuse juhataja Märt Raud, piiskop Hugo Rahamägi, ajakirjanik Mihkel Aitsam, Riigi Statistika Keskbüroo juhataja A.Pullerits, Maapanga juhatuse esimees V.Johanson, metropoliit A.Paulus, kindral J.Roska, siseministeeriumi administratiivosakonna direktor E.Dolf ja abidirektor O.Angelus ning perekonnaseisuasjade osakonna juhataja T.Teder, Tallinna Tehnikumi direktor N.Nurmiste, Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi direktor Aleksander Veiderma, politseikooli direktor E.Mets, gümnaasiumipidaja Jakob Westholm jt. (Kesküla, Kalle ,,Eesti Eugeenika ja Genealoogia Seltsi tegemistest", URL) 3 EUGEENIKA SELTSI TEKKE EELDUSED
Eesti poliitilise politsei tegevus vajab põhjalikku ja aeganõudvat uurimist, seetõttu piirdugem siinkohal eeltooduga. POLITSEI TEGEVUSE KORRALDAMINE JA NENDE AMETIOSKUSTE ARENDAMINE Politsei talitu s Prefektuurid ja politseikool olid allutatud politseitalitusele (endiste nimetuste järgi politsei peavalitsus ja politseivalitus). Politseitalituse eesotsas oli 1938.aastal politseidirektor J.Sooman ja politsei abidirektor K.Kirsimägi. Politseitalituse koosseis oli suhteliselt väike. 17 Näiteks 1934.aastal 16. ametnikku. Eesti Vabariigi lõpuaastatel suurenes politseitalituse koosseis märgatavalt, kusjuures 1938.aastal oli see 31 politseiametnikku. Koosseisu suurenemine oli tingitud ka sellest, et politseitalituses loodi kodaniku õhukaitse ja tuletõrje osakond. (1: 176) Politseitalituse ülesanded: 1
de kaasabil. Esile tuleb tõsta järgmisi isikuid: siseminister Maksim Unt, kes koordineeris Eesti Vabariigi politseiasutuste ülevõtmist ja nende edasist tegevust; sisekaitseülem Harald Haberman, kes koordineeris igapäevast tegevust siseriikliku julgeoleku vallas ja kes andis korralduse vähemalt üheksa hiljem hukatud või vanglas surnud inimese arreteerimiseks; 1940. aasta juulis Politseitalituse direktoriks määratud Murro ja abidirektor Kumm; polii- tilise politsei komissarid ja ametnikud (eriti Tallinna komissar Aleksander Reinson), kes 12 määrati ametisse 1940. aasta juunist kuni augustini ja kelle korralduste või tegevuse tagajär- jel vahistati mitusada inimest, kes anti NKVD operatiivgrupi kätte ja kellest enamik hiljem hukati või hukkusid NSVLi vangilaagrites. 1940. aasta augustist kuni 1941. aasta hilissuveni toime pandud konkreetsete tegude eest
vastukandideerimine juulis 1940 rüselused ja koosolekud mitmel pool üle Eestis 1940 suvel 18. VII 1940 Eesti-Läti jalgpalli maavõistlus üksikud vastupanuorganisatsioonid (suurimad Päästekomitee ja Tartu Tervishoiumuuseumi organisatsiooni) vägivaldne vastupanu puhke suvel 1941 (Suvesõda) Terror 23. VI 1940 arreteeritakse Poliitilise Politsei komissar Julius Edesalu ja Politsei abidirektor Konstantin Kirsimägi Eliidi hävitamine: esimese nõukogude aasta jooksul arreteeriti 4/5 Eesti endistest riigipeadest, 2/3 endistest ministritest o sh 10/11 viimastest ministritest, 1/2 VI Riigivolikogu liikmetest 1/2 Riiginõukogu liikmetest 3/8 Riigikohtu viimasest koosseisust 1/2 kõige kõrgematest riigiametnikest
ajalugu Volgi?, lääne euroopa uuema ajaloo ja keskajaloo õpetajad tolleaegsed silmapaistvamad tegelased. 1926 Eesti Pedagoogilise Instituudi juhatajaks, polütehnikumi sarnane. 1930. aastate keskel arreteeritud, kaks aastat kinni, karistuseks 10. aastat polaaraladel. 1946 Eestisse tagasi, algul Tartu Rahvahariduse juhataja. 1949 arreteeriti, pandi vangi. 1950. aastate keskpaiku vabanes ja rehabiliteeriti. Nõukogude arhiivi juhatajaks ja abidirektor? 1975 oma kaasaja kirjelduse avaldamine, paljust rääkimata, palju sobivas kastmes. Tema elu represseerituna kirjutas sahtlisse, avaldati hiljem. ,,Omade juures vangis", sele taga perekonna liikmed, et avaldati. Majak teadis paljut, millal ja kus rääkida, kriitiline suhtumine Nõukogude ellu. Hilda Mooseberg 1903-1989 sai hariduse Lääne Vähemusrahvaste Kommunistlikus Ülikoolis, kuulanud nii Palvadre kui Pöögelmani loenguid. Kui ta
annaabi.ee 
